Tudengid ulatasid koroonakriisis koolidele abikäe

Ülikoolid lükkasid käima vabatahtlike programmi, mille raames viiakse kokku ülekoormuses vaevlevad õpetajad ning õpetajakoolituse tudengid, kes on valmis neid abistama. 

Kuulake õpetajate abiks pürgijate arvamusi:

Käesoleva nädala alguseks oli Tartu ja Tallinna ülikoolis õpetajaharidust omandavast enam kui kolmest tuhandest tudengist end vabatahtlikuks kirja pannud üle paarisaja. Abipalujaid on üle 80.

Tartu Tamme gümnaasium oli agar oma soovist märku andma ja sinna õnnestuski saada kolm abilist.

„Koroonaajal läks matemaatikaga keeruliseks, seepärast tahtsime tudengeid matemaatikat õpetama,“ lausus direktor Ain Tõnisson. Matemaatikaõpetajaks õppijat ei saanud, küll aga tulevase füüsikaõpetaja. Tõnissoni sõnul on üks ühele õppes teretulnud igaühe abi, kes oskab ülesandeid lahendada ja on alles hiljuti õpilasena seda teinud.

„Julgustan teisi koole mitte ootama appi tingimata konkreetse aine õpetajaks õppijaid,“ sõnas Tõnisson, kes pani tähele, et juba esimesel veebikohtumisel oli noortel sära silmis. Kasu on kahepoolne: tudengid saavad praktikat, kool tutvustab neile oma tegevust, annab tööle tagasisidet. Ja mine tea, ehk leiavad noored pärast lõpetamist endale töökoha juba tuttavast koolist.

Brigitta-Maria Vakaljuk, kes õpib füüsikaõpetajaks, oli ülikooli astudes kahevahel, kas õppida matemaatikat või füüsikat. Valis füüsika. Tamme gümnaasiumis saab ta end proovile panna matemaatikat õpetades.

„Algul aitan ühte õpilast laias matemaatikas, märtsist võib juhtuda, et lähen klassi ette abiõpetajaks,“ rääkis Vakaljuk. „Koolidel on praegu raske aeg. Minu arust on väga hea mõte kutsuda tudengid kooli appi.“

Eripedagoogika üliõpilane Laura Pantelejeva aitab õpilasi esmalt vene keeles ja edaspidi ka kitsas matemaatikas.

„Esimene tund läks päris hästi ja rahulikult,“ lausus Pantelejeva, kes viibis koolis klassiruumis ja assisteeris Google Meetis olevat õpetajat. „Algul tegid õpilased telefonis testi, mille tulemust õpetaja kohe nägi, lähipäevadel on neil sarnane test hindele. Pärast lugesime ja kuulasime teksti Vene saunast ja sellest, kuidas seal õigesti käituda.“

Sel nädalal olid Pantelejeval tunnid veel kolmel päeval ja edaspidi aitab ta üks ühele tunnis õpilasi, kellel on tekkinud vene keelega suured raskused.

„Neid on päris palju,“ täheldas Pantelejeva. „Vajavad abi, et aines läbi saaksid.“

Mõlemad üliõpilased on endale teadvustanud, et praegusel ajal on koolis töötamine seotud riskiga. Väike hirm on, kuid nad kannavad maski ja järgivad reegleid.

Kairi Parson, kes õpib loodus- ja reaalainete õpetajaks põhikoolis, õpetab lõpuklassi õpilasele kitsa matemaatika kursust.

Esmane kogemus oli positiivne. Tund läks väga hästi. Parson oli üllatunud, kui palju on võimalik nii lühikese ajaga ära teha ja muuta tund õpilasele ka huvitavaks.

„Ma nägin, et õpilasele meeldis tähelepanu ja kiitus. Ta sai teemadest hästi aru ja tegi koostööd. Kui juba õpilane tänades ja naeratades klassist väljub, siis järelikult läks midagi hästi. Ootan põnevil edaspidist koostööd. Esimene kogemus näitas, kui väga ma tahan päriselt õpetajaks saada. Olin lummatud ka Tamme gümnaasiumist. Lisaks ruumilisele avarusele ja ilusale majale tegid kooli tõeliselt ilusaks ka töötajad. Tundsin kohe väga palju hoitust töötajate ja õpetajate poolt, kes olid avatud ja võtsid mind nagu võrdset.“

Tallinna Vikerkaare lasteaeda on saabumas vabatahtlik, kellelt õpetajad ootavad abi igapäevatoimingutes ja vaba mängu organiseerimisel. „Loodame, et koostöö on meeldiv ja huvitav kõigile,“ lausus infojuht-haridustehnoloog Gerli Korotkov. „Ootame tudengeid, kes toetaksid õpetajaid lastega tegelemisel ja praktilistes tegevustes.“

Ühes Narva lasteaias katkes aga algselt edukas koostöö üliõpilase õpingute mahu suurenemise tõttu. Teise üliõpilasega koostöö ei õnnestunud, sest tema sai aidata vaid 1–3 tundi, ja seda oli lasteaia jaoks liiga vähe.

Eesti koolijuhtide ühenduse esimees, TERA juhatuse esimees Urmo Uiboleht ütles, et haridusasutused on abilised soojalt vastu võtnud. „Osa koole-lasteaedu ootavad aga, et tudengid tuleksid kohe klassi ette õpetajaiks. Aga tudengid tulevad appi, et kriisi tasandada. Pinget ja närvilisust on siin-seal tunda, aga mida rohkem koolijuht asja üle mõtleb, seda selgemalt leiab ta pakutavast abist enda jaoks lahenduse.“

Ka Tartu erakool on kaalunud abiväge kutsuda, kuid teeb seda pärast vaheaega.