Värsked uuringud: koolid mängivad viiruse levikus teisejärgulist rolli

19. veebr. 2021 novaator.err.ee - Kommenteeri artiklit

Koolide sulgemine ja laste distantsõppele saatmine aitab küll uute nakatumiste arvu vähendada, kuid need mängivad viiruse levikus teisejärgulist rolli, nähtub Rootsis ja Inglismaal läbi viidud uuringutest. Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskuse ülevaates nenditakse aga, et võrreldes teiste piirangute ja meetmega on koolide sulgemise täpset mõju hinnata äärmiselt keerukas, kirjutab novaator.err.ee.

Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskus avaldas olemasoleva koolide sulgemist puudutava teaduskirjanduse kokkuvõtte viimati detsembri lõpus. Ülevaate kohaselt on kindel, et koolide sulgemine vähendab koroonaviiruse levikut. Samas on äärmiselt raske hinnata, kui tõhus on see võrreldes teiste meetmetega. Koolide sulgemine või avamine on käinud tavaliselt käsikäes teiste leevenduste või piirangutega.

Küll aga on ülevaate autorite hinnangul kindel, et ainuüksi koolide ennetavast sulgemisest viiruse levikule piiri panemiseks ei piisa. Samuti tuleb koolide sulgemisel arvestada teiste meetmetega, mida on viiruse leviku piiramiseks kogukonnas juba rakendatud. Mõelda tuleb ka sellele, kuidas mõjutab see laste füüsilist ja vaimset tervist, ning hariduslünga tõttu tekkivale majanduskahjule. Lisaks tõdeti ülevaates, et pole veel selge, kuidas mõjutab koolide sulgemise tõhusust uus, kergemini leviv viirusvariant.

„Ennustan, et osa inimesi hakkab kasutama meie tööd näitena, et koolide sulgemine ei mõjuta vanemate nakatumist kuigi palju. Teised rõhuvad aga õpetajate nakatumisele ja leiavad, et koolid tuleks kohe kinni panna,“ nentis Helena Svaleryd, muu hulgas tervishoiuküsimustele keskenduv Uppsala ülikooli majandusprofessor.

Svaleryd lähtus kolleegidega möödunud kevadel Rootsis kogutud andmetest. Võrreldes ülejäänud Euroopaga olid riigis kehtinud piirangud pikalt võrdlemisi leebed. Alates märtsist saadeti 10.–12. klassi õpilased koduõppele, nooremad käisid aga koolis edasi. Töörühm võrdles, kui sageli nakatusid vanemad, kelle kõige nooremad lapsed käisid vastavalt 9. või 10. klassis. Samuti uurisid teadlased, kui sageli nakatusid 10.–12. klassi õpetajad võrreldes 7.–9. klassi õpetajatega ning kas haigust põdesid ka nende elukaaslased.

Tulemuste põhjal nakatusid 9. klassis käivate laste vanemad võrreldes distantsõppele jäänud õpilaste vanematega ligikaudu 17 protsenti sagedamini. Umbes 450 000 vanema kohta tähendab see 500 täiendavat haigusjuhtu. Statistiliselt on Svalerydi sõnul vahe seega nullist sisuliselt eristamatu.

Õpetajate puhul oli vahe märgatavam. Nooremate klasside õpetajad haigestusid kaks korda sagedamini ehk 1000 õpetaja kohta diagnoositi keskmiselt 2,81 haigusjuhtu. Mõnevõrra sagedamini haigestusid ka õpetajate partnerid, kuid statistilises mõttes pole tulemused taas väga kindlad. Kokku oleks diagnoositud 38 täiendavat nakatumist.

Suurbritannias asuva Warwicki ülikooli teadlased uurisid, kui sageli puudusid õpetajad ja õpilased alates õppeaasta algusest saadik koolist. Erinevalt kevadest hoiti Inglismaal koolid jaanuarini lahti isegi kõige karmimate piirangutega piirkondades. Jaanuaris saadeti uue viirusetüve tõttu distantsõppele kõik lapsed, kes polnud erivajadustega või kelle vanemad ei tööta elutähtsas sektoris. Põhjuslike seoste väljaselgitamiseks võrdles Michael Tildesley kolleegidega puudumisi uute COVID-19 juhtumitega samas kogukonnas.

„Suuresti peegeldas puudumiste arv viiruse levikut kogukonnas ja oli sellega mõne päeva võrra nihkes,“ sõnas Tildesley. Koolide vähesele rollile viitab tema sõnul teinegi asjaolu. Septembris-oktoobris puudusid koolist sagedamini alg- ja põhikooliõpilased kui keskkooliõpilased. Õpetajate puhul võis näha aga vastupidist. See vihjab matemaatikalektori sõnul, et õpetajad ei saanud puudumiseni viinud viiruse enamasti koolist. Samas ei võimaldanud uuringu ülesehitus öelda, kus õpilased või õpetajad viirusega nakatusid.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!