Uue lasteaia direktor Pärje Ülavere: „Kõige tähtsamad on omavahelised suhted.“

Tallinnas Haabersti linnaosas avab 15. veebruaril uksed lasteaed Naksitrallid, mis on saanud nime Eno Raua armastatud lasteraamatu järgi. Täielikult renoveeritud majas, kus on ruumi 280 lapsele, alustab esialgu seitse rühma. Ajasime lasteaia direktori Pärje Ülaverega juttu 28. jaanuaril, mil ettevalmistused laste tulekuks olid täies hoos.

Alustuseks teeme lasteaias väikese ringkäigu. Pärje Ülavere on rahul, et heledates toonides nüüdisaegses majas on palju ruumi ja võimalusi. On kunstituba, lugemisnurk ja õppeköök. On spordisaal ja muusikasaal pidude pidamiseks, aga ka päris oma bassein. Liikumispuudega laste tarvis on majas lift.

Direktor räägib, et alumisele korrusele tulevad sõimerühmade, teisele korrusele aiarühmade ruumid. Edaspidi hakkavad majas olema ka sobitus- ja tasandusrühm laste jaoks, kellele suur rühm ei sobi.

Avarate rühmaruumide põhiplaan on ühesugune: ühes otsas voodid, teine pool mängu ja õpitegevuste jaoks, seal lapsed ka söövad. Vajadusel saab kaks toapoolt helikindla lükandseina abil teineteisest eraldada.

Õues on spordi- ja mänguväljak kiikede, liivakastide ja ronimisatraktsioonidega, samuti laululava meenutav suur katusealune, mida saab kasutada nii suvel kui talvel.

Pärje Ülavere, millal te direktorina tööd alustasite?

Tulin tööle 5. novembril, kui värviti veel seinu ja pandi põrandaid. Pärast seda, kui ehitajad töö lõpetasid, oli vaja leida hooldusfirmad, kes kütte-, ventilatsiooni- ja kõiki muid süsteeme haldaks. Kohe hakkasin välja töötama ka lasteaia õppekava. Panin kirja enda jaoks olulised punktid, mida me koos personali ja lastevanematega edasi arendame.

Olete töötanud lasteaias nii õpetaja kui ka direktorina aastaid.

Jah, olen pika kogemusega lasteaednik. Kusjuures teadsin juba viieaastaselt, et tahan lasteaiakasvatajaks saada. Mul endal oli hästi tore kasvataja Anne Ehala, kelle eeskujul ilmselt läksingi Pisipedasse kasvatajaks õppima. Pärast kooli lõpetamist 1992. aastal olin kümmekond aastat Pelguranna lasteaias õpetaja, edasi sain Mustamäel asuva Kikase lasteaia juhiks. Kui 2011. aastal sündis mul tütar – lisaks kolmele pojale, kes on praeguseks juba täiskasvanud –, kolisime Keilasse, kus mõne aja pärast otsiti Vikerkaare lasteaeda uut direktorit. Töötasin seal 2018. aasta alguseni ja pärast seda paar aastat haridusministeeriumis. Nii et mul on ka see kogemus, kuidas süsteemimaailm toimib. Vahepealsetesse aastatesse jäid ülikooliõpingud, alustasin diplomiõppest ja 2020. aasta oktoobris lõpetasin doktoriõppe.

Töö ministeeriumis pakkus väljakutseid, kuid hing ja süda ihkasid tagasi lasteaeda. Kui kuulsin, et Haaberstis avatakse uus lasteaed, tundsin, et see oleks hea võimalus algusest peale kõike ise teha. Kandideerisin ja osutusin valituks.

Kas nime Naksitrallid panite lasteaiale teie?

Nimi oli lasteaial juba olemas. See on austusavaldus meie lastekirjandusele ning eesti keelele ja kultuurile laiemalt. Rühmadele aga panevad nimed õpetajad ise. Leppisime kokku, et nimed võiksid sobida „Naksitrallide“ raamatu ideega. Üks rühm ongi Linnupesa, teine Siilikesed, kolmas Mesilased. Ülejäänud veel mõtlevad.

Kas uuel lasteaial on ka mingi suund või eripära? Kui tähtis see üldse on?

See on väga tähtis. Enamasti valivad vanemad lapsele lasteaiakoha elukoha või oma töökoha lähedale. Üha rohkem aga on hakatud hindama lasteaia väärtusi ja eripära. Nii mõnigi pere on öelnud, et neile meeldib meie lasteaia väärtuskasvatuse suund. Teine on keeleõpe. Lasteaeda tulevad nii eesti kui vene õppekeelega rühmad, kus kohe hakatakse süvendatult ka eesti keelt õppima. Tahame kasutada kõiki keeleõppe võimalusi ja metoodikaid. Lasteaias käib eri rahvusest lapsi ning teisi kultuure tuleb tundma ja austama õppida maast madalast. Veel on meie lasteaia eripära keskkonnahoid, mis seostub „Naksitrallide“ looga ja mille teadvustamine peab samuti varakult alguse saama.

Tore on, et uued lapsevanemad on küsinud minult tutvumiseks ka õppekava. Mul läheb direktorina 16. aasta, aga sellist asja ei ole varem olnud. Mäletan aegu, kui vanemad ei teadnudki, et selline asi nagu õppekava olemas on. On hea, et vanemad on teadlikumaks muutunud, sest lasteaia ja kodu koostöö on äärmiselt oluline. Lasteaeda helistatakse, kirjutatakse, paljud on tahtnud kohapeale vaatama tulla. Praegustes koroonatingimustes me inimesi kokku kutsuda ja infopäeva korraldada ei saanud, suhtlesin kõigiga ükshaaval. See võttis küll palju aega, aga pean vahetut kontakti väga oluliseks.

Mis oli uue lasteaia avamise juures kõige keerulisem?

Kõige keerulisem oli leida keset õppeaastat õpetajaid. Hakkasin eeltööd tegema juba varakult ja praeguseks on meil seitsme rühma õpetajad olemas. Kuna olen terve elu alushariduses töötanud, on mul tutvusringkonnas palju õpetajaid. Mõned kogemustega õpetajad, kes vahepeal uusi väljakutseid otsisid, olid valmis taas lasteaeda tulema. Pidasin Teamsi keskkonnas kokku pea 50 töövestlust, mis oli samuti uus kogemus. Õnneks leidsime oma lasteaeda ka logopeedi ja eripedagoogi.

Mille põhjal te õpetajaid valisite?

Olulised kriteeriumid olid professionaalsus ja lastega töötamise kogemus. Õpetaja puhul on oluline seegi, mida räägivad tema kohta endised kolleegid. Väga tähtsad on lasteaias töötades suhtlemisoskus ja väärtushinnangud. Palusin igaühel end tutvustada ja põhjendada, miks ta soovib lasteaeda tööle tulla ning mida töös lastega ja rühmameeskonnas oluliseks peab. Veel küsisin, mida keegi minult kui juhilt küsida soovib. Andsin inimestele võimaluse rääkida ja usaldasin ka oma sisetunnet. Arvan, et lasteaias peavadki töötama erilised inimesed. Kui enamik töökohti on sellised, kus lapsi ei ole, siis lasteaias on lapsed kogu päeva õpetaja ümber. Iga tema sõna ja liigutus on väärtuskasvatuse osa. Arvan, et mul õnnestus leida sarnase ellusuhtumisega inimesed. Iga õpetaja valis ise endale paarilise, kellega ta kõige paremini klappis. See kujunes kuidagi iseenesest. Tallinnas on lasteaedades rühmas kaks õpetajat, et kogu lasteaiapäeva jooksul oleks lastega oma ala asjatundja, lisaks õpetaja abi. Abide kohale oli väga suur konkurss, kokku oli üle 40 kandidaadi. Oma mõju on kindlasti koroonaaja tööpuudusel, kandideerijate seas oli eri erialade inimesi.

Miks on lasteaiaõpetajaid raske leida?

Üks põhjus on töötasu. Üle 25 aasta on soovitud, et lasteaiaõpetaja saaks vähemalt Eesti keskmist palka, aga selleni ei ole jõutud. Teine, vähemalt sama oluline põhjus on, kuidas ühiskonnas õpetaja tööd väärtustatakse. Lasteaiaõpetaja töö on ülimalt vastutusrikas. Mõnikord selgub, et kuigi inimene on saanud sel erialal diplomi, see töö talle ei sobi või ta ei saa sellega hakkama. Konkurents õpetajaametisse võiks olla praegusest suurem.

Mis on lasteaias töötades kõige tähtsam?

Mina pean kõige olulisemaks omavahelisi suhteid: sõbralikku tööõhkkonda, üksteise toetamist, üksteisest hoolimist. Kui majas on soe ja avatud õhkkond ning meil endal on siin hea ja mõnus olla, tunnevad seda ka lapsed ja lapsevanemad.

Kas olete pigem kaasav või autoritaarne juht?

Pigem kaasav. Usaldan inimesi, kelle ma tööle võtan, ja usun, et nad teevad oma tööd hästi. Olen kolleegidele öelnud, et kui kellelgi on mure, võib alati minuga rääkida. Usaldus tekib aja jooksul – inimesed peavad tundma, et nemad saavad mind usaldada, ja mina omakorda, et  saan usaldada neid. Lasteaias ongi meeskonnatöö, ülevalt alla juhtimist siin olla ei saa.

Kas leidsite lasteaeda ka muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja?

Leidsin, kusjuures mõlemad on meesterahvad. Üks muusikaõpetaja veel lisandub. Kahjuks ei ole uue alushariduse seaduse eelnõusse miinimumkoosseisu muusika- ja liikumisõpetajat enam sisse kirjutatud, aga loodan väga, et need ametikohad lasteaedadesse siiski jäävad. Pean seda hästi oluliseks. Arvan, et Eesti head PISA tulemused on paljuski meie lasteaedade teene. Ka teadusuuringud näitavad, et 4–5 aastaste laste areng on väga suures korrelatsioonis 15-aastaste omaga, kusjuures nii muusika- kui ka liikumistegevused on mõtlemise ja arenguga otseselt seotud.

Lasteaias laotakse vundament lapse arengule ja esimesed kuus aastat on inimese elus määrava tähtsusega. Eestis käib enamik lastest lasteaias, kus on süsteemne õppe- ja kasvatustegevus, mis sisaldab ka muusika- ja liikumistegevusi. Teistes riikides olen näinud, kuidas nelja-aastased istuvad laua taga ja õpivad nagu koolis, meil on mäng ja õppimine omavahel põimunud. Muusika ja liikumine lisavad õppeprotsessile mängulisust, emotsioone ja loovust: kuidas leida lahendusi, kuidas suhelda, kuidas ennast väljendada. See kõik on omakorda aluseks õppima õppimisele. Arvan, et 21. sajandi õpioskuste alus ongi loovus.

Millised kogemused te juhiametisse kaasa võtate?

Kõik head kogemused võtan kaasa. Minu esimene juhataja Aile Pajur Pelguranna lasteaias oli mulle väga suureks eeskujuks. Oli imetlusväärne, millise õhkkonna ta kollektiivis luua oskas ja kuidas oma töötajatesse suhtus. Tihti taban end mõnes olukorras mõttelt: kuidas Aile oleks teinud? Üks asi on juhiamet saada, hoopis teine asi juhiks kasvada: õppida inimesi kaasama ja kokkukuuluvustunnet looma nii töötajates kui lastes. Suureks eeskujuks inimsuhete loomisel on mulle ka minu doktoritöö juhendaja emeriitprofessor Marika Veisson. On äärmiselt oluline iga inimest enda ümber väärtustada.

Milliseid juhi isikuomadusi te kõige tähtsamaks peate?

Inimlikest omadustest panen esikohale hoolivuse ja usalduse. Juhi töös pean kõige tähtsamaks inimeste võrdset kohtlemist, sest ebaõiglus teeb palju haiget. Kõik töötajad peavad tundma, et neid koheldakse ühtmoodi ja õiglaselt. Väga oluline on juhi professionaalsus, eriti hariduse vallas. Õnneks on meie kooli- ja lasteaiajuhid enamasti kõik erialase haridusega inimesed.

Linna nüüdisaegseim lasteaed

Tallinna haridusala kureeriv abilinnapea Vadim Belobrovtsev nentis, et üle linna on olukord lasteaiakohtadega hea, neid jätkub kõigile soovijatele. Kuigi nii mõneski linnaosas laste arv kahaneb, on Haabersti hoogsalt arenev piirkond, kus elanike, sh laste arv on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud. Nii kasvavad ka investeeringud haridusvaldkonda. Kolme aasta jooksul on see juba teine uus lasteaed Haabersti linnaosas ning ka vanade lasteaedade remondiga on hoogsalt alustatud. Praegu renoveeritakse Järveotsa lasteaeda, järgmisel aastal hakatakse Rukkilille lasteaeda renoveerima ning seejärel tehakse linnaosas korda veel viis lasteaeda.

Abilinnapea sõnul on Naksitrallide maja erakordne, see on praegu linna kaasaegseim lasteaed. Eeltöö tegi selleks Tallinna haridusamet, kes pakkus välja kontseptsiooni, mille eesmärk on pakkuda lastele funktsionaalset, huvitavat ja turvalist, aga ka ilusat keskkonda.

Hoone projekteeris ConArte OÜ ja ehitas OÜ Astlanda Ehitus. Sisekujunduse kavandas samuti ConArte OÜ, mööbli tootis Kitman Thulema AS. Kogu projekti maksumus oli 5,56 miljonit eurot.