Huvitaval kombel mu enesehinnang paranes …

Kas koolis peaks olema valikkursus, kus tegeldakse õpilase vaimse tervise küsimustega? Kas vaimse tervise teema on praegu üldse oluline?

Nendele küsimustele annab ammendava vastuse Jõgevamaa gümnaasiumi vaimse tervise valikkursusel osalenud õpilaste tagasiside. Mõned väljavõtted sealt.

• Pärast tundi „Identiteet, enesehinnang, kehakuvand, seksuaalsus“ huvitaval kombel mu enesehinnang paranes, mida ausalt öeldes ei oleks oodanud, ja ma hakkasin kõike palju positiivsemalt vaatama.
• Näen igal pool, kuidas naisi ja teisest rahvusest inimesi ei taheta võtta võrdsena. Nagu nt naiste koht on köögis ja lapsi kasvatada ning nad ei tohi oma arvamust avaldada ning arvatakse, et korealasi ei saa usaldada, sest nende silmad on teise kujuga või siis, et kui sa oled tumeda-nahaline siis sa oled automaatselt kurikael.
• Mulle väga meeldis tund, kus meile räägiti leinast ja ohvriabist. Mina näiteks ei teadnud, et on selline laager, kuhu saavad minna lapsed, kes on oma vanemad või õed ja vennad kaotanud.
• Mulle väga meeldis seksuaalsuse ja kehakuvandi tund, kus selgitati, et me ei tohi käsitleda kumbagi sugu vaid laialt levinud ilustandardite järgi.
• Tutvusime paljude interneti lehekülgedega, millest ma varem ei olnud kuulnud.
• Minu meelest oli hea, et meile anti võimalus teha enda kohta erinevaid skaalasid, vaadata enda sisse ja kirjutada endale kirja tulevikust jne.
• Ohvriabi töötaja Rita Kaasik suutis tuua niivõrd suurepäraseid näiteid inimeste käitumisest erinevates olukordades, et suutsin juhtunu oma silme ette manada. Samuti meeldisid mulle väga Ülle Sääliku tunnid, sest ta juhtis mind vaatama enda sisse ja sain oma emotsioonidest paremini aru ning mõistsin, et see on täiesti normaalne, kui inimesed saavad asjadest erinevalt aru.

Õpetajatena üllatas meid õpilaste küpsus ja see, kui tähelepanelikud on nad maailmas toimuva suhtes. Huvitav tõdemus oli, et õpilased tõid välja väärtuskonflikti oma vanematega. Tihti on noored oma vanematest oluliselt tolerantsemad ja empaatilisemad. Kodurahu huvides hoiduvad nad kodus teatud teemadel suhtlemast.

Kuidas tekkis kursuse idee ja kes kaasa lõid?

Vaimse tervise valikkursuse idee sündis maakonna tervisenõukogus. Põhjusi noortega eluliste teemade üle arutleda pole tarvis kaugelt otsida, sest järjest rohkem noori on raskustes igapäevase toimetulekuga ning kogeb depressiivseid mõtteid ja rahulolematust. Vajadust ennast paremini tundma õppida ja eluliste olukordade üle üheskoos arutleda kinnitab valikkursusele tulnute suur arv. Algselt planeeritud 25 osaleja asemel oli huvitatud 33 noort. Otsustasime juhendajatena kõik soovijad vastu võtta, sest keeruline aasta on esitanud väljakutseid meile kõigile ning iga toetus on vajalik.

Kursuse teemade valikul lähtusime eeskätt soovist, et noortel tekiks turvaline keskkond, kus saab vabalt arutleda ja iseennast paremini tundma õppida, avardada oma mina- ja maailmapilti, saada aru oma emotsioonidest, inimestest, kriisidest ja olukordadest meie elus.

Noored said kursuse alguses valida endile sobivad teemad, mille kohta oodati neilt tunni alustuseks väikest esitlust. Sellele järgnesid kursusekaaslaste ja juhendajate täiendavad küsimused või arutelud. Kutsusime ka külalislektoreid ja soovisime noortele anda praktilisi kogemusi, kuid viiruse tõttu ei õnnestunud päris kõiki plaane realiseerida.

Noored said osa muusikateraapiat tutvustavast võimalusest, mida juhendas Kertu Kuld, Shindo treeningu kogemuse andis Maie Puusepp. Tundide läbiviijatena tahame tänada Ülle Säälikut, kes inspireeris noori kahel korral. Inga Veri vaimse tervise õena andis noortele hinnalise ja turvalise kogemuse suhtlemisest spetsialistiga. Pille Kütt tutvustas oma teekonda nõustajana ja tööd kanepist loobumise programmis „Valik“. Ohvriabitöötaja Rita Kaasik avas kriisides ja leinas toimetuleku võimalusi. Temaga koos tutvustas noortele laste ja noorte kriisiprogrammi vabatahtliku tööd Ann Pedosk. Isiklikku söömishäirete kogemust jagas noortega Aigi Vahing. Lõuna-Eesti laste ja noorukite vaimse tervise keskuse psühholoog Liis Sipsaka andis näpunäiteid, kuidas tulla toime ärevusega ja märgata mõttemustreid.

Ka noortel endal oli võimalus jagada kogemuslugusid, tutvustada raamatuid, mis neid tugevalt mõjutanud, tutvustada tegevusi, mis neid toetavad. Meie suur ja südamest tulev tänu kõikidele abistajatele, lektoritele ja muidugi ka noortele.

Kursuse lõpus küsisime noortelt tagasisidet, sest tahtsime teada, mida saaksime järgmine kord paremini teha, missugused teemad ja käsitlused kõnetaksid noori rohkem. Oli ju tegemist katseprojektiga ning esmakordse võimalusega noortele. Tagasisides palusime olla ausad ja keskenduda just soovitustele. Kõige rohkem jäi kõlama soov, et selline võimalus oleks kõigil noortel. Olulisena toodi välja võimalus osaleda mitmekesistes aruteludes, õppida ennast ja ümbritsevat rohkem tundma, kogeda teiste arvamusi ja mõtteid ning arvestada nendega. Teraapiaid taheti rohkem praktiliselt kogeda. Kiideti sõbralikku ja arvestavat õhkkonda ning võimalust oma mõtteid hinnanguvabalt väljendada.

Kursuse juhendajad on sellise valik-aine ja selle teemade käsitlemise vajalikkuses veendunud. Püüame leida kaasamõtlejaid ja panustajaid, et võimalus laieneks ka teistesse koolidesse. Jõgevamaa gümnaasium ise soovib vaimse tervise valikainega tulevikus kindlasti jätkata.

Vaimse tervise valikkursus

Kokkuvõtlik ülevaade Jõgevamaa gümnaasiumi vaimse tervise valikursusest. Maht 20 x 75 minutit. Iga tunni alguses õpilaste ettevalmistatud ca 10 minutit kestev ettekanne.

Teemad:

• Vaimne tervis mis see on? Hea vaimse tervise tunnused, vaimse tervise probleemid.
• Identiteet, enesehinnang, kehakuvand, seksuaalsus.
• Motivatsioon, motiveeriv intervjueerimine, personaalne analüüs ja grupitööd.
• Suhted nii perekonnas kui eakaaslastega, konfliktid ja nende võimalikud lahendused.
• Heaolu tagamise ja säilitamise praktikad: vaikuseminutid, Shindo, teraapiad.
• Uni. Unehäired.
• Kuidas märgata ja kuhu pöörduda? Kes saab märgata? Miks märgata?
• Juhtumianalüüsid.
• Eluviisid ja vaimne tervis ‒ alkohol, tubakas jne. Riskikäitumine.
• Vägivald, negatiivsed emotsioonid.
• Filmi „Lilja 4-ever“ arutelu.
• Videoloeng toitumisest, loengu arutelu.
• Kriisid. Lein.
• Heade praktikate tund õpilaste enda kogemuste jagamiseks.
• Feminism, rassism, vähemused.
• Õpilaselt õpilasele ‒ soovituslik kirjandus.
• Abi saamise võimalused internetis. Küberturvalisus ‒ mis on usaldusväärne?
• Nõustaja, kriisinõustaja töö.
• Töö sõltuvusprobleemidega noortega.
• E- koolitund Tartu seksuaaltervise nõuandlaga. 
• Ärevus.

Lektorid:

• Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskuse tervisedendaja Maiu Veltbach.
• Jõgevamaa gümnaasiumi õpilasnõustaja, inimeseõpetuse õpetaja Silja Piir.
• Vaimse tervise õde Inga Veri.
• Kaitseväe akadeemia juhtimise ja pedagoogika lektor PhD Ülle Säälik.
• Shindo juhendaja Maie Puusepp.
• Muusikaterapeut Kertu Kuld.
• Kogemusnõustaja/söömissõltlane Aigi Vahing.
• Ohvriabitöötaja Rita Kaasik ning laste ja noorte kriisiprogrammi vabatahtlik Ann Pedosk.
• Programmi „Valik“ nõustaja, Peaasjade keskuse nõustaja ja koolitaja ning pereterapeut Pille Kütt.
• Tartu seksuaaltervise nõuandla kliiniline psühholoog Liis Sipsaka.

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Huvitaval kombel mu enesehinnang paranes …”

1. Peep Leppik ütleb:

   26. märts 2021, 10:26

   Kolleegid,
   aga kuhu on jäänud põhiteema – “Inimene kui PSÜÜHILINE olend”? Meil armastatakse vadistada inimese ümber, kuid lektorid ei tee esmalt oma kuulajatele selgeks selle keeruka looma – INIMESE – psüühilist olemust oma seaduspärasustega (mis psühholoogias üsna põhjalikult läbi uuritud). Ja nii võib igaüks rääkida, mida tahes …