Eesmärk pühendab abinõu

Kõik algab suhtumisest, mitte teostusest. Kui suhtuda nii, et „kaugõpe ei tööta, keegi ei õpi ja kõikjal on lüngad“, on teostus suunatud sellele, et nõnda ka läheks. Siis annab õpetaja õpilastele sõnumi: „ah, mis teiega ikka teha, nagunii te kaugelt ei õpi ja kuhugi ei arene!“. Õpilane võtab seda tõe pähe ja lööbki käega. Kui aga võtta asja nii, et meil on uus olukord ja selles peame jõudma nii kaugele, et õpilased õpiksid, hakkame kohe leidma vahendeid ja viise, kuidas õppimiseni jõuda. Me pole kaugõppe ohvrid, vaid olukorra valdajad!

Meie näeme kaugõppes erilist keskkonda ja võimalusi oma eesmärke saavutada ja see võimaldab meil loovalt ja eesmärgipäraselt tööd teha. Kinnitades õpilastele, et tekkinud olukorras OLEME KOOS ja TEEME KOOS pingutusi, edenedes teadmiste poole. Kui kasvõi üks õpilane saab sellest tuge, oleme kõik võitnud.

Meie suhtumise teine aspekt on, et iga õpilane vajab ja väärib toetust. Ei saa keskenduda ainult lõpuklassile. On väär arvata, et eksamiteks tuleb valmistuda kahe kuuga ja eelnevad kaks ja pool aastat oli niisama kooliskäimine. Iga õpilane õpib iga koolipäev selleks, et saada paremaks ja targemaks inimeseks ning lõpetada gümnaasium. Iga õpilast on tarvis sel teel toetada ja juhendada, sest heas koolis on iga õppimise hetk väärtuslik ning loob ja arendab õppija maailma.

Kaugõppeaeg võimaldab suurendada individuaalset nõustamist. Palju ülesandeid on sellised, mida ei lahendata otse veebis, vaid õpilane kirjutab-otsib-lahendab ise. Kui klassiruumis on tarvis tunni ajal toimuvat kogu aeg hallata, siis kaugõppes saab selle aja kasutada õpilaste individuaalseks nõustamiseks vastavalt nende vajadusele. Õpilased on üha algatusvõimelisemad (julgemad), küsivad individuaalseid veebikonsultatsioone. Nad pöörduvad Stuudiumi kaudu õpetaja poole oma lahenduste, piltide ja küsimustega „Kas tegin õigesti?“, „Kus on viga?“, „Mida pean tegema?“. Saame õpilast tema mure lahendamisel aidata.

Õpetaja Aimi: „Kui aineõpetajana näen, et üks või teine õpilane on midagi tegemata jätnud või saanud halva tulemuse, olen ise pakkunud talle võimalusi, vestelnud temaga motiveerivalt. See on olnud tulemuslik. Need on aineõpetaja individuaalsed veebikonsultatsioonid ühe või kahe õpilasega või grupikesega.“

Vaja on tasakaalu

Õpilased tahavad nii juhendamist kui ülesannete iseseisvalt lahendamist. Nende vahel on tarvis leida tasakaal. Vaid vähesed õpilased on võimelised terve veebitunni õpetaja selgitusi kuulama. Vähesed õpilased teevad teema endale täiesti iseseisvalt selgeks. On oluline, et õpilasi juhendataks ja nad saaksid saadud infot ülesannetes rakendada.

Väga hea juhendamisviis on 3–10 minuti pikkused videoklipid. Iga videoklipp peaks käsitlema ühte teemat/probleemi, mitte rohkem. Õpilane saab videot korduvalt vaadata, seda edasi-tagasi kerida, ning nii asja paremini selgeks kui õpetaja tunniajast monoloogi kuulates.

Õpetaja Veronika: „Kinnitan lühikeste videote olulisust. Viie minuti videod on minu jaoks olnud väljakutse, aga olen selle eelmise aasta novembris vastu võtnud ega ole pidanud kahetsema. Õppija jaoks on oluline, et see lühike selgitus oleks sama käekirjaga, millega ta on harjunud tavatunnis. Lisaks on õppijal võimalus õpetaja „pausile panna“ ja liikuda edasi, kui ta on valmis. YouTube on äärest ääreni täis matemaatikavideoid, kuid mingil põhjusel kõnetab õpilast siiski tema enda õpetaja tehtud selgitus. Selles olen distantsõppe ajal veendunud ja õpetajana ei pane mind üldse enam muretsema, et need videod ei ole ideaalsed ega superkvaliteediga. Need on tehtud minu õppijale parimate soovidega ja täpselt sel hetkel, kui vajadus on tekkinud.“

Väga oluline on anda õpilasele tagasisidet. Õpilane (eriti tubli õpilane) on oma töös ebakindel ja vajab kinnitust, kas ta õppis just seda, mida vaja oli, ning kas ta õppis piisavalt, et saada selgeks. Õpilane vajab pidevalt tagasisidet õppimise piisavusest ja täpsusest. Väga hea variant on, kui õpetaja saadab mõni aeg pärast ülesannete saatmist õpilastele ka õiged vastused. Tähtis on, et veebikeskkonnas tehtud ülesannete kohta jõuaks tagasiside õpilaseni, seega suuname Stuudiumis hinde kommentaaris neid tagasisidet lugema ja järeldusi tegema.

9. klassi õpilasele on meil kaks soovitust. Kõigepealt on tähtis õppes osaleda ning oma õppimisega iga päev ja ka kokkuvõtvalt hakkama saada. Eriti tähtis on planeerida oma ajakasutust (öösel magan, päeval õpin), motivatsioon (päeval õpin) ja pühendumine (päeval õpin nii kaua, kuni saan tehtud). Teine soovitus on laiendada oma silmaringi.

Viimaste aastatega on meil gümnaasiumis tekkinud tunne, et õpilaste silmaring on üsna ahtaks jäänud. Kahjuks on juutuuberite ja tikktokkerite maailm kitsas ja üheülbaline ning iga päev maailmas toimuvast ülevaadet ei anna. Kurb on sisseastumisvestlusel kuulda, et õpilane Eesti riigi elust ja käekäigust ei huvitu, sest „mind see nagunii ei puuduta“. Soovime, et ka põhikoolilõpetaja jälgiks päevauudiseid ning tunneks natukenegi huvi mõne laiema maailma puudutava valdkonna vastu, olgu selleks siis sport, kliima, geograafia, poliitika või midagi muud.