Valikuvõimalused rõõmustavad nii õpilasi kui õpetajaid*
Fotosid nukkude valmistamise huvitunnist, kus nukkude suud pandi liikuma pesulõksu abil. Järgnevalt lavastasid õpilased omatehtud nukkudega põneva näidendi. Fotod: Raivo Juurak 
Meie kooli õpilased saavad tihti ise valida, mida ja kuidas nad soovivad õppida, tänu millele tunnevad nad õppimisest palju rohkem rõõmu.
Üks valdkond, kus oleme andnud õpilastele palju valikuvõimalusi, on huvitunnid. Pakume valikuvõimalusi ka lennupõhistes matemaatikatundides ja demokraatliku kooli klassides.
Huvihariduse muutmise vajadust märkasin, tutvudes 2017. aastal Tallinna huvihariduse kohta tehtud kokkuvõttega. Tuli välja, et Põhja-Tallinnas oli huvitegevusega hõivatud väga vähe õpilasi. Meie oma kooliski huviringe oli, kuid peamiselt tehti sporti ja nendegi ringe külastasid väga vähesed.
Tollal oli õpilastel ka mõningaid probleeme: kes leidis enda jaoks suitsud, kes energiajoogi vms. Keset päeva kadusid mõned õpilased tunnist ära. Meil on muinsuskaitsealune koolimaja, kus leidub enda peitmiseks nurki, soppe ja trepialuseid piisavalt. Aga miks nad keset päeva tunde vahele jätsid? Kas ei olnud huvitav? Mida teha?
Tegelikult leidub koolis igaühe jaoks midagi huvitavat, vaja on see lihtsalt üles leida. Kui hakkasime 2017. aasta lõpus uut arengukava koostama, siis otsustasime, et kool peab muutuma õpilasele huvitavamaks, ja nägime ette, et uuel õppeaastal on meil huvitunnid lausa tunniplaanis.
Eeskuju saime Tartu erakoolist
Huvitundide tunniplaani võtmise idee saime Tartu erakoolist. Käisime neil külas ja meie õpetajatele väga meeldis, kuidas õpilased said seal valida nelja-viie huvitunni hulgast selle, mis neid kõige rohkem huvitas. Õpetajad ütlesid, et meie kooliski võiks olla tund, kus õpilased saavad võimaluste vahel valida. Varsti pärast seda hakkasimegi arutama, missugused huvitunnid õpilastele põnevad oleksid ja kes neid andma hakkaks. Otsustasime, et huvitunde hakkavad andma meie õpetajad ise, ja soovijaid oli nii palju, et pidime mõned huvitunnid isegi plaanist välja jätma. Kuna tegemist oli päris suure eksperimendiga, siis kandideerisime Tallinna ülikooli Tulevikukooli programmi ja saime nii kaasata oma tegemistesse ka haridusteadlasi ja teha uuendusi teadusele tuginedes.
Lähtume huvitundides kahest põhimõttest. Esiteks peab valik õpilase ees olema hästi lai. Meie pakume neile ca 15 huvitegevust. Huvitundideks ei ole ainult kunst, muusika ja sport, nagu tihti kipub olema, vaid ka robootika, kunstiteraapia, eneseabi, nukkude valmistamine, keraamika, sotsiaalained, heategevus jpm. Heategevus on eriti populaarne jõulude ajal. Siis külastatakse lastehaiglat ja mõeldakse, mida laste heaks teha saab, käiakse vanurite hooldekodus, koerte-kasside varjupaigas jm.
Teine oluline põhimõte on, et iga huvitund peab toetama koolis õpitavaid õppeaineid. Seda nõuet on päris lihtne täita. Juhendasin eelmisel õppeaastal 1.–3. klassi õpilaste keemia huviringi, kus oli teemaks lima. Tegime kokku 12 lima, aga kõigis nendes huvitundides toetasin ma laste eesti keele arengut. Näiteks andsin neile ainult kirjalikke tööjuhendeid, et nad harjutaksid lugemist – suuliselt ei selgitanud ma neile ühtegi asja. Nad lugesid ja kirjutasid üles, mis nad olid teinud. Jälgisin ka õpilaste üldpädevusi. Kui tööjuhendis oli kirjas, et tuleb võtta lusikatäis booraksit, siis pidid nad booraksi endale ise otsima ja ka sobiva lusika hankima. See aitas neil natuke vabaneda õpitud abitusest. Vene kodukeelega lastele, kes eesti keelt veel ei osanud, andsin ette pildid, millelt nad nägid, kuskohast ja mida tuleb võtta ning kuhu panna – nii ei tundnud ka vene lapsed ennast abituna.
Kuidas õpilased huvitunde valivad?
Tänavu on meil huvitunnid juba kolmandat aastat üldises tunniplaanis. Õpilased registreerivad ennast sinna kooliastme järgi. See tähendab, et minu keemia huvitundi tuli lapsi esimesest, teisest ja kolmandast klassist. Niisamuti on 4.–6. ja 7.–9. klassiga. Iga trimestri alguses saavad õpilased endale uue huviringi valida ja siis on kõik rühmad uue koosseisuga. See on hea, sest nii katkevad korraks oma klassis välja kujunenud suhted ja leitakse mõttekaaslasi. Hea meel on märkida, et kiusamist pole huvitundides olnud – selleks pole aega!
Meie haridustehnoloog on loonud huvitundidesse registreerimiseks veebiplatvormi. Seal on kõik huvitunnid kirjas, igaühe juures lühike kirjeldus, millega seal tegeletakse ja kuidas seda tehakse. Kahjuks kehtib põhimõte „kes ees, see mees“, sest igas huvitunnis tohib olla ainult viisteist õpilast.
Kuna meie huvitundide sisu vastab riiklikule õppekavale ja huvitunnid on ka tunnijaotusplaanis, oleme sunnitud õpilasi huvitundides hindama. Oleme otsustanud, et hindame neid tunde arvestuslikult. Huvitundide kohta on meil sisse seatud ainekaardid, kust õpilane näeb, mis teemat seal käsitletakse ja milliseid meetodeid õpetaja rakendab. Lisaks on ainekaardil reklaamlause, mis kutsub seda teemat õppima. Miks peab meetod ainekaardil olema? Usume, et nii saab õpilane paremini ettekujutuse, kas see huvitund talle sobib.
Mille arvelt me huvitunde anname?
Kui tunde on niigi vähe, siis kust leiti ruumi huvitundide tunniplaani panemiseks? Õpetajad pidid osa oma ainetunde ära andma, et nende asemel saaksid toimuda huvitunnid. See oli päris keeruline, sest näiteks 7.–9. klassis võtsime igast klassist ära ühe matemaatika-, 5. klassis ühe ajaloo-, 6. klassis loodusõpetuse tunni jne. Õnneks on õppekavaga ette nähtud mõned lisatunnid, mille kasutamise üle otsustab kool ise. Mõni kool on need lisatunnid lihtsalt ära jätnud, et lapsi vähem koormata, kuid enamik koole kasutab neid põhiainete täiendavaks õpetamiseks.
Näiteks 4. klassis tohib olla nädalas 25 tundi, millest kaks on vabad lisatunnid. Neid kasutamegi põhiõpet toetavate huvitundidena. Kui laps läheb näiteks robootika huvitundi, siis peab ta seal välja arvutama roboti teekonna, peab oskama arvutada geomeetriliste kujundite ümbermõõtu ja pindala jms. Õpetajad said aru, et huvitundides jätkatakse aineõpet, kuid palju huvitavamal viisil, ning olid nõus osa ainetunde loovutama, et saaks nende asemel huvitunde tunniplaani võtta.
Iga neljapäeva kuues tund …
Kui vaadata esimese kooliastme tunnijaotusplaani, siis on seal igal neljapäeval kuues tund sigrimigri. See sigrimigri ongi need 15 huvitundi, mille hulgast õpilased endale sobivad valivad. Selle tunni ajal lähevad meie kooli 1.–3. klassi 200 õpilast laiali huvitundi, mis nad on endale trimestri algul välja valinud. Niisamuti on teistes kooliastmetes.
Meie huvitunnid ei ole privileeg, meil käivad huvitundides ka õpilased, kelle kodus räägitakse inglise või vene keelt. Seal käivad õpilased klassist, kus õpitakse kõike inglise keeles, huvitundides osalevad ka ühe- ja kahesuunalise keelekümbluse klassi õpilased. Lisaks osalevad väikeklassi õpilased, kellel on aktiivsus-tähelepanu- või autismispektri häire. Nendele teatab õpetaja ette, millega ja kuidas eelolevas huvitunnis tegelema hakatakse, sest nii lähevad nad vähem ärevile. Huvitunnis on nad oma väikeklassi kaaslastest eraldi, et nad õpiksid ka teiste õpilastega suhtlema.
Kui õpetaja ei oska huvitundi põnevaks teha …
Huvitund peab olema põnev nii õpilasele kui ka õpetajale endale. Nii oleme päris palju huvitunde, kuhu õpilasi end ei registreeri, kõrvale jätnud ja nende asemel uued ja põnevamad võtnud. Oleme kokku leppinud, et õpetaja palk ei vähene, kui tema huvitund osutub õpilastele igavaks ja pannakse kinni. Sama õpetaja võib siis mingi muu huvitunni välja pakkuda. Kui näiteks selgus, et ingliskeelne filmianalüüs õpetajale endale piisavalt põnev ei olnud, pani ta uue huvitunnina kirja soome keele ja sinna on tulnud õpilasi kogu aeg. Alles ongi meil jäänud need huvitunnid, kuhu õpilased ennast kiiresti kirja panevad. Näiteks savi teema huvitab õpilasi üliväga ja kohad sinna täituvad veebis mõne minutiga.
Meile on oluline, et huvitund õpetajale endale ka meeldiks. Kui matemaatikaõpetajale meeldib kududa, võibki ta teha kudumistunni, sest kudumisega on matemaatikat ju väga lihtne seostada. Kui õpetaja annab kakskümmend tundi matemaatikat nädalas, siis ootab ta ise seda kudumise huvitundi võib-olla veel suuremagi huviga kui õpilased.
Me näeme registreerimise järgi, missugused huvitunnid on õpilaste hulgas populaarsed, kuid oleme õpilasi ka küsitlenud ja käinud huvitunde vaatlemas. Tänu sellele oleme saanud päris hea ülevaate, missugused huvid meie kooli õpilastel on. Oleme uurinud sedagi, kas õpilased saavad aru, kuidas on kudumine, robootika, origami, maalimine jne seotud eesti keele, matemaatika või mõne muu põhiaine õppimisega. Nad on saanud sellest aru.
Õpilased otsustavad oma õppimise üle ise
Tihti küsitakse, mis huvitundidest kasu on. Aga on ju tore, kui nädalas on mõni tund, mida nii õpilased kui ka õpetajad põnevusega ootavad. Koolis käia on selle võrra rõõmsam. Enne kevadist koroonakriisi käis meie koolis palju külalisi nii kodu- kui välismaalt ja kõik nad küsisid õpilaste käest, mis tund neile kõige rohkem meeldib. Meie õpilased vastasid siis eranditult, et huvitund. Oleme märganud ka seda, et üksikutest tundidest puudumised on meil pärast huvitundide sisseseadmist vähenenud – õpilased on põhiainetes rohkem kaasas. Arvame, et põhjus on huvitunnid, ja edaspidi loodame seda arvamust teaduspõhiselt kontrollida.
Teiseks on ju hea, kui õpilased otsustavad mingis osas oma õppimise üle ise. Ise otsustamine suurendab õpilaste vastutustunnet, sest kes otsustab, see vastutab. Me oleme pakkunud otsustamise ja valimise võimalusi ka mujal kui ainult huvitundides. Näiteks antakse meil lennuüleseid matemaatikatunde, kus õpilased otsustavad ise, kas nad tahavad õppida üksinda, kahekesi või rühmas. Niisamuti saavad nad seal valida õppimise teemat. Õpilastel on seal nii palju otsustamisõigust, et üks õpetaja läks meie koolist isegi ära – ei suutnud sellega leppida.
Meil on demokraatlik kool, kus on ette antud ainult pool tunniplaani ja ülejäänu üle otsustavad õpilased ise, mida ja kuidas nad õppida tahavad. Demokraatliku kooli kogemusest oleme õppinud, et alustama peab nooremate klassidega, sest alates 7. klassist on õpilased juba liiga harjunud, et õpetaja ütleb neile, mida nad peavad õppima, ja nad ei oska midagi ise välja pakkuda. Näiteks keemias tahtsid kõik Mendelejevi tabelit õppida, muud ei osanud nad välja mõelda, ehkki oleks saanud pakkuda toidukeemia teemasid, vitamiinide toimet, puhastusvahendeid jms.
Loomulikult kaasneb suurema valikuvõimalusega alati ka probleeme. Näiteks enamik meie õpetajatest tahaks anda kunsti huvitundi ja siis peab enamik ka midagi muud välja mõtlema. Prantsuse keeles on praeguseks edasijõudnud ja algajad ühes rühmas koos ja peame mõtlema, mis neile sobiv lahendus oleks.
*Ettekanne Noored Kooli konverentsilt.
KOLLEEGID!
Ja nii meie maailm täienebki rõõmsameelsete tobukestega … Soovitan autoril korraski süveneda ARENGUPSÜHHOLOOGIASSE (kui teadusse). Valikuid teevad (peaksid tegema) ikkagi täiskasvanud, kes toetuvad põhjalikele ja SÜSTEEMIS olevatele (omandatud!) alusteadmistele!
Meil on üha vastupidi – mõtlemisvõimetud täiskasvanud ei oskagi midagi arukat valida (kuulake kasvõi uuesti prof. Maimetsa arutelu tänasest hommikusaatest).
Aga autorit ei tasu ka hukka mõista, kui Eestis on “asjatundjaid”, kes taoliste ettekannetega konverentse korraldavad …