Kas logopeedi ja eripedagoogi töös on kaugteraapia võimalik?
Praegusel ajal, kui kogu õppetegevus on kolinud internetti, töötavad ka paljud tugispetsialistid veebi teel. Üleeuroopaline logopeediapäev 6. märtsil oligi koroonaajale vastavalt pühendatud kaugteraapiale ja digitehnoloogiatele. Tugispetsialistid räägivad, kas ja kuidas saab lapsi distantsilt aidata ning kui tulemuslik see on.
Helje Möller: „Koolieelikute puhul on kõige tähtsam koostöö vanemaga“
Helje Möller töötab logopeedina Tallinna Pallipõnni lasteaia tasandusrühmas, lisaks väikese koormusega Tallinna Kiikhobu lasteaias ning on Eesti logopeedide ühenduse juhatuse liige. Ta ütleb, et eelmisel kevadel, kui lasteaed oli ajutiselt suletud, tuli tal mõned korrad ka kaugteenust teha.
„Kõige noorem laps, kellele ma veebi kaudu häälikuseadet tegin, oli nelja-aastane. Tegevuses kasutasin PowerPointis loodud mänge, milles laps pidi vastavalt sellele, mis ekraanil ette tuli, sõnu, lauseid või salme ütlema. Ta istus ilusasti arvuti taga ja tegi kõike kaasa, mida ma palusin. Häälikuseadet saab ekraani kaudu kenasti teha, laps peab jälgima väga täpselt logopeedi nägu ja keeleliigutusi. Lisaks saab arvuti kaudu aidata lapsi, kellel on kõik häälikud olemas, aga kes jätab sõnas need ikkagi hääldamata. Näiteks ütleb „mõmmi“ asemel „õmmi“. Seda kõike on võimalik Zoomi või Teamsi keskkonnas teha. Eelmisel kevadel olid kasutusel ka Skype ja Messenger, valik sõltus vanema soovist. Logopeedi töö ei piirdu samas ainult häälduse korrigeerimisega, kaugteraapiat saab edukalt kasutada kõigi keele ja kõne külgede arendamisel – kõne mõistmine, jutustamine jne. Oluline on, et teraapiale eelneks õige hindamine.“
Huvitav kogemus oli logopeedil lapsega, kes kabinetis oli väga koostöövalmis, aga kodus arvuti taga, kus ema oli kõrval, ei suutnud otsustada, kumba täiskasvanut kuulata. „Kui laps tahtis mulle oma mänguasju näha tuua, keelas ema teda ja nõudis, et ta istuks korralikult. Logopeedi jaoks on aga tähtis luua ekraani kaudu lapsega isiklik suhe, et laps saaks aru, et olen päriselt teisel pool ekraani olemas.“
Kui kabinetis võtab logopeed riiulilt valmis mängu või loob lapse kõne arendamiseks mänguasjadega reaalse mängusituatsiooni, siis veebiteraapia jaoks tuleb tal materjalid, videod ja mängud eraldi koostada.
„Kaugteraapia on logopeedi jaoks üsna töömahukas,“ tõdeb Helje Möller, kellele endale meeldib rohkem suhelda lapsega silmast silma. „Digimängud, mida ma kasutan, teen valdavalt ise. On võimalik kasutada ka välismaa platvorme, aga need on sageli selle riigi keelega seotud. Aega võtab ka see, et laste huvid on erinevad. Ma ei saa võtta 4- ja 7-aastasele samu materjale, isegi kui neil on probleem sama häälikuga. Pigem proovin teha uue mängu, mis on lapsele eakohasem. Kui on vaja lasta lapsel pildiseeria järgi jutustada, saab küll sama pildimaterjali kohendada ja kasutada mitme lapse puhul, luues iga kord uue jutu. Sel kevadel on juba lihtsam, kuna eelmisest kevadest on suur töö tehtud ja väike pagas kogunenud. Kevadel, kui lasteaed oli kinni, saatsin tegevusi vanematele koju, et nad koos lapsega edasi harjutaksid, sest on tähtis, et rütm ja distsipliin ei kaoks.“
Helje Mölleri sõnul peavadki lasteaedades töötavad logopeedid veebinõustamise üheks eeliseks, et lapsevanem on lapse kõrval, näeb, kuidas logopeed lapsega töötab, ning püüab samamoodi teha. Koolieelikute puhul ongi põhirõhk lapsevanema nõustamisel, et ta ka ise oskaks last toetada. Tähtis on, et kodus oleksid kaug-teraapia tegemiseks tehnilised võimalused ja vanemate digioskused heal tasemel.
„Uues alushariduse seaduse eelnõus on küll kirjas, et tugispetsialisti abi peavad saama kõik lapsed, kes seda vajavad, ometi on spetsialiste kindel hulk ja seadusega neid juurde ei teki,“ tõdeb Helje Möller. „Logopeede on vähe ja neid massiliselt kiiresti juurde koolitada ei ole reaalne, mistõttu kaugteraapia on üks lahendus, kuidas jõuda lapseni, kes elab keskusest kaugemal ja kuhu on raske logopeedi kohapeale leida.“
Reet Saulin: „Raskema kõnepuudega lapsele kaugteraapia ei sobi“
Saaremaa laste ja perede tugikeskuse logopeedi Reet Saulini juures käivad abi saamas Orissaare lasteaia lapsed ja Orissaare gümnaasiumi õpilased. Samuti nõustab ta Orissaarest 8 km kaugusel asuva Tornimäe lasteaia ja 19 km kaugusel asuva Kahtla lasteaia lapsi, kus ta enne koroonapandeemiat käis korra kuus kohapeal. Logopeedi kabinet asub Orissaare lasteaias.
Reet Saulin räägib, et tal on ka kaugtöö kogemus. Eelmise aasta kevadel, kui lasteaiad olid suletud, suhtleski ta lastega veebi kaudu. „Kui muidu kohtusime Tornimäe ja Kahtla lastega kord kuus, siis nüüd said lapsed teenust iga nädal, millega vanemad olid väga rahul. See eeldab muidugi, et kodus on arvuti olemas ning levi ja tehniline pool toimib. Lapsega kontakti saamisega mul probleemi ei ole, aastatepikkuse kogemusega on tekkinud oma nõksud ja nipid. Igal juhul peaks logopeed minu arvates olema enne lapsega kohtunud, kui ta arvutisse läheb.“
Reet Saulini sõnul on ka koolieelikute hulgas lapsi, kellega saab ekraani kaudu tööd teha. „Ühe lapsega algas asi toredasti, aga siis ta tüdines, hakkas arvuti tagant ära käima ja lõpuks kaduski. Kabinetis saan ta tagasi tuua, aga ekraani kaudu seda võimalust pole. Palju olenebki lapsest ja kodust.“
Milline on kaugteraapia kasutegur, sõltub logopeedi hinnangul kõneprobleemist. Üsna edukalt saab teha arvuti kaudu häälikuseadet ja aidata mõne teise kõnehäire puhul, kui laps on norm-intellektiga. Intellektipuude ja raskema kõnepuudega lapse puhul veebiteraapia aga hästi ei toimi.
„Leian, et lasteaialaste puhul on veebinõustamine pigem alternatiivne võimalus,“ ütleb Reet Saulin. „On vaja, et oleksime lapsega siiski silm silma vastu: tema näeb mind, minu reaktsioone ja emotsioone, mina tema omi. Töö ekraani taga on midagi muud. Pealegi on koduses miljöös segavaid asju, mida kabinetis ei ole. Mina eelistan otsekontakti.“
Reet Saulin lisab, et kuna hinnanguliselt 25–30% lastest vajab logopeedi abi, ongi ilmselt tulevikus üks võimalus kaugtöö ning vanemate vastutuse tõstmine.
Marie Petrovits: „Kuna logopeedi töö on suhtlemine, ei asenda veebinõustamine kontaktõpet“
Marie Petrovits oli kuus aastat ametis logopeedina Hiiumaa Rajaleidjas, elades ise Kadrinas. „Olen Hiiumaalt pärit ja sõitsin kõik need aastad kord-kaks kuus Hiiumaa vahet,“ räägib ta. „Sättisin oma töö nii, et lastega kohtusin kohapeal, distantsilt tegin meeskonnatööd ning suhtlesin lastevanemate ja õpetajatega. Nii et minu puhul oli kaugtöö aktuaalne ammu enne koroonat, seda just logopeedide nappuse tõttu.“
2018/2019. õppeaastal töötas Marie Petrovits katseprojekti korras pool aastat väikeste maakoolide õpilastega, kes muidu oleksid jäänud logopeedilise abita. „Kuna Rajaleidjas arendatakse e-teenuseid juba mõnda aega, tehti mulle Innovest, nüüdsest Harnost ettepanek välja selgitada, kas ja kuidas õnnestub õpilastele veebi teel teenust pakkuda: vaadata, kellele see sobib, kellele mitte, mida on teenuse pakkumiseks vaja, millised murekohad välja tulevad,“ räägib logopeed.
Õpilased, keda ta nõustas, käisid 2.–7. klassis. Enamik neist vajas abi lugemis- ja kirjutamisoskuste arendamisel, ühe lihtsustatud õppekava õpilasega oli vaja teha laiemat kõnearendustööd ning ühe õpilasega häälikuseadet. Igaühega töötas logopeed koolipäeva ajal individuaalselt kord nädalas, kokku kümme korda.
Marie Petrovitsi sõnul saab projekti tulemuste põhjal öelda, et kaugteraapia sobib hästi lugemis- ja kirjutamisraskustega lastele. „Rõõmustav oli, et juba selle lühikese perioodi jooksul jõudis minuni õpetajatelt ja vanematelt hea tagasiside. Keerulisemate kõneprobleemide puhul on aga kontakttöö parem. Näiteks tõsise erivajadusega lapse puhul on aeg-ajalt vaja teha ka kontakttunde, mida võiks veebiteraapiaga kombineerida. Keegi peab olema lapse kõrval logopeedi käepikenduseks, päris üks ühele töötada on ekraani kaudu keeruline. Samuti ei sobi kaugteenus püsimatule lapsele, kelle tähelepanu väga kergesti hajub ja keda distantsilt on keeruline motiveerida. Kontakti saavutamisega ei olnud mul kellegagi probleemi, lapsed on harjunud digivahendite kaudu suhtlema.“
Ilmnesid ka mõned organisatoorsed probleemid. Marie Petrovits tõdeb, et mõne kooliga oli väga keeruline saada suhtlus toimima ning jõuda selleni, et laps kokkulepitud ajaks arvuti taha jõuaks. „Kooli poolt on vaja kontaktisikut, kes aitab organiseerida, valdab arvutimaailma ja hoolitseb selle eest, et kogu vajalik materjal ekraanile saaks. Samuti peab see inimene olema kogu teraapia vältel lapsele kättesaadav ja teda takistuste puhul aitama. Vaja on kiiret ja võimalusel juhtmega internetti. Samuti tuleb tagada, et ruumis samal ajal keegi ei liiguks, muidu lapse tähelepanu hajub. Ka logopeed ise peab olema tehniliselt pädev ja oskama juhendada, kui laps kogemata valele nupule vajutab.“
Praegu töötab Marie Petrovits logopeedina Kadrinas ning võtab tervisekeskuses vastu Kadrina lasteaia lapsi ja Kadrina keskkooli õpilasi. Logopeedi teenuse tagab lastele vald. Logopeedi sõnul peab põhifookus olema lasteaialastel, sest mida varem sekkuda, seda vähem on kooliealiste seas abivajajaid.
„Kõige efektiivsem oleks logopeediteenus lasteaias kohapeal, kuid tervisekeskuses töötamise eelis on, et nii saab ka lapsevanema teraapiasse kaasata. Lasteaias mõni vanem ei teagi, mitu korda või kas laps üldse logopeedi juures käib. Tervisekeskusesse peab vanem lapse kohale tooma, ta näeb, mida ma lapsega teen, ja oskab kodus teda aidata. Kodus harjutamine on õpitu kinnistamiseks väga oluline.“
Kuna osa vanemaid on teada andnud, et jätavad praeguse pandeemia ajal kontakti kartuses logopeedi juures käimisel vahe sisse, kaalub Marie Petrovits mõne lapse puhul e-teenust. „Kõneteraapias tuleb lähtuda konkreetsest lapsest ja minu arvamus on, et veebinõustamine ei asenda kontakt-õpet,“ ütleb ta. „Praeguses kriisiolukorras on see vajalik ja seda tehakse, aga kuna logopeedi töö on suures osas suhtlemine, on efektiivsem päris kontakt, eriti pisikestega.“
Airika Pening: „Valdavat osa sellest, mida eripedagoog õpilasega kontaktis teeb, saab teha ka veebis“
Airika Pening on eripedagoogina ametis Sindi gümnaasiumis ning osalise koormusega Saaremaa laste ja perede tugikeskuses. Aasta algusest osutab ta Salme põhikooli ja Mustjala lasteaia-põhikooli õpilastele ja õpetajatele reedeti eripedagoogi kaugteenuseid. Eelnevalt uuris ta põhjalikult kaugteenuste osutamise teoreetilist tausta. Sealt selgus, et videoteraapia tulemused kontaktteraapiaga võrreldes oluliselt ei erine ning paljud vanemad eelistavadki kaugtööd. Nõuandeid ja tuge kaugteenuse alustamiseks saadi ka Rajaleidja spetsialistidelt ja teistelt, näiteks IT-inimestelt ning haridusjuhtidelt.
„Kui lühidalt kokku võtta, saab valdava osa sellest, mida eripedagoog õpilasega üks ühele kontaktis teeb, teha ka veebis kaugteenusena. Eeldusel, et lapsel on teisel pool ekraani vähemalt alguses abiks mõni täiskasvanu. Kui IT-pool endale selgeks teha ja reeglites, mille järgi toimetatakse, kokku leppida, on õnnestumise protsent võrdlemisi suur. Küsimus ongi, et kui panna kaalukausile, kas laps saab abi distantsilt või ei saa üldse, siis kumb annab rohkem tulemust.“
Airika Pening räägib, et koolis on kontaktisik tema ja õpilaste vahel Hevko, lisaks teeb ta koostööd õpetajatega. „Hevko registreerib lapsed, töötan iga lapsega kokkulepitud arv kordi järjest, nõustan õpetajat, vajadusel ka lapsevanemat ning kui vaja, kohtun teiste tugivõrgustiku liikmetega. Seejärel teeme väikese pausi, vaatame, kuidas nõuanded toimivad ja kas on vaja midagi muuta, pärast väikest vaheaega jätkame. Kui juhtub, et kumbki kool parajasti abi ei vaja, olen ka teiste Saaremaa valla koolide jaoks olemas.“
Konkreetselt käib töö nii, et kõigepealt loob eripedagoog lapsega kontakti ning selgitab talle, mis eesmärk tunnil on. „Laps saab ülesanded kätte ekraanilt ja vastab mulle. Väga hästi saab harjutada näiteks funktsionaalset lugemist. Temal on tekst ees, minul Opiqus sama tekst lahti, saan talle teksti kohta küsimusi esitada, saame koos paika panna kava punktid, mille järgi jutustada ja arutleda. Põhiliselt tegelemegi õpilastega lugemise-kirjutamisega või teeme eri keskkondades taju, mälu, mõtlemise ülesandeid. Veebis on võimalik igasuguseid dokumente ette valmistada: ta saab kuulata, tahvlile joonistada, trükkida, saame mängida veebi kaudu mõnd didaktilist õppemängu – ühesõnaga, kõikvõimalikud vahendid, mis distantsõppe korral käiku lähevad, on ka minu töös kasutusel. Kuna erivajadusega laps vajab just talle sobivat juhendamist ja juhendite käigu pealt korrigeerimist, on kõige tähtsam olla veebi kaudu lapse kõrval olemas, vaadata, kuidas ta toimetab, ja vajadusel kohe sekkuda.“
Tõsi, see kõik nõuab eripedagoogi sõnul tohutut eeltööd, lisaks peab olema mitu varuplaani juhuks, kui üks või teine asi ei tööta. „Seda võimalust, et õpetajate toas töölehti paljundada, tõesti ei ole. Üks murekoht ongi, et digiteeritud õppematerjale juba on, aga vähe. Palju tuleb ise teha.“
Airika Pening ütleb, et on saanud Salme põhikooli õpetajatelt tagasisidet, et lapsed tulevad särasilmil tundi tagasi. Õpetajad on välja toonud, et lapsed mõistavad teksti paremini ja funktsionaalne lugemisoskus on paranenud. Airika Pening ütleb, et ka talle endale tundub, et asi toimib ning püstitatud eesmärgid on saavutatud.
Samas on selge, et kõigi laste jaoks veebi vahendusel sekkumine ei sobi. „Siiski ei ole lapsi, keda veebi teel aidata ei saa, nii palju, kui seni on arvatud,“ rõhutab Airika Pening. „Minu kogemus näitab, et kui laps on kognitiivses arengus palju maha jäänud või tal on tugevalt väljendunud aktiivsus-tähelepanuhäire, tuleb rakendada teisi meetodeid. Kui ilmneb, et kaugteenus mis iganes põhjusel lapsele ei sobi, saab nõustada õpetajat või lapsevanemat, kes last hästi tunneb ja saab teda iga päev toetada. Kui laps käib eripedagoogi juures, võib tunduda, et me n-ö remondime last, aga tegelikult tegeleme suuresti last ümbritseva tugivõrgustikuga, et laps saaks abi ja tuge rohkem kui need 45 minutit nädalas. Tahangi öelda, et räägime tugispetsialistide nappusest, kuid abi on tegelikult olemas. Küsimus on selles, kas ollakse valmis seda teisel moel vastu võtma.“
11. märtsist, kui kõik koolid Eestis viiruse levikuga seoses distantsõppele läksid, on Airika Pening distantsilt tööd teinud ka Sindi gümnaasiumis. „Olen saanud lapsevanematelt tagasisidet, et see on tunduvalt käepärasem ja kiirem moodus. Vanem on lapse kõrval, näeb, kuidas ma lapsega töötan, saan nõustada ka vanemat, jagada didaktilisi mänge kodus mängimiseks, anda nõu, kuidas õppimist kohandada jne, jne. Vanemad on rahule jäänud.“
Airika Pening toob näite, et USA-s, kus on suured osariigid, ei olegi võimalik, et igas kohas oleksid tugispetsialistid kohapeal olemas. „Seal on kaugteenus sageli ainus lahendus, ka päris pisikestega. Kui lugeda teadusartikleid, selgub, et kaugteenused on ressurss, mida tuleb hakata kasutama rohkem ja rohkem. Nii saaksid abi ka need koolid, kes aastaid endale spetsialiste otsivad ja Õpetajate Lehes kuulutavad, aga neid ei leia.“
Saima Salomon: “Omaette suur teema on, millised tehnilised võimalused peavad perel ja teenuse osutajal olema, et kaugteraapia toimiks”
Haridus-ja noorteameti kaasava hariduse büroo logopeedia peaspetsialist Saima Salomon, kas kaugteraapia muutus Eestis aktuaalseks seoses koroonapandeemiaga või kasutati seda juba varem?
Eestis muutus see aktuaalseks ja leidis rohkem rakendust pigem pandeemia tõttu, mujal maailmas on seda aga kasutatud juba aastaid. Rajaleidjas oleme veebi teel logopeedilist nõustamisteenust aktiivsemalt pakkunud paar viimast aastat. Teadaolevalt lasteaedades ja koolides logopeede napib, samuti peame arvestama suurte vahemaadega, mis mõnes piirkonnas on. Kui pere liikumisvahend on ühistransport, on kaugteraapia hea võimalus.
Kas digimaterjale on piisavalt?
Digimaterjale juba on, aga konks on selles, et kõik ei ole tasuta. Minu hinnangul võiksid ja peaksid need materjalid olema lastevanematele tasuta kättesaadavad. Kahe viimase aastaga on Rajaleidja logopeedid loonud süsteemse voldikute sarja lapse kõnearengu toetamiseks alates esimesest eluaastast kuni kooliminekuni. See sari on Rajaleidja kodulehel kättesaadav, osa vanuserühmade jaoks ka venekeelsena. Sealt saab infot, milline on lapse eakohane kõne, kuidas seda toetada, millal tuleb pöörduda logopeedi poole, samuti soovituslik kirjandus ja materjalid lapsevanemale tööks lapsega.
Lisaks on Rajaleidja loonud kolm tasuta veebimaterjali: eesti keele häälikute hääldamisõpetuse videod, harjutused häälduselunditele ning kolm vahvat joonisfilmi keeleharjutustega. Need on tehtud kolleeg Valli Vilu raamatu „Pannkoogipidu“ põhjal ja saanud head tagasisidet.
Kuidas veebi kaudu kõnehäireid diagnoosida?
Oleme koostanud veebipõhised abimaterjalid 5–6- ja 6–7-aastaste laste kõne hindamiseks. Nende huvitavate ja mänguliste materjalide abil saab logopeed uurida ja hinnata lapse suulist ja kirjalikku kõnet. Sealsamas on protokollileht, mida ta saab samal ajal elektroonselt täita. Need vahendid on mõeldud kasutamiseks ainult Rajaleidja logopeedidele.
Kas kõiki lapsi saab veebi teel aidata?
Noorematele lastele sobib lapse arenguprintsiipe silmas pidades kontaktvastuvõtt paremini, küll aga saab veebi teel nõustada lapsevanemat. Võimalus on, et lapsevanem filmib last koduses keskkonnas ja saadab video, mis annab logopeedile infot lapse tegutsemise ja kõnekasutuse, aga ka selle kohta, kuidas vanem ise oma lapsega suhtleb ning milliseid lauseid, kõnetempot, hääletämbrit kasutab. Veebi teel osalemise eeldus on, et lapsel on nägemis- ja kuulmismeel korras, füüsiline ja kognitiivne valmisolek olemas ning ta suudab keskenduda.
Mida suurem on lapse erivajadus, seda suurema tõenäosusega vajab ta üks ühele kontakti ja pidevat juhendamist, et õppimine toimuks kõigi meelte kaudu.
Omaette suur teema on, millised tehnilised vahendid ja võimalused ning oskused peavad ühelt poolt lapse perel ning teiselt poolt teenuse osutajal olema, et teraapia toimiks.
Kas digilahendused jäävad kasutusse ka siis, kui koroonaviirus taandub?
Arvan, et jäävad. Kuna oleme viimasel ajal saanud aktiivsemalt kaugteenuseid osutada, tulekski nüüd saadud kogemusi uurida, analüüsida ja nende põhjal järeldusi teha, mida me sellest õppisime ja kuidas edasi minna.
Tuleks välja selgitada, milline on koolitusvajadus, kuna selleks tööks logopeede ju eraldi ette valmistatud ei ole, kõik esmased IT-oskused on ise õpitud. Tuleks läbi rääkida, kellele ja millistel tingimustel saab logopeedilist kaugteenust osutada ning milliseid juhendmaterjale, raamistikku ja kokkuleppeid on selleks vaja. Tuleks varustada logopeedid tasuta e-materjalidega, leppida kokku neile esitatavad nõuded, tagada IT-lahenduste turvalisus.
Tasub vaadata ka teiste riikide kogemusi: mida ja kuidas on tehtud, mis toimib, kus on kitsaskohad, ja sellest õppida. Kõige selle mõte on, et kaugteenuse kvaliteet ei tohi mingil juhul kontaktvastuvõtule alla jääda, siin ei saa järeleandmisi teha. Logopeed peab õppima looma ka ekraani kaudu lapsega usalduslikku suhet, et teraapia toimiks.
Märtsis toimusid logopeedidele ka selleteemalised veebiseminarid.
Jah, Eesti logopeedide ühing ning haridus- ja noorteameti Rajaleidja keskused korraldasid üleeuroopalise logopeediapäeva raames veebiseminaride sarja, mille eesmärk oligi jagada kogemusi ja mõtteid seoses kaugteraapia ja digilahendustega. Suuresti on logopeedid sel aastal toimetanud igaüks oma äranägemist mööda, seminaril saidki tegevlogopeedid võimaluse rääkida, kuidas keegi kaugteenust osutas ning millised olid kogemused, probleemid ja õnnestumised. Samuti oli see võimalus huvilisi ja üldsust teavitada, et kaugteraapia on võimalik ja paljudel juhtudel ka mõistlik lahendus.
Rajaleidja loodud materjale lapse kõnearengu toetamiseks leiab siit:
https://rajaleidja.ee/nouanded-lapsevanemale/.