Inga Väikene: „Meil ei ole parimat töötajat ega parimat rühma – üks on ühes, teine teises asjas hea“

Lasteaial, kes soovib saada väärtuskasvatuse lasteaiaks, tuleb kirjutada põhjalik eneseanalüüs ning tutvustada oma põhimõtteid, väärtusi, töid ja tegemisi. Kuidas tekib kollektiivis äratundmine, et ollakse valmis sellele tiitlile kandideerima?

Ilmatsalu Lepatriinu lasteaia direktor Inga Väikene räägib, et juba mõni aasta tagasi küsisid kolleegid temalt, kas nende lasteaed ei võiks Tartu ülikooli tunnustusprogrammis kandideerida, kuna tehakse toredaid asju. „Tookord vastasin eitavalt, sest mulle tundus, et me ei ole selleks veel valmis. Äratundmishetk on mul hästi meeles, see oli 31. jaanuaril 2020, kui tähistasime lasteaia 45. aastapäeva. Koroonaviirus ei olnud veel Eestisse jõudnud ja meil oli tore pidu, külaliste seas ka Tartu teiste lasteaedade direktorid, koostööpartnerid, haridusosakonna inimesed. Meie naised olid katnud laua, kus kõik suupisted, alustades muffinitest ning lõpetades salatitega, olid kaunistatud lepatriinu teemal. Peokava koostamisel kaasasime Ilmatsalu muusikakoolis ja Ilmatsalu põhikoolis käivaid meie lasteaia vilistlasi, lapsed esinesid, õpetajad laulsid ja mängisid pilli, lastevanemad astusid üles show-tantsu ja rahvatantsuga. See oli üks suur ja vahva ühistegemine ning sellel õhtul kõnet pidades tundsingi, et nüüd oleme valmis.

Kogu eelmise aasta pühendasimegi analüüsi kirjutamisele. Kirjutajaid oli kuus, kaasatud aga kogu kollektiiv: otsiti välja pildid ja videod, kõik mõtlesid kaasa, mis meil on head ja mida saaks veel paremini teha. Läks nii, et saime lausa kaks tiitlit: lasteaia edendaja ja väärtuskasvatuse lasteaed, mis on peaauhind.“

Mis on Ilmatsalu Lepatriinu lasteaia põhiväärtused?

Direktor Inga Väikene nimetab esimesena usaldust. Usaldust laste ja õpetajate, õpetajate ja lastevanemate, õpetajate ja juhtkonna ning juhtkonna ja lasteaiapidaja vahel. Teine sama oluline on koostöö.

Õppealajuhataja Liina Järvsoo toob kolmanda väärtusena välja vabaduse. „Meil on lasteaias kaheksa rühma ja oleme jätnud õpetajatele vabaduse rakendada just neile sobivat metoodikat: olgu see projekt- või õuesõpe, hea algus, Persona Dollsi, „Kiusamisest vabaks“ metoodika. Õpetajad on oma ala spetsialistid, kes peavad saama oma potentsiaali rakendada. Üks rühm ongi meil praktiliselt õuerühm, nemad aina matkavad. Teises rühmas on kõik suured aiandushuvilised, kogu aeg on näpud mullas. Kolmandas on kasutusel hea alguse põhimõtted, neljandas tehakse oskuste õpet jne, jne. Iga asi toimib kõige paremini siis, kui see on kogu rühma meeskonna südameasi.“

Inga Väikene: Väga tähtsal kohal meie lasteaias on loodus. Peamegi end linnas asuvaks maalasteaiaks. Meil on väga suur õueala, siinsamas kõrval park, aas ja mitu järve, mis pakuvad tohutult võimalusi. Lapsed on praktiliselt kogu aeg väljas: käivad linnuvaatlustornis ja järve ääres luiki vaatamas, grillivad koos õpetajaga õues, talvel kelgutavad, suusatavad – lasteaias käiakse vaid söömas ja magamas. Praegu on meil käsil mänguväljakute uuendamine, lisaks tahame PRIA toel teha õue kõigile rühmadele oma maitseainekastid ning rajada lõkkeplatsi ja väikese marjaaia, et kasvatada lastes töökust ja iseseisvust.

Siinsamas aia taga on kogukonna aiamaad. Iga kord, kui mõni rühm jalutama läheb, kutsuvad aiaomanikud neid oma tegemisi või valminud saaki vaatama. Ütlus, et last kasvatab terve kogukond, on meie puhul omal kohal ning samuti üks lasteaia väärtustest.

Lisaks kodukoha väärtustamisele on tähtsal kohal rahvuskultuur, eriti laste muusikaline arendamine. Paljud meie lastest lähevad Ilmatsalu muusikakooli. Oleme pidanud oma lasteaias laulupidu ja osalenud Tartu linna laste laulu- ja tantsupeol. Alati on olnud rongkäiku kaasatud ka vanemad. Kasvatame lastes austust mitte ainult oma, vaid ka teiste rahvuste vastu. Ühel aastal laulsime emakeelepäeval „Sepapoisse“ eesti, vene, inglise, prantsuse, ukraina ja poola keeles, sest kõik need rahvused olid meie laste peredes esindatud. Tahame, et lapsest kasvaks füüsiliselt ja vaimselt terve inimene.

Liina Järvsoo: Kindlasti on üks meie lasteaia tugevus hästi korraldatud tugisüsteem. Meil on majas logopeed, mina ise täidan HEVKO ülesandeid ja teen väikese koormusega ka eripedagoogi tööd. Lisaks on meil ainsana Tartu lasteaedadest ametis sotsiaalpedagoog.  

Kuidas te iseloomustaksite oma õpetajaid?

Inga Väikene: Nad on parimad! Direktorina alustades oli minu jaoks kõige tähtsam, et majas oleks hea õhkkond ning inimestevahelised suhted toetavad ja hoolivad. Inimlikkus ja teistega arvestamine on meie majas oluline nõue. Meil ei ole leere, parimat töötajat ega parimat rühma – üks rühm on ühes, teine teises asjas hea. Igas lapses ja töötajas on peidus pärl. Juhtkonna ülesanne on see särama panna – märgata, suunata, õigeid ülesandeid anda, toetada, tunnustada.

Liina Järvsoo: Tore on vaadata, kuidas õpetajad oma häid mõtteid ja nippe lasteaia siselistis jagavad. Head algatused lähevad ringlema ja kolleegid võtavad need üle. Näiteks tuli sotsiaalpedagoog välja rahupesade ideega, millest teised innustust said.

Inga Väikene: Mulle meeldib väga, et üksteist märgatakse. Kevadel, kui paaril õpetajal tuli koroonaviiruse tõttu isolatsiooni jääda, pakkusid teised neile FB-grupis abi: üks kolleeg viis teisele koduukse või värava taha süüa.

Liina Järvsoo: Usun, et ka ühisüritused liidavad inimesi: peame koos sünnipäevi, korraldame stiilipidusid ja väljasõite, igal aastaajal käime vähemalt korra koos matkamas. Oleme käinud koos Meenikunno rabas, Seli-Sillaotsa matkarajal, maisilabürindis orienteerumas ja tutvustanud uutele töötajatele kogukonnamatkadel kohalikke vaatamisväärsusi. Need on kokkusaamised, kui saab lõkke ääres koos istuda, teistsuguseid jutte rääkida ja alati saab palju nalja.

Teid kuulates tundub kõik ideaalne, kas teil probleeme ei olegi?

Inga Väikene: On ikka, aga me ei karda probleeme. Püüame neid ennetada, ja kui see ei õnnestu, siis lahendada. Inimestega tuleb suhelda ausalt, avatult ja läbipaistvalt. Kui kõik töötajad on ühes infoväljas, siis pingeid ei teki. Kui koostöö mingil põhjusel siiski ei laabu, tuleb töösuhe viisakalt ja rahulikult lõpetada, muidu jäävad kannatajaks lapsed.

Millised suhted on teil lastevanematega?

Inga Väikene: Meil on väga toredad vanemad, kes hindavad õpetajaid ja väärtustavad nende tööd. Minu arvates ongi rühmaõpetajad kõige olulisemad inimesed lasteaias. Õpetajate hulka loen ka õpetaja abid, kes on täieõiguslikud meeskonna liikmed ja kõigisse rühma tegemistesse kaastatud. Meil on tavaks, et esimesel ja viimasel õppenõukogul osalevad alati ka õpetaja abid, kes samuti peavad olema kursis, mida me sel aastal tegema hakkame ja kuidas aasta läks.

Kuidas olete suutnud keerulisel ajal töötahet ja head meeleolu hoida?

Inga Väikene: Oleme oma töötajaid usaldanud ega ole neid nädalaplaanide tegemise ja tegevuste planeerimisega üle koormanud. Koroonaaeg on pannud meid ka uusi võimalusi otsima: lisaks Facebookile, mille kaudu õpetajad lastega ühendust peavad, lõime näiteks mängude lehekülje ja ehitasime õue rahupesa onnid. Ja muidugi aitas eneseanalüüsi kirjutamine mõtted helgemale rajale suunata ja andis väga hea kogemuse.

Liina Järvsoo: Suure üllatuse tegi meile üks lapsevanem, kes sel ajal, kui tema lapse rühm isolatsioonis oli, kirjutas lasteaiale laulu. See laul valiti e-hääletusel üksmeelselt Ilmatsalu Lepatriinu lasteaia uueks hümniks, mida me vabariigi aastapäeval õuerongkäigus juba laulsime.

Õpetajad lasteaiast

Aget Astmäe:

Mulle meeldib, et meie lasteaias ei ole üht kindlat metoodikat, vaid õpetajale on jäetud vabad käed rakendada just neid põhimõtteid, mida ta ise õigeks peab. Tänu sellele on igal rühmal oma nägu, mis on minu arvates suur väärtus ja tugevus.

Mina olen sobitusrühma õpetaja, kus on 12 last, kümme neist läheb sügisel kooli. Algusest peale oleme oma rühmas kasutanud hea alguse metoodikat, millel põhineb ka praegu kehtiv alushariduse õppekava. Arvan, et just tänu hea alguse põhimõtetele õpivad lapsed maast madalast valikuid tegema, oskavad endale tegevust leida, samuti kasvab nende kohusetunne: ei ole nii, et keegi tegutseb iga päev ühes ja samas keskuses, vaid laps teab ja vastutab selle eest, et nädala jooksul tuleb kõik keskused läbi käia. Kindlasti õpivad nad üksteisega arvestama ja koostööd tegema. Kuna tegutsetakse väikestes rühmades, saab õpetaja pühendada igale lapsele rohkem tähelepanu ja igaüht individuaalselt juhendada.

Meil on hästi toredad lapsed, kellel on jäänud lasteaias käia veel paar kuud. Kahjuks on praegu neist suurem osa kodus. Usun, et lõpupidu ühel või teisel viisil toimub.

Evelyn Meresaar:

Mulle meeldib õpetajate hea ja soe koostöö, ühte jalga astumine, ühtekuuluvustunne ja sünergia. Olen praegu kodus haiguslehel ega jõua ära oodata, millal saan tööle minna. Meie lasteaias on lastele loodud suurepärased võimalused nii majas sees kui ka tohutu suurel õuealal, mis on nagu võlumaa. Seal on mänguväljakud ja kiiged, kelgumägi ja õuesõppeklass, kõrged puud, mille all kasvavad murumunad – lastel on kasvamiseks võrratu keskkond. Minul on sel aastal noorem sõimerühm, kus on lapsed alates pooleteisest aastast, neil on praegu veel turvalisem maja juures oma õuealal toimetada.

Olen noor õpetaja ning minu jaoks on oluline, et asju tehakse koos. Oleme käinud koos teatris ja matkamas, pidanud sünnipäevi ja pidusid, korraldanud ühisüritusi. Juhtkond innustab ja tunnustab meid ning õhkkond on hästi toetav. Nädal tagasi oli meil seoses viiruse kasvuga Zoomi koosolek. Direktor jagas infot ja lisaks andis kõigile koduseks ülesandeks leida endale mingi tore tegevus – lugeda, laulda, joonistada, käsitööd teha, jalutada, et oma vaimset tervist hoida ja vastu pidada. Mulle meeldib, et direktor meid hoiab ja oskab igaühes välja tuua tema parima poole.