eTwinningus saab turvaliselt meediapädevusi arendada

Pärnu Kuninga tänava kooli õpilaste eTwinningu projekti tööd, kus partnerriikide vaatamisväärsusi on seostatud kaudselt meediaga (ajalehepaber, taaskasutus). Foto: Liis Raal-Virks
5. aprillini kestev eTwinningu kevadkampaania kutsub õpetajaid ja õpilasi meediapädevustega seotud projekte algatama, kogemusi jagama, inspiratsiooni saama (lähem info siit).
Distantsõppe teine laine on toonud taas päevavalgele juhtumeid, kus õpilased ei ole osanud veebipõhise õppe ajal kaitsta enda või klassikaaslaste delikaatsed isikuandmed, on tekste refereerides unustanud viidata nende autoritele, on mõnigi kord võtnud kahtlase väärtusega tekste tõe pähe jms. Siin on aga kohane märkida, et paremini on läinud nendel õpilastel, kes on osalenud eTwinningu projektides, sest nemad on veebipõhist suhtlemist ja tekstide kriitilist analüüsi juba pikemalt harjutanud ning tänu sellele meediasuhtluse olulised nõuded paremini omandanud. Oluline on ka see, et tänavu pööratakse eTwinningus meediapädevustele erilist tähelepanu, sest eTwinningu selle aasta teema on ühelt poolt meediakirjaoskus ja teisalt valeuudised ning nende mõju.
Kes eTwinningu meediaprojektides juba osalevad?
„eTwinning on nii või naa virtuaalne koostööplatvorm,“ sõnas Liis Raal-Virks, kes projektijuhi ja prantsuse keele õpetajana tegutseb Pärnu Kuninga tänava põhikoolis ja Pärnu ühisgümnaasiumis ning on praegu seotud kümne eTwinningu projektiga. „Rahvusvahelises projektis on partnerid ja ajakava paigas. Kui projekt näeb ette tegevusi, mida tuleb kindlasti teha klassiruumis, siis need tuleb nüüd ümber korraldada. Olen õppinud viimasel 12 kuul palju paindlikkust, teen ka plaani B ja plaani C.“
Distantsõppe mõju tunnetavad teisedki twinnijad. „Kui õpetaja oma klassiga ühes projektis juba osaleb, ega siis teist või kolmandat lisaks ei võta,“ ütles Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi haridustehnoloog Evi Tarro, kes kolleege projektitöös nõustab. Luunja keskkooli võõrkeeleõpetaja Margit Laidvee teeb 7. klassiga praegu üht multiprojekti ja ütles samuti, et osalejaid tuleb rohkem innustada kui muidu.
Õpetajate sõnul eTwinningu aastateemaga projektid veel otseselt seotud ei ole, aga meediapädevusi arendab mistahes eTwinningu projekt ka siis, kui seda kõige tähtsamaks eesmärgiks pandud polegi. eTwinningus keskendutakse õpilaste ja õpetajate digioskuste arendamisele ja projektitöö katab valdkonnad, nagu digitaalne kirjaoskus, digitaalsed ja intellektuaalomandi õigused ja vastutus, digiohutus ja andmekaitse, digiõigus ja etikett, digitaalne ligipääsetavus ja digisuhtlus.
„Meediapädevuse teemat me projektides käsitleme. Kriitilise mõtlemise teema on igas projektis sees,“ ütles Raal-Virks. Ja tõi näiteks, et hiljuti lõppenud algklasside projektis „Loeme ja kirjutame läbi 21. sajandi“ tegid lapsed veebiajakirja. Iga riik pidi otsima infot partnerriigi tähtsamate kultuurisündmuste ja -inimeste, vaatamisväärsuste kohta. Lapsed õppisid artikli koostamise aluseid: kuidas panna pealkirja, kuidas valida illustratsiooni, mis on autoriõigus. Saadi teada, et ümberkirjutamine ja refereerimine ei ole üks ja sama asi. Ja et tuleb jälgida, missugused on usaldusväärsed infoallikad. „Tihti on projektis mängus ka sotsiaalmeedia konto. Selle haldamisest räägime, mida tähendab pidev pildil olemine, oma kontole materjalide lisamine.“
Raal-Virks leiab, et meie õpilaste meediakirjaoskus on siiski hea. „Kui nad teevad ettekandeid, viitavad nad ilusti autorile, allikale. Probleem on ikkagi arusaamine, mis on refereerimine, mis tsiteerimine. Et ei tohi ettekandesse kopeerida asju. Iga eTwinningu projekt arendab laste meediakirjaoskust.“
Meediaprojekt võib kesta isegi kolm aastat
Margit Laidvee on eTwinninguga seotud üle kümne aasta. Õpilastele millegi teistsuguse pakkumine, õpetajate koostöö, koolitused, võistlused, Erasmus+ projektide kaudu eTwinningusse partnerite leidmine – need on teda projektitöö juures hoidnud. „Koolis oli pikk, kolm aastat kestnud Erasmus+ projekt „21. sajandi oskused“: internetis käitumine, netikett jms kui meediakirjaoskuse üks osa. Projektipartnerid olid Saksamaalt, Poolast, Lätist, Hispaaniast ja Hollandist. Toimus ka kaks nädalaajast digilaagrit õpilastele Eestis ja Saksamaal. Keskendusime digivahendite kasutamisele, internetiturvalisusele. Õnnestus projekt läbi viia enne, kui koroona tuli.“
Laidvee jaoks on meediapädevus oskused, teadmised, hoiakud, mis aitavad eri kanalites esitatud teavet kriitiliselt analüüsida ja hinnata ning kujundada adekvaatseid hinnanguid. „Võime rääkida ja viia läbi töötube meediapädevustest, turvalisest internetist, aga juhtub ikka, et kui puututakse kokku konkreetse situatsiooniga, siis kipuvad asjad ununema. Kõige lihtsamad ohutusnõudeid tuleb kogu aeg õpilastele meelde tuletada. Kasvõi et mõtle, kas kasutad info saamiseks kollast ajakirjandust või adekvaatset allikat.“ Laidvee on seda meelt, et mistahes eTwinningu projekt arendab õpilaste meediapädevusi. Eriti hindab ta projekti tööruumi Twinspace’i turvalisust. „Seal saab rahulikult õppida, kuidas ma ennast teistele tutvustan, mida avaldan, mida mitte, mis on viisakas, mis mitte.“
Võru Kreutzwaldi kooli haridustehnoloog Evi Tarro sõnab, et meediapädevus on info selekteerimine, kriitiline hindamine, mida sa internetti paned ja mis mõju sellel on sulle endale ja lugejaskonnale. „Hindan eTwinningu juures turvalisust, kõik projektipartneritega jagatud õpilaste tööd on kaitstult eTwinningu projekti tööruumis Twinspace. Mis lõpuks avalikuks muudetakse, on õpetajate kindel ja läbimõeldud otsus. Laste privaatsus säilib. Meeldib, et saab teha Eesti-siseseid projekte, õpetajad ei pea muretsema keeleoskuse pärast. eTwinningu projektis laps toimetab internetis, see on meediapädevuste arendamine ka siis, kui seda otseselt eesmärgiks ei sea.“