Enam kui 5000 õppijat lõpetab kooli kutseeksamiga
Gümnasistide kõrval lõpetavad koole kutsekeskhariduse ja kutsehariduse õppijad. Haridussilma andmeil lõpetas 2020. aastal 5720 4. taseme kutseõppurit, nendest 5238 kutseeksamiga. Kutsekoolides ongi põhirõhk kutseeksamil, mille sooritamiseks on vaja erialateadmisi, -oskusi ja vilumust, sh probleemilahendamise oskust, loovust, suhtlemisoskust ja koostööoskust. Õppijad sooritavad soovi korral ka riigieksamid.
Tartu kunstikoolis toimusid kutseeksamid veebruari lõpus.
Mitmes voorus toimunud ja erialaspetsialistide hinnatud eksamid olid edukad ja näitasid, et lõpukursust kevadine olukord oluliselt ei mõjutanud.
Esimesel kahel õppeaastal laome tugevat baasi ja viimased poolteist aastat on erialaste ülesannete lahendamiseks, õpitu kinnistamiseks, seoste loomiseks, vilumuste omandamiseks. Lüngad võivad olla pigem nooremate kursuste teadmistes.
Meie strateegia on, et baasoskuste ja tehniliselt nõudlikud kursused (näiteks kujundustarkvara algõpe, joonistamine jms) toimuksid kontaktõppena.
Kolmandat aastat toimuvad kõikidel gruppidel klassijuhatamise asemel koostöö ja enesearengu tunnid, kus tiimi-coach’imist kasutades toetatakse neli tundi nädalas õpilaste sotsiaalset ja emotsionaalset poolt. Tunnid on õppekava osa. Nägime vaeva, et leida neile õppekavas aeg ja koht. See on end õigustanud.
Lõpukursuse õpimotivatsiooni aitab hoida seesama koostöö- ja enesearengu tund. Õpetajad töötavad meeskondadena ja loovad nõudlikul eksamiperioodil toetava õhkkonna. Õpilased on selle eest tänanud.
Pärast eksameid, hindamisi või suuremaid projekte saavad õpilased tagasisideringides oma emotsioonid välja elada ning anda koolile õppekava või lähenemisviisi toimise kohta tagasisidet.
Lõpueksamid (kutseeksamid) toimusid hajutatult, ohutusreegleid jälgides. Pingutasime, et noored kohtuksid komisjoniga silmast silma ja saaksid oma tagasiside otse. Koolipere ja partnerid said eksameid jälgida veebiülekandes, mida saab järele vaadata. Nooremad kursused saatsime vastlapäevamatkale.
Et õpilast hoida, peab hoidma õpetajat. Kevadel toimusid iga päev lõunased veebikohtumised. See oli väga hea otsus.
Õpetajad asusid üksteist toetama, avanesid täiesti uued koostöömudelid, õpetati üksteist, küsiti nõu, jagati oma muresid, hirme, õnnestumisi.
Vähem vajasid lisatuge õpetajad, kes juba tegutsesid meeskondades.
Tekkisid ka uued koostöömudelid. Näiteks asusid lõimitud veebitunde pidama matemaatika- ja emakeeleõpetaja. Kaks õpetajat tunnis loovad keskkonna dialoogiks.
Praeguseks kohtutakse veebis kaks korda nädalas. Märtsis kaalume taas koostööd tihendada.
Koolis tegutseb tugirühm: õppejuht, kaks sotsiaalpedagoogi, kaks valitud õpetajat, kes töötavad igal nädalal neli tundi, et toetada erivajadusega (sh andekaid) ja motivatsioonilangusega õppijaid.
Julgustasime õpetajaid vaatama üle õpiväljundid. Oleme need ise liiga kitsaks mõelnud ja töötanud. Tuleb tõusta korra kõrgemale oma ainest, vaadata ja küsida, mis on (kutse)keskhariduse eesmärk.