Kogumik „Õpi liikudes“ ulatab õpetajale abikäe
Tallinna ülikoolis on 13 eri eriala tudengite meeskonnatööna valminud veebipõhine ülesannete kogumik „Õpi liikudes“, millest võib praegusel distantsõppe raskel ajal abi olla.
TAI uuringute andmetel on ülekaalulised 21% poistest ja 14% tüdrukutest. Selle kogumiku ülesandeid tehes peavad aga õpilased õiget vastust andes liikuma. See tekitab klassis teretulnud elevust ning aitab lastel paremas füüsilises vormis püsida.
Näiteks on tahvlil mingi küsimuse kohta kümme vastust, kuid õige vastus on asetatud nii kõrgele, et õpilane peab selle puudutamiseks tegema väikese hüppe. Või peab õpilane sõna silbitades matkima kirvega puupaku löömist nii mitu korda, kui palju on talle antud sõnas silpe. Lihtsamad variandid on, et õige vastuse korral astuvad õpilased sammu edasi, vale vastuse korral sammu tagasi jne. Ehkki selline liikumine tundub lihtsalt mängimisena, on kõik kogumiku „Õpi liikudes“ liikumisülesanded koostatud põhikooli riikliku õppekava järgides. Kokku on kogumikus 88 teise ja kolmanda kooliastme õppeülesannet, millele on lisatud liikumist ja mida saab kasutada eri õppeainete tundides nii uue aineosa omandamiseks kui ka omandatu kinnistamiseks. Ülesannete ja kaasnevate abimaterjalidega saab lähemalt tutvuda veebilehel https://opiliikudes.weebly.com/.
Järgnevalt vaatame mõningaid teise ja kolmanda kooliastme liikumisega seotud õppeülesandeid lähemalt.
Protsendid
Eesmärk: õpilaste virgutamine sirutusharjutusega koolitunni algul või keskel koos etteantud mõtlemisülesandega.
Sihtgrupp: kolmas kooliaste (7. klass).
Tegevuste kirjeldus: õpilased istuvad oma kohtadel. Õpetaja annab õpilastele ülesandeid, millele vastatakse mitmesuguse liikumisega.
- Kogu klass tõuseb püsti ja teeb 50% 20 pearingist.
- Poisid teevad 10% sajast kükist ja tüdrukud 10% 150 käteringist.
- 100% klassi õpilastest jookseb oma koha peal 5% täistunnist.
Vahendid: saab teha ilma vahenditeta (peastarvutamine) või kasutada vajadusel paberit/pliiatsit või tahvlile kirjutamist.
Eeldatav aeg: 5 minutit.
Metoodilised soovitused: õpilased arvutavad protsente ühiselt peast, õpetaja valib tegevuse ja pärast tegevust õpilase, kes ütleb lahenduse.
Peastarvutamine
Sihtgrupp: 7. klass, LÕK.
Tegevuste kirjeldus: kärbsepiitsa mäng. Tahvlile on kuvatud tehted. Tahvli juurde kutsutakse korraga kaks õpilast, kes võtavad kätte kärbsepiitsad. Õpetaja ütleb mingi arvu (näiteks 49) ja küsib, missuguse tehte vastus see on. Õpilased vaatavad tahvlile projitseeritud tabelit, leiavad sealt 21 + 28 ja löövad kiiresti kärbsepiitsaga vastu seda tehet. Tegevus käib kiiruse peale ja lastele see meeldib.
Vahendid: kärbsepiits (saadav jaekaubandusest, hind 85 senti).
Aeg: vastavalt vajadusele.
Metoodilised soovitused: tehete tabel võiks olla koostatud arvutis, et seda saaks kasutada korduvalt. Tabelit saab näidata valgele tahvlile projektoriga. Tehte tabeleid on soovitav teha rohkem kui üks, et vajadusel saaks anda igale uuele vastajate paarile uued ülesanded.
Sõnavara ja õigekiri
Eesmärk: õpilased teevad koostööd ja omandavad tegevuse käigus vene keele sõnu.
Sihtgrupp: 7.–9. klass.
Tegevuste kirjeldus: õpilased on jaotatud paari-kolme rühma ja igal rühmal on oma laud, kuhu õpetaja on pannud eraldi kaartidele kirjutatud vene tähestiku tähed. Õpetaja näitab pilti ja igast rühmast tuleb üks õpilane oma rühma laua juurde ja võtab sealt ühe vene tähe, mis on pildil oleva objekti nimes sees. Kui õpetaja näitab puu pilti, võtab õpilane oma rühma laualt näiteks vene tähe д. Siis liigub õpilane tagasi oma rühma juurde ning järgmine rühma liige valib järgmise vene tähe, näiteks е. Lõpuks saab niimoodi kokku sõna „дерево“. Selgub ka, missugune grupp oli kõige kiirem. Seejärel saab võtta järgmise pildi ja sõna. Kui õpilane märkab, et mõni täht on vale, saab ta viia vale tähe tagasi ja valida uue.
Vahendid: käsitletavate teemade pildid, vene keele tähed eraldi kaartidel, iga grupi jaoks topelt.
Eeldatav aeg: võib kasutada kasvõi terve tund, kasutades pilte eri valdkondadest.
Metoodilised soovitused: edu seisneb grupi koostöös. Lihtsustatud variandis ütleb õpetaja pilti näidates selle nime vene keeles välja. Veel lihtsam variant on, et õpetaja ütleb sõna vene keeles ja lisaks näitab õpilastele selle sõna vene kirjapilti.
Mängu juures tuleb jälgida mööbli paigutust klassis, et õpilased pääseksid vabalt liikuma. Muutes laudade asukohta, saab õpetaja muuta liikumise taktikat.
Vanasõnad
Eesmärk: õpilased võtavad teadmiseks, et vanasõnu on tähtis tunda, sest need on ilmekad ja õpetliku sisuga ning neisse on kogutud esivanemate elutarkus.
Sihtrühm: 4.–6. klass.
Ülesande kirjeldus: õpetaja paneb lauale paberiribad, millele on kirjutatud kas vanasõna algus või lõpp. Õpilased tulevad üksteise järel laua juurde, valivad sealt endale ühe pabeririba ja hakkavad samalt laualt oma vanasõnale teist poolt otsima. Näiteks kui õpilase paberiribale on kirjutatud „Hirmul on …“, siis ta püüab üles leida selle vanasõna lõpu, milleks on „… suured silmad“, jne. Kui sobiv lõpp ja algus on leitud, pannakse vanasõna seinale. Lisanäited on leitavad ülesande juurest projekti kodulehelt.
Eeldatav aeg: 20–25 minutit.
Vajalikud vahendid: õpetaja teeb paberiribad, kuhu on kirjutatud vanasõna algus või selle lõpp.
Fakt või arvamus
Eesmärk: oskus teksti tõlgendada, analüüsida ja mõista.
Sihtrühm: 4.–6. klass.
Tegevuste kirjeldus: põrandale on joonistatud rada (võib ka keksukast) sõnadest „fakt“ ja „arvamus“. Õpetaja loeb õpilastele lause, kus on mainitud mingit fakti, ja õpilased astuvad (hüppavad) keksukasti, millele on kirjutatud „fakt“. Siis loeb õpetaja lause, kus tuuakse esile mingi arvamus, ja õpilased hüppavad kasti, kuhu on kirjutatud „arvamus“. Põnevust lisab, kui mängima peab ainult paremal või vasakul jalal hüpates.
Ettevalmistus: keksukasti joonistamine või maalriteibiga mahamärkimine ning tähistamine sõnaga „fakt“ või „arvamus“.
Näiteks fakt on „Kell on kaheksa hommikul“; arvamus „Meie koolis algavad tunnid liiga vara“. Lisanäited on leitavad ülesande juurest projekti kodulehelt.
Geomeetrilised kujundid
Eesmärk: arendada ruumilist mõtlemist.
Sihtgrupp: 9. klass.
Tegevuste kirjeldus: töö toimub paarides. Õpetaja jagab paaridele lehed, millel on kujutatud mingit geomeetrilist kujundit. Eesmärk on leida analoogiline geomeetriline kujund pärismaailmas. Seejärel peavad õpilased tuletama meelde, mis on selle kujundi pindala, ruumala, ümbermõõdu valem. Järgmise sammuna tehakse vajalikud mõõtmised, et eseme ümbermõõt, pindala või ruumala teada saada. Viimaseks sammuks on aga sellest elust leitud esemest pildi tegemine.
Vahendid: telefon, kirjutusvahend, joonlaud.
Eeldatav aeg: 30–40 min.
Tulemus: õpilases areneb ruumiline mõtlemine ja ta mõistab, et geomeetriliste kujundite teadmist ei lähe vaja vaid matemaatikatunnis.
Metoodilised soovitused: kui on halb ilm, siis võib seda kõike ka koolimajas teha. Välitingimustes võiks õpetajal olla kaasas suurem joonlaud, mõõdulint või muu mõõteriist.
Mida ütlevad teadlased
Liikumisega seotud õppetegevus on üks viimase aja peamisi uurimissuundumusi (Sember jt, 2020). Uuringud kinnitavad, et lisades tundi füüsilist tegevust, paranevad nii õpilaste sooritusele suunatus kui ka õpitulemused (Finn ja McInnis, 2014; Stoepker ja Dauenhauer, 2020). Samas on selgunud, et koolides tehakse enamasti selliseid liikumispause, mille ajal midagi ei õpita (Centers for Disease Control and Prevention, 2016, viidatud Stoepker ja Dauenhauer, 2020).
2020. aastal analüüsiti 247 artiklit (Sember jt, 2020), mis käsitlesid otseselt liikumisega seotud õppetegevusi. Selgus, et mida kauem kasutatakse liikumist eeldavaid õppeülesandeid, seda positiivsemat mõju avaldab see õpilaste õpitulemustele. Mavilidi jt (2016) uuringurühma katsed näitasid, et liikumisega seotud õppeülesanded on märksa tõhusamad kui ülesanneteta liikumispausid.
Eesti uuringutes (Kirss, 2019; Lainoja, 2018) järeldatakse, et liikumisega seotud ülesanded loovad avatuma õpikeskkonna, mis võimaldab õpilasel ise katsetada ja uusi lahendusi otsida. See on sammuke ennastjuhtiva õppija poole. Liikumist eeldavate ülesannetega saab harjutada ka õpilaste koostööd. Monika Kirsi hinnangul kutsuvad liikumist eeldavad õppeülesanded esile muutusi õpilaste hoiakutes ja käitumises (2019, 43). Samas toob Reet Lainoja hoiatusena välja, et mittekoostöine rühm võib töö tulemust ja tunni meeldivust ka negatiivselt mõjutada (2018, 50).
TAI uuringute andmetel on ülekaalulised 21% poistest ja 14% tüdrukutest (Oja jt, 2019) ning see näitaja on tõusnud iga uuringuperioodiga. Nimelt oli 2002 aasta uuringu järgi ülekaalulisi poisse 8%, kuid 2010. aastal juba 17%. Ülekaaluliste tütarlaste osakaal oli vastavalt 4% ja 11% (Aasvee jt, 2012).
Veebilehel https://opiliikudes.weebly.com/ on tagasiside võimalus, kuhu on oodatud õpetajate arvamused ja soovitused, kiitus ja kriitika.
Arvan, et inimene on elamiseks vajalike asjade (toit, ohutus jne) saamiseks pidanud mõtlema ja siis sinna poole liikuma. Nii ei olegi seeneniidistikul võimalust meie peale kasvada. Kui meid pannakse “ilusti” koolipingis istuma, siis ka mõte on pärsitud – kuidas “ilusti” istuda.