Uus test selgitab välja gümnasistide matemaatikaoskused

26. veebr. 2021 Silja Aavik - Kommenteeri artiklit

Tutvustame oma lugejatele, millest kirjutab põhjanaabrite õpetajate ajakiri Opettaja.
Artiklid valib ja tõlgib Silja Aavik, kes on töötanud kakskümmend aastat õpetajana Helsingi eesti koolis.
Valides püüab ta märgata teemasid, mis on päevakorral ka Eestimaa koolides.
Ülevaated ilmuvad iga kuu viimases lehenumbris.


Illustratsioon: Pinja Meretoja

Uus test selgitab välja gümnasistide matemaatikaoskused

Tekst: Antti Vanas

Pika matemaatika tähtsuse tõus gümnaasiumis tekitab ärevust nii õpetajate kui ka õpilaste seas. Taseme määramisel on abiks uus Origo test, mis annab lihtsalt ja kiiresti usaldusväärset tagasisidet uute gümnasistide matemaatikaoskuste kohta.

Kõrgkoolide sisseastumiseksamite uuendus tõstis küpsustunnistuse hinnete ja eriti matemaatikahinde tähtsust. Kahjuks ei suuda värsked gümnasistid teha taktikaliselt õigeid otsuseid. Nimelt valivad paljud gümnaasiumisse õppima asudes pika matemaatika, ehkki oskusi selleks ei piisa. Teised valivad lõpueksamiks pika matemaatika, kuigi hea tulemus lühikeses matemaatikas annaks rohkemgi kõrgkooli pääsuks vajalikke punkte.

„Pika matemaatika kasuks otsustamine mõjutab oluliselt ka ülejäänud ainete valimist, sest pikas matemaatikas on palju kursusi,“ tõdeb Turu gümnaasiumite eripedagoog Heli Ketovuori. Uus olukord tekitab muresid mõlemale osapoolele: õpilased on stressis ja õpetajad hämmastunud matemaatikaoskuste suurest erinevusest pika matemaatika rühmades. Ketovuori jätkab: „Matemaatikaga on gümnasistidel kõige rohkem tööd, seda õppeainet kardetakse. On kõigi huvides, et kohe alguses sõelutaks uute gümnasistide seast välja need, kes vajavad matemaatikas lisatuge.“

Turu linnas oli võimalik probleemi kohe lahendama hakata, sest seal on vastsete gümnasistide lugemis- ja kirjutamisoskusi testitud juba aastaid. 2018. aastal pani Ketovuori ette hakata testima ka matemaatikaoskusi. Rahastus võimaldaski hakata Origo testi välja töötama. Seda tööd tegid Turu gümnaasiumite ja Turu ülikooli teadlased üheskoos, kaasati ka põhi- ning ametikoolide õpetajaid. Kohe algusest peale planeeriti, et testid oleksid osa digitaalsest Ville õpikeskkonnast, mis on kasutusel Soome koolides. (Ville on Turu ülikooli õppeanalüütika keskuse välja töötatud digiplatvorm eri õppeainete materjalidega. Vt https://oppimisanalytiikka.fi/valmiitmateriaalit.)

„Origo testi kasutamine eeldab Ville õpikeskkonna olemasolu. Seda keskkonda kasutatakse pooltes Soome koolides,“ hindas üks Origo koostajatest, Turu ülikooli projektis osalev Aleksi Hermonen. „Praktikas toimib test nii, et õpilased sisenevad õpikeskkonda, valivad Origo, teevad mõned treeningülesanded ja saavad vajalikke nõuandeid, kuidas küsimustele vastata. Konkreetsetele ülesannetele on kas valikvastused või peab tulemuse kirjutama numbritega. Vastusetüüpe ongi vaid kaks, et testi oleks võimalikult lihtne kasutada,“ lisab Hermonen. Vastuste põhjal suunab Origo õpilast edasi: valed vastused viivad lihtsamate, õiged aga keerulisemate ülesanneteni. Raskusastet tõstes või langetades on võimalik hinnata õpilaste oskuste taset. Kõik ülesanded on koostatud spetsiaalselt Origo testi jaoks.

„Origos kasutusel oleva mudeli eelis on asjaolu, et juba väheste ülesannete põhjal saab palju tagasisidet õpilaste taseme kohta. Lisaks säilib õpilasel motivatsioon, sest igaüks lahendab just endale sobivaid ülesandeid,“ selgitab pika matemaatika õpetaja Miia Anttila. „Koostajatel oli kõige rohkem tööd ülesannete raskusastme määramisega. Selleks koguti palju andmeid, kui ülesandeid prooviti gümnaasiumites, ametikoolides ja põhikoolides, et saada selgeks raskusastmete õige järjekord.“

Kui õpilased on testi sooritanud, näeb õpetaja süsteemist otsekohe kogu klassi tulemusi näiteks geomeetriaülesannete või polünoomide lahendamise kohta, aga ka iga üksiku õpilase oskusi eri teemavaldkondades. Selle põhjal saab õpetaja planeerida oma õppetööd. Anttila kavandas Origo testi pedagoogilist poolt ja peab testi oluliseks just neile uutele gümnasistidele, kellel on põhikooliteadmistes lüngad. Nii saab õpilasi õigel ajal tugitundidesse ja sobiva tasemega ülesannete juurde suunata. Aleksi Hermonen rõhutab, et tehnoloogiat tasub õppetöös kasutada vaid siis, kui sellest on kasu, ja selle tingimuse täidab Origo test mängeldes.

Origo teeb õpetaja eest ära suure hulga vastuste kontrollimise tööst ja jätab õpetajale rohkem aega vahetuks õppetööks õpilastega.


Kuidas kiduvat keeleõpet ellu äratada?

Tekst: Maija-Leena Nissilä ja Tiina Tikkanen

Inglise keel laiutab, aga muude võõrkeelte õppimine vaagub hinge. Soomes on sellise olukorra pärast muretsetud aastaid, kuid hääbumine jätkub. Koroona on omakorda mõjutanud omavalitsuste otsuseid keelevalikuid koomale tõmmata.

Asjatundlikku õpetajat vajatakse kohe õppimise alguses

„Soomes ollakse ekslikult arvamusel, et piisab inglise keele oskusest,“ ütleb Soome keeleõpetajate liidu juht Outi Vilkuna. Ta jätkab: „Kuigi omavalitsused võivad pakkuda A-võõrkeeleks inglise, rootsi, prantsuse, saksa, hispaania, hiina ja vene keelt, valib 95% 1. klassi õpilastest inglise keele. Alates eelmise aasta jaanuarist hakkasid kõik 1. klassi õpilased võõrkeelt õppima. Eesmärk oli pakkuda võimalust õppida ka haruldasemaid keeli. Läks hoopis teisiti, kuna vaid väike osa omavalitsustest laiendas keelevalikuid. Nimelt polnud seaduses sätet, mis kohustaks omavalitsust seda tegema. Vähe tähtis pole ka õpetajate ebaühtlane haridustase. Sageli pannakse väikeste õpilaste õpetajaks erialase ettevalmistuseta pedagoog, kuid just alguses peavad võõrkeeleõpetajal olema põhjalikud teadmised õpetatava keele ja kultuuri kohta.“

„Õpilaste võimalused erinevad omavalitsuste lõikes suuresti. Kevadel, kohalike valimiste debattides tuleb keelevaliku teemal kriitiliselt arutleda. Lapsed satuvad ju ebavõrdsesse olukorda ja võtmeisikuteks on siin otsustajad, keda ise valinud oleme,“ nendib Pauliina Viitamees õpetajate ametiühingust. „Eeskujuks võiks olla Tampere, kus inglise keelest erineva keele valis 33% 1. klassi lastest. Tampere edulugu on sihikindla töö tulemus.“

Gümnaasiumis läheb B-keelte õpetus allamäge

Inglise keel domineerib ka gümnaasiumis. Tihtipeale on keelevalik napp ning õpilastel polegi võimalik õppida edasi põhikoolis alustatud A-keelt, kui see pole just inglise keel, rääkimata B2- ja B3-keeltest. Praegu õpitakse B-keeli oluliselt vähem. Kui 2005. aastal tegi B-keeles küpsuseksami 18 000 lõpetajat, siis 2019. aastal kõigest 3900. Suurim mure on saksa keele õppijate vähesus, aga ka vene ja prantsuse keele õppijate arv on languses.

Midagi head pole öelda keeleõppe kohta ametikoolides. Seal on eesmärk õppida selgeks erialaga seotud sõnavara ning saada võõrkeeles hakkama tööga seotud olukordades. Kahjuks on tundide arvu vähendatud alates 2000. aastast ning seetõttu pole lihtsalt võimalik eesmärke saavutada.

Kõrgkoolides üha populaarsemad idamaade keeled

Kõrgkoolide keeleõppesse on varasemast vähem pürgijaid. Turu ülikoolis vähenes saksa ja prantsuse keele õppijate määr aastaks 2020 kolmandikuni 2010. aasta omast. Saksa keele õpetajakoolituse kohad jäävad osaliselt täitmata. Seevastu ülikoolide keelekeskustes soovitakse osaleda vabahariduse keelekursustel. Huvi Euroopa keelte vastu kahaneb, aga idamaade keelte vastu tõuseb. Sügisel algab Turu ülikoolis hiina keele akadeemiline õpetus. Alustatakse põhitõdedest ja varasemat keeleoskust ei nõuta. Eesmärk on koolitada hiina keele oskajaid, kes võiksid leida tööd avalikus sektoris, ärimaailmas või kommunikatsiooni valdkonnas. Hiina keele õppimine on Soomes kanda kinnitanud – algkooliosas saab hiina keelt õppida Helsingis, Espoos ja Tamperes.

Rahvaülikoolid on keeleõppe paradiisid

Soome suuruselt neljas rahvaülikool Oulus pakub võimalust õppida 23 keelt. Eriti soositud on hispaania, jaapani ning itaalia keel. Pidevalt on suur huvi olnud viipekeele alg- ning inglise keele vestluskursuste vastu. Õppijate motiivid erinevad, mõned lihtsalt täiendavad oma keeleoskust, osal ootavad töökohad Hiinas, Norras või Venemaal. Kogemused näitavad, et umbes kaheksa aastaga on võimalik jõuda rahvusvaheliselt tunnustatud C1-tasemele.

Oulu rahvaülikoolis korraldatakse kursusi nii kohapeal kui ka internetis. Koolijuhi Outi Lohi arvates sobib keeleõpe ideaalselt digiõppeks ja koroonakevad tõi sellega seoses välja vanemaealiste tänulikkuse neile pakutud ainsa sotsiaalse kontaktivõimaluse eest. Samas rõhutas Lohi, et pandeemia kaudu sai selgeks, kuivõrd vajalikud on kõikide vanusegruppide rahuldavad digioskused ja kogu Soomet ühtlaselt kattev netivõrk.

Ettevõtted tunnevad puudust mitmekülgsest keeleoskusest

„Ei tasu rõhutada mingi erilise keele tähtsust, pigem hoolitseda mitmekülgse keeleoskuse eest,“ arvab ettevõtlusliidu juht Riikka Heikinheimo. „Tuleb näha tervikut, mitte keskenduda sellele, kas tööelus on tähtsam osata rootsi, saksa või vene keelt. Keeleoskust pole õige vaadata vaid ekspordi vaatenurgast. Soome on üleilmse kaubanduse osa ning mitmetes ettevõtetes ongi töökeel inglise keel. Ettevõtted lähtuvad tööintervjuudes eeldusest, et inglise, rootsi ja soome keelt osata on enesestmõistetav. Millise keele oskamine lisaks oleks täistabamus, on teadmata. Üks on kindel: saksa keele oskajaid on juurde vaja, sest Saksamaa on tähtis ekspordiriik. Ka ärikõnelused sujuvad paremini, kui suuta vähemalt alustuseks öelda mõned laused partneri keeles. Euroopa turud vajavad hispaania, prantsuse ja itaalia keele oskajaid. Järjest tähtsamaks muutuvad Lähis-Ida keeled, hiina keele osatähtsus on tõusuteel. Ennustan, et tuleviks vajatakse Mustal Mandril kõneldavaid keeli, kuna Aafrika on kasvav majanduspiirkond. Mitmekülgsema keeleoskuse saavutamiseks on mõistlik senisest paremini ära kasutada digiteerimist ja netiõppe võimalusi.“


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!