Tallinna keskraamatukogu kuu raamat: Kadri Lepp „Salasõnad“ (2020)
Näitleja Kadri Lepa kolmandas raamatus jätkuvad sõprade Mardi ja Siimu seiklused. Linnapoiss Mart ja külapoiss Siim kohtusid raamatus „Poiss, kes tahtis põgeneda“ (Tänapäev, 2016), kui Mart viidi vanemate Egiptuse puhkuse ajaks maale vanaema-vanaisa juurde. Mardile muidu maal meeldis, aga veidi oli seal igav ka, sest puudusid mängukaaslased.
Viimase asjaolu tõttu tookordne maale saatmine poisile nii ebaõiglane tunduski, et ta otsustas sealt põgeneda. Tutvumine hiljuti naabermajja kolinud endavanuse Siimuga andis maal veedetud ajale hoopis teise tähenduse – kumbki leidis endale parima sõbra.
Lepa teises raamatus „Tüdruk, kellel oli saladus“ (Tänapäev, 2017) sõprade seiklused jätkuvad. Seekord on Siim tulnud jõuludeks Mardile linna külla ja nad asuvad uurima, kes saadab Mardi uuele trepikojanaabrile Liisale igal aastal salapärase jõulukaardi katkendiga kaunist ja nukrast meloodiast. Uurimise käigus sõbrunevad poisid Liisaga. Silutud saavad veel mõned sassis suhted.
„Salasõnades“ on käes uus sügis. Nüüdseks teises klassis käivad Mart ja Siim on seadnud sisse kirjavahetuse. Ühel päeval aga saabub Siimult ärevaks tegev kodeeritud sõnum „Must lind akna taga“, mis tähendab nende salakeeles eriti suurt hädaohtu. Mart peab parimale sõbrale kiiresti appi ruttama! Lugu näib kriminaalne: mõned külaelanikud on teadmata kadunud, salapärased autorataste jäljed ilmuvad nende hoovile ja verepiisad trepile, öösiti kostab jubedat karjumist. Siim ei saa oma vanaemalt abi küsida, kuna nad on tülis ega räägi omavahel … Nii on Mardil vaja ühe nädalavahetuse jooksul leida lahendus sõbra sellelegi murele, et saaks rahuliku südamega tagasi linna ja kooli sõita.
Kadri Lepp näitab sügava mõistmisega, kuivõrd piiratud on lapse võimalused täiskasvanute maailmas. Kuidas korraldada hädas sõbrale abi, kuidas jõuda naaberlinna haiglasse jne. Milline õnn on see lapse jaoks, kui tema ümber on arusaajad täiskasvanud nagu Mardi vanaisa või külamees Jaanus. (Ilmselge, et arusaamiseks on vaja mäletada omaenda lapsepõlve.) Suur õnn on omada vähemalt üht head sõpra, kellega saad kõigest rääkida ja kellele võid kindel olla – see võib olla ka vanaema või naabrimees. Ja kui su pere on juhtumisi väga väike nagu selle raamatu Siimul või Jaanusel ja Liisal, siis on eluliselt oluline, et omavahel saaks kõik asjad selgeks räägitud.
Kõigis kolmes raamatus saadavad teksti Kadri Ilvese illustratsioonid. Autor Kadri mõtliku ja südamliku tekstiga harmoneeruvad kunstnik Kadri hubased, veidi retrolikus stiilis pildid hästi. Nii lugu kui pildid on pilgeni täis maal vanavanemate juures viibimise tunnet (vt nt kardinad lk 44, toolid lk 95). Kui sarja eelmistes raamatutes (ja varasemalt ka nt Jaanus Vaiksoo Jaagupi- või Onu Heino-raamatute illustratsioonide puhul) on pildid värvipliiatsikarbi toonides rõõmsad, siis „Salasõnades“ on tonaalsus sügiseselt pastelne – sobib loo toimumise ajaga. Uus nüanss Kadri Ilvese käekirjas, detailitäpsed taimemotiivid, kõrrelised ja koltunud sügislehed sobivad imehästi loo mõtlik-nukra alatooniga.