KOOLIVÕRK. Mis siin salata, nüüdisaegse gümnaasiumi ülalpidamine käib kohalikule omavalitsusele üle jõu

26. märts 2021 Heiki Raudla peatoimetaja - 1 Kommentaar

IDA-VIRUMAA KOOLIVÕRK: Väikesed omavalitsused ei suuda kunagi pakkuda gümnaasiuminoorele samasuguseid tingimusi kui riigigümnaasiumid.

Ida-Virumaa koolide lähiaastate suurimad väljakutsed on tagada eesti keele õpetamise kvaliteet ja osutada tuge vajavatele lastele kõiki vajalikke teenuseid, kindlasti ka tõsta õppe kvaliteeti, tugevdada ja parendada õpetajaskonna ressurssi.

Toila ootab pikisilmi särasilmseid õpetajaid

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %95,5
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %5,3
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %100
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)18,7

Cumulus Consult OÜ 2019. aastal tehtud Toila hariduse analüüsi järeldused on järgmised: lasteaiaealiste laste arv väheneb 20–40%; põhikooliealiste arv 35–50% ja gümnaasiumiealiste arv veelgi rohkem. Tulenevalt rahvastiku arengutest võib põhiprobleemiks kujuneda teenuste pakkumise korraldamine kahaneva maksutulu tingimustes, sh välja-arendatud haridustaristu liigne suurus ja kulukus.

Vastab Toila valla haridusspetsialist Kerda Eiert.

Millised on praegu põhilised kitsaskohad põhihariduse andmisel teie vallas?

Üks väljakutse on muukeelsete õpilaste arvu pidev suurenemine, millega kool peab toime tulema. Oluline on toetada eesti emakeelega laste arengut ning tagada ka muukeelsete õpilaste arenguks vajalikud tingimused, et nemadki kogeksid eduelamust.

Teine oluline väljakutse on personal. Kuidas luua tingimused, et särasilmsed õpetajad ja tugispetsialistid leiaksid tee just Toila valla koolidesse? Praegu on meil väga vaja tugispetsialiste.

Oluline on ka andekate õpilaste toetamine ja nende märkamine. Peame looma senisest enam tingimusi, et ärksamad õpilased oleksid enam rakendatud ja saaksid oma potentsiaali kasutada.

Kas vallal on kindel eesmärk Toila gümnaasium säilitada?

Toila gümnaasiumi ca 20 km raadiuses on kaks riigigümnaasiumit. Toila gümnaasiumi õpilaste lõpueksamite tulemused on olnud enamasti üle keskmise head. Kuidas meie inimesi panna uskuma, et riigigümnaasiumid on gümnaasiumihariduse tulevik ja annavad meie õpilastele rohkem võimalusi? Tõsiseid arutelusid sel teemal me veel algatanud ei ole, oluline on aga, et tulevik tooks igal juhul kaasa nüüdisajastatud kooli.

Teie koolivõrgu visioonis on mainitud hariduse ja noorsootöö arendamise meetmeid. Mis need meetmed on ja kas need puudutavad ka pedagoogide järelkasvu?

Peame looma motivatsioonipaketi uuele haridustöötajale ja tugispetsialistile. Peame tegema endast kõik oleneva, et särasilmne õpetaja valiks oma uueks töökohaks just Toila valla. Oluline on olla teadlikumalt toeks meie koolijuhtidele, näiteks mentoreid kaasates.

Kas vastab tõele, et alla poole Toila piirkonna lastest valib kohaliku gümnaasiumi? Miks?

Gümnaasiumiosas õpib praegu 52 õpilast, kellest 14 on väljastpoolt Toila valda. Enamasti tullakse õppima Jõhvist ja Kohtla-Järvelt.

Toila vallast väljaspool õpib gümnaasiumiastmes 40 õpilast, kellest 23 õpib Jõhvi gümnaasiumis, 6 Nõo gümnaasiumis, 9 Kohtla-Järve täiskasvanute gümnaasiumis. Meil on suur hulk noori, kes on juba praegu valinud õppimiseks teise kooli kui Toila gümnaasium.

Mis valdkondades vajab parandamist koostöö naaberomavalitsustega?

Huviharidus on üks väljakutseid, kus peame leidma ühise keele naaberomavalitsustega. Paljud Toila valla lapsed käivad naaberomavalitsuste huvikoolides. Omavalitsusjuhtide kokkulepped huvihariduse rahastamisel vajavad kindlaid pikemaajalisi kokkuleppeid, et tagada huvikoolis osaleja ja muidugi ka omavalitsuse kindlustunne. Rahastamine samadel alustel nagu üldhariduses ei ole mõistlik.

Lisaks on oluline koostöö riigigümnaasiumitega. Nendega ühiselt saab võtta maha hirme meie inimestelt, kes kardavad gümnaasiumiosa sulgemist Toila vallas. On selge, et väikeses omavalitsuses ei suuda me kunagi pakkuda gümnaasiuminoorele samasuguseid tingimusi kui riigigümnaasiumid. Isegi kui suunaksime kõik ressursid oma gümnaasiumi pidamisele, siis kui mõistlik ja jätkusuutlik see ikkagi oleks? Aga arutelusid algatatud ei ole ning seega pole ka otsuseid.

Sillamäe liigub eesti suunal

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %91,8
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %3,2
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %97,6
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)11,7

Madal sündimus on toonud kaasa õpilaste arvu languse. Kui käesoleval õppeaastal läks kooli üle saja õpilase ja linn avas viis esimest klassi, siis järgnevatel aastatel on esimestesse klassidesse minejaid vähem.

Sillamäel jätkatakse põhikoolivõrgu korrastamist, praegu on volikogu otsustanud, et linnas säilitatakse kolm olemasolevat põhikooli. Vaja on optimeerida ja võimalusel ristkasutada haridustaristu pindu. 2027. aasta 1. septembriks soovime Sillamäel vähendada linna põhikoolide haridustaristu pinda ca 7000 ruutmeetri võrra.

Sillamäe haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Anneli Rants:

Arvestades uut õpikäsitust ja õpilastele parema õpikeskkonna loomist, ehitatakse Sillamäe Vanalinna koolile uus tänapäevane koolihoone, mis on projekteeritud 9-klassilisena. Hoones on lisaks õppepindadele ette nähtud ruumid huvitegevuseks. Plaanide järgi peab koolihoone valmis saama 2022/2023. õppeaasta alguseks. Koolihoone ehitamiseks sai linn toetust riiklikust toetusmeetmest „Koolivõrgu programm“, mille põhirõhk ongi üldhariduskoolide võrgu korrastamisel.

Tõsisem koolivõrgu optimeerimise töö algas 2011. aastal, kui linnavolikogu langetas otsuse moodustada linnas puhas gümnaasium. 1. septembril 2012 alustaski õppetööd Sillamäe gümnaasium, mis moodustati kolme Sillamäe kooli gümnaasiumiosade baasil. Alustati 159 õpilasega, nüüd õpib gümnaasiumis 265 õpilast, kellest 63% on Sillamäelt ja 37% lähedastest omavalitsustest: õpilasi on Kohtla-Järvelt, Jõhvist, Narva-Jõesuust, Narvast ja mujalt.

Lisaks gümnaasiumile on Sillamäel kolm põhikooli: Sillamäe eesti põhikool (147 õpilast), Sillamäe Kannuka kool (408 õpilast) ja Sillamäe Vanalinna kool (363 õpilast).

Sillamäe Eesti põhikooli õppekeel on eesti keel, õppetöös kasutatakse mitmesuguseid metoodikaid, lõimides neid täieliku keelekümbluse metoodikaga. Kooli õpilastest üle 92% on pärit venekeelsetest peredest ja vene kodukeelega. Kool on viimastel aastatel meie lastevanemate hulgas väga populaarne, keelekümblust peetakse heaks metoodikaks, vanemad on saanud lasteaedade keelekümblusrühmadest hea kogemuse ning kaasa on aidanud HTM-i katseprojekt „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“.

Kui kümme aastat tagasi oli koolis 91 õpilast, siis praeguseks on kooli õpilaste arv kasvanud 147-ni. Nii regionaalselt kui ka keelepoliitiliselt on Sillamäe linnale oluline säilitada eestikeelse põhihariduse omandamise võimalus nii eesti- kui ka muukeelsetele õpilastele. Eesti põhikool on oma tegutsemisperioodil mõjusalt kaasa aidanud riikliku integratsiooniprogrammi realiseerimisele ja eesti keele mõjusfääri tugevdamisele linnas. Sillamäe eesti põhikool annab omalt poolt maksimaalse panuse, et säilitada Sillamäe linnas eesti keel ja kultuur. Suur osa õpilastest on pärit teistsuguse kultuuritaustaga peredest ning sageli ka Eesti omast erinevast inforuumist ja seetõttu lasub õpetajatel suur vastutus õpilasi ja ka nende vanemaid Eesti ühiskonda lõimida.

Kahe Sillamäe põhikooli, Kannuka ja Vanalinna kooli õppekeel on vene keel, lisaks eesti keele ainetundidele õpetatakse neis eesti keeles üksikuid õppeaineid. Sillamäe Vanalinna kool liitus sel õppeaastal HTM-i projektiga „Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis“, sama programmiga soovis liituda Kannuka kool, kuid kahjuks ei leitud vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajaid. Kool teeb pingutusi, et liituda õnnestuks uuest õppeaastast.

Narva koolid vajavad haridustehnolooge

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %93,1
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %6,5
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %97,5
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)8,8

Narvas on olnud aastast aastasse probleeme, mida ei ole õnnestunud lahendada: eesti keel peaks olema õppekeelena kasutatav praegusest laiemalt, linna koolid vajavad õpetajaid. Eesti keele õpetajat, eriti eesti keeles õpetavat aineõpetajat on jätkuvalt väga raske leida – õpetajaid on, kuid konkursil on kandidaate vähe, võib öelda, et konkurentsi peaaegu pole.

Kool kui ühendav ja ühine ruum, kus õpivad koos eri keele- ja kultuuritaustaga õpilased, on kahtlemata üks tähelepanuväärseid ja innustavaid lahendusi. Samas eeldab ühtne Eesti kool eestikeelset õppekeskkonda ja õpet, mis tähendab, et selle lahenduse ellurakendamiseks ei piisa ametlikest otsustest, korraldustest ega isegi meie kõigi siirast soovist. Selleks on vaja head ja kindlat õpetajate ressurssi ning  eesti kodukeelega peresid, kelle lapsed koolis käivad. Praegu on Narvas eesti kodukeelega lapsi nii vähe, et pole võimalik saavutada klasside ega lasteaiarühmade optimaalset täitumust, seega on praegustes oludes reaalselt rakendatav lahendus keelekümblus. 

Vastab Narva linnavalitsuse haridusteenistuse juhataja Larissa Degel.

Narva linna arengukavas on eesmärk tõsta pedagoogide ja haridustöötajate kvalifikatsiooni ja seeläbi õpetamise taset. Mis samme olete selleks astunud, kas olete hinnanud tulemusi?

Linna arengukavas on selle eesmärgi saavutamiseks mõeldud pedagoogide täiendusõpe. Haridusstatistika andmete koondkeskkonnast Haridussilm lähtuvalt võib järeldada, et kvalifikatsiooninõuetele vastab üle 90% koolides töötavatest õpetajatest. Viimastel aastatel ei ületanud kvalifikatsioonile mittevastavate õpetajate arv 8%. Viimaste kaasamine on seotud üldjuhul ootamatute ja kiiremas korras lahendust vajavate situatsioonidega, näiteks õpetaja keset õppeaastat lapsehoolduspuhkusele lahkumisega vms.

Mis on praegu veel peamised väljakutsed põhikooli- ja gümnaasiumihariduses?

Laste ja õpilaste üldarvu languse ja riigi-gümnaasiumide loomisega kaasnevate muutuste (st praeguste gümnaasiumiastmega koolide ümberkorraldamine põhikoolideks) taustal on lähiaastate suurimad väljakutsed ka eesti keele õpetamise kvaliteedi tagamine ja tuge vajavatele lastele kõigi vajalike teenuste osutamine, kindlasti ka õppekvaliteedi tõstmine, õpetajaskonna ressursi tugevdamine, samuti õppekeskkonna parendamine – eesmärk on turvaline, kõigile ohutus- ja tervisekaitsenõuetele vastav, samuti õppijaid arendav ning õpetajaid motiveeriv keskkond.

Kuigi arvutite arv on viimastel aastatel tunduvalt kasvanud, ei vasta see siiski koolide vajadustele, samuti tuleb arvuteid järjepidevalt ja plaanipäraselt uuendada. Koolid vajavad oma koosseisu haridustehnoloogi.

Narvas on rajamisel kaks riigigümnaasiumit. Miks kaks ja kui kaugel te nende rajamisega olete? Kui palju hakkab neis noori õppima ja kas need on regionaalse suunitlusega asutused?

Vastavalt haridus- ja teadusministeeriumi ning Narva linna kokkuleppele asutab riik Narva linna kaks, kokku kuni 720 õppekohaga riigigümnaasiumi, millest üks on eesti õppekeelega ning teises korraldatakse 60% õppetööst eesti keeles ja 40% vene keeles. Riigigümnaasiumid alustavad 1. septembrist 2023, et võimaldada gümnaasiumiharidus omandada linna ja Ida-Virumaa õpilastel.

Ida-Virumaa eristub ülejäänud Eestist sellega, et suure osa põhikooliõpetajate riigikeeleoskuse tase ei vasta nõuetele. See muudab paljudele keeruliseks haridustee jätkamise gümnaasiumis. Mida on olukorra parandamiseks tehtud, mis teoksil?

Narva põhikooli lõpetajate eesti keele kui teise keele lõpueksami tulemused on olnud kooliti ja eri aastate lõikes eri tasemel: on koole väga madalate ja koole väga kõrgete tulemustega. Ka ühes ja samas koolis võivad tulemused eri aastail kõikuda. Mõne kooli puhul võime rääkida väga kõrgetest tulemustest, kus keskmine eksamihinne on olnud nii maakonna kui riigi keskmisest kõrgem.

Et toetada eesti keele õpet, teevad Narva koolid head koostööd eesti õppekeelega partnerkoolidega: programmid, projektid, ühised üritused jms. Eesti keele õppe kooliväliste võimaluste osas kasutavad koolid ja linn kõiki võimalusi: sisekaitse-eelkutseõpe koostöös sisekaitseakadeemiaga, riigikaitse projektid, Noored Kooli linnalaager suviti, keelekümbluse suvekoolilaagrid (nt keeltelütseumis, Soldino gümnaasiumis), koostöö Narva kolledžiga (kirjandusklubi, üksikud ained gümnasistidele), TÜ teaduskooli ja õpilasesinduse liiduga jt. Korraldame transpordi õpilaste õppesõitudele ja üritustele väljaspool linna jne.

Keelekümblusklassid on avatud Kesklinna gümnaasiumis, Pähklimäe gümnaasiumis, Soldino gümnaasiumis, keeltelütseumis. Vanalinna Riigikool on riigi üldhariduskool, mis töötab keelekümbluse õppemetoodika järgi. Kokku Narva koolides õpib keelekümblusklassides sel õppeaastal umbes 20% õpilastest.

Jõhvi tegi motivatsiooni-paketi alustavale õpetajale

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %94,9
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %4,8
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %97,8
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)8,2

Jõhvi omavalitsuse ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel sõlmitud kokkulepe on realiseerunud – loodud on Jõhvi riigigümnaasium. Jõhvi on saanud riigilt mahukat toetust kahe põhikooli – Jõhvi vene põhikooli ja Jõhvi põhikooli – rekonstrueerimiseks. Jõhvi vallavalitsuse haridusnõunik Maria Laanemäe ütleb, et sellega on koolivõrku puudutavad suuremad muudatused praeguseks tehtud.

Vastab Jõhvi vallavalitsuse haridusnõunik Maria Laanemäe.

Jõhvi valla arengukava aastani 2025 toob arengut takistava tegurina välja Jõhvi põhikooli rekonstrueerimise vajaduse. Kui kaugel sellega olete?

Jõhvi põhikooli hoone on saanud Innove rahasüsti ning see on valmimisel – ehitushange on läbi viidud ning ehitustööd algavad lähimate kuude jooksul.

Teil on mureks õpetajate kõrge vanus. Kas olete mõelnud meetmetele, mis aitaksid selle kitsaskoha vastu? 

Jõhvi vald tegi motivatsioonipaketi alustavale õpetajale. Alustava õpetaja ja tugispetsialisti rahatoetuseks on stardiraha summas 2500 eurot, millest 500 eurot makstakse pärast töölepingu sõlmimist, 500 eurot pärast katseaja edukat läbimist ja 1500 eurot teisel tööaastal esimese täiskuu palgapäeval; lisatasu eluruumi üüri kompenseerimiseks ühe aasta jooksul tööle asumise hetkest või muudel juhtudel kokkuleppel vallavalitsusega summas kuni 100 eurot; stipendium netosummas 1500 eurot, s.o 750 eurot semestri kohta statsionaarse või mittestatsionaarse õppe viimase kursuse magistriõppe üliõpilasele, kes omandab õpetaja/tugispetsialisti kutset, tingimusel, et üliõpilane asub tööle õpetajana/tugispetsialistina Jõhvi valla haridusasutustes ühe aasta jooksul pärast stipendiumi eraldamist ja töötab haridusasutustes vähemalt kolm aastat; 50% soodustus Jõhvi valla spordiobjektide kasutamisel (spordikeskus, ujula).

Mida on gümnaasiumihariduse andmisel toonud kaasa Jõhvi riigigümnaasium? Miks otsustasite selle kasuks?

Tulemusega on rahul eelkõige Jõhvi valla elanikud, kes tahavad Jõhvi riigigümnaasiumis õppida. Otsus riigigümnaasiumi kasuks tehti eelkõige soovist pakkuda noortele nüüdisaegset õpikeskkonda ning parimat haridust. Ehk mis siin salata, nüüdisaegse gümnaasiumi ülalpidamine käib KOV-ile tihtipeale üle jõu.

Kui suur osa õpilasi on teistest omavalitsustest?

Umbes 40%.

Kuidas minnakse eestikeelsele õppele üle põhikoolides: kas rakendate ka keelekümblust? Kuidas suhtute ühtse Eesti kooli ideesse?

Jõhvi vene kool rakendab keelekümblust väga aktiivselt. Praeguse seisuga õpib 521 õppurist 282 keelekümblusklassis. Leian, et ühtsele Eesti koolile üleminek on paratamatu. Jõhvi koolivõrk on sisuliselt selleks valmis, sellisel juhul saab teha ühest põhikoolist algkooli ning vanemad õppurid jätkavad õpinguid riigigümnaasiumi kõrval põhikoolis.

Lüganusele terendab aasta 2030

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal põhikoolis, %73,1
30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal põhihariduses, %13,2
Edasiõppijate osakaal põhikoolilõpetajate üldarvust, %95
Üldhariduskoolide pinnakasutus (m² õpilase kohta)26

Lüganuse vallas on olnud haridusvõrgu korrastamine õhus juba aastaid. Egle Neuhausi magistritöö valmimine 2018. aastal oli esimene tugev alusdokument, millele sai haridusvõrgu korrastamisel tugineda. Analüüside põhjal nägi see ette, et Lüganuse vallas on mõttekas pidada ühte põhikooli eri õppekohtadega. Ettepanekud ja arvamused, mis kogukonnad, lapsevanemad, koolid, hoolekogud ja õpilasesindused esitavad, kaalutakse läbi ja otsustatakse, kas neid arvestatakse. Haridusvõrgu korrastamise otsus peab olema vastu võetud hiljemalt 1. aprilliks, et õppetööd oleks võimalik ümber korraldada 1. septembriks 2021.

Kõik uuringud näitavad, et optimaalne oleks pidada Lüganuse vallas ühte põhikooli. Liikumine ühtse juhtimise ja tugevama koostöö suunas annaks võimaluse parandada hariduse kvaliteeti ja hakata uut hoonet ehitama. Lüganuse vallavalitsuse haridusspetsialist Iti-Jantra Metsamaa loodab, et Cumulus Consulting OÜ analüüs ja Egle Neuhausi magistritöö annavad selgitusi ja alust mõista, miks on vajalikud need sammud, kuhu haridusvaldkonnaga Lüganuse vallas praegu liigutakse ja kuidas pikemas perspektiivis võiks see kõigile osapooltele kasuks tulla.

Juhtrühma valitud tegevussuuna tulemusena toimiks valla haridusvõrk alates 2021/2022. õppeaastast järgnevalt. Haridusteenuse osutamine jätkub kõigis praegustes asukohtades (alusharidus Maidlas, Erras, Sondas, Püssis ja Kiviõlis, üldharidus Lüganusel, Maidlas, Sondas ja Kiviõlis kahes asukohas), sh jätkaks Sonda koolis ja Lüganuse koolis õpe ainult esimeses kooliastmes. Põhihariduse juhtimine konsolideeritakse Kiviõli 1. keskkooli juurde, st et Kiviõli vene kool ja Lüganuse kool liidetakse Kiviõli 1. keskkooliga, õppetöö jätkub praegustes asukohtades. Sonda kool ja Maidla kool jaotatakse kaheks eraldi üksuseks (lasteaiaks ja kooliks), misjärel liidetakse kooliosad Kiviõli 1. keskkooliga, õppetöö jätkub praegustes asukohtades. Kiviõli 1. keskkooli õppetegevus toimub kahes hoones Kiviõli linnas ning lisaks Maidlas (9 klassi), Lüganusel ja Sondas (mõlemas 3 klassi).

Vastab Lüganuse vallavalitsuse haridusspetsialist Iti-Jantra Metsamaa.

Keda need haridusvõrgu muudatused kõige rohkem puudutavad?

Kõige rohkem puudutavad need koolide personali, lapsevanemaid vähem – erandiks on Lüganuse kooli teise ja kolmanda kooliastme kaotamine. Kuna õppekohtade tegevus jätkub praegustes asukohtades ja samas vormis, siis lapsevanemaid see korraldus oluliselt ei mõjuta.

Kõige rohkem puudutavad need otsused Lüganuse kooli, sest plaan näeb ette sulgeda seal teine ja kolmas kooliaste. Seetõttu on selle kooli lapsevanemad näidanud üles kõige suuremat rahulolematust, teiste koolide puhul on vastukaja tagasihoidlikum. Lüganuse kooli kogukond ongi tõrkunud kõige rohkem, sest selle kooli õpilased peavad minema Kiviõli kooli, kus on üle 300 õpilase. Aga rõhutan: 300 õpilasega kool ei ole kombinaatkool!

Lüganuse koolis likvideeriti 2018. gümnaasiumiosa, alates 2021 sügisest jääb sinna vaid esimene kooliaste, seda analüüsidele tuginedes. Lüganuse kooli lapsevanemaid heidutab Kiviõli keskkond. Samas on Kiviõli keskkool suuresti eestikeelne kool.

Vahemaad ei ole suured, koolid on 5–10 km raadiuses, Lüganuse on kompaktne vald. Koolitee pikeneb minimaalselt.

30. märtsil seisab Lüganuse vallavolikogul ees põhimõtteline otsus. Mida see kaasa toob?

Otsus ei paranda olukorda hetkega, vaid loob eelduse minna edasi. Loodame, et Cumulus Consulting OÜ analüüs ja Egle Neuhausi magistritöö annavad selgitusi ja alust selleks, et mõista, miks on vaja need sammud ette võtta, kuhu haridusvaldkonnaga Lüganuse vallas praegu liigutakse ja kuidas pikemas perspektiivis võiks see kõigile osapooltele kasuks tulla.

Aga otsus pole kivisse raiutud. Eelnõu ongi selleks, et läbi rääkida ja seda muuta.

Kui palju võib otsus veel muutuda?

Loodan, et palju ei muutu, aga poliitika on poliitika ja valimised on tulekul. Kardan, et päris selle kavaga ei õnnestu edasi minna, kuigi minu hinnangul oleks see esimene võimalik ja vajalik samm koolivõrgu korrastamisel. See ei ole siin esimene katse koolivõrku korrastada, kardan, et mitte ka viimane.

Tuleb aru saada, et asutuste ühinemisest saadav kasu oleks suurem, kui praegusel kujul edasi minna. Oluline on ühine juhtimine.

Mõistan, et Lüganuse koolil on pikk ajalugu ja muljetavaldavad traditsioonid, aga ajaloolise pärandi põhjal riik koole ei rahasta, riik ei toeta traditsioone, vaid teeb arvestusi Exceli tabeli ja õpilaste arvu pealt. Analüüs näitab et aastaks 2030 on vallas kaks klassitäit lapsi – see pole just optimistlik prognoos. Ma ei kujuta ette, kuidas nad peaksid viie kooli peale ära jaotuma. Siiralt loodan et aastaks 2030 oleme suutnud oma koolivõrgu efektiivseks muuta. 

Muutmiste põhjus on soov tõsta kvaliteeti, mitte kokkuhoid.

See tähendab hoonete nüüdisajastamist – riik on nõus investeerima taristusse ja hoonetesse, et luua Kiviõlisse tänapäevane põhikool. Samuti on oluline õpetajate kvalifikatsioon ja palgad. Näiteks kui Lüganuse koolis on häid õpetajaid, kes õpetavad 60 last, võiksid nad liikuda kooli, kus saaksid õpetada märgatavalt rohkem lapsi. Ma ei arva, et Lüganuse kooli head tulemused läheksid kaotsi, kui seal teatud kooliastmed suletakse.

Eesti keele taseme tõstmisel tuleb samuti koostööd koolide vahel suurendada. Ühise juhtimise all oleks koostööd, sh lõimumist parem korraldada. Ühtne juhtimine annab võimaluse suunata rohkem tähelepanu Kiviõli vene kooli keeleõppele ja tegeleda keelelise puudujäägiga, et tagada Kiviõli vene kooli õpilaste edukus ja valikuvõimalused edasiõppimisel ning võimalus lüüa paremini läbi tööelus.

Kui samamoodi edasi läheme, siis õpetajate vanuselist koosseisu vaadates võime öelda, et oleme viie aasta pärast käpuli – kui õpetajad otsustavad pensionile jääda.

Mis saab gümnaasiumist?

Gümnaasiumiastet ei saa likvideerida lähtuvalt ühinemislepingust, mis kohustab valda panustama gümnaasiumiosa säilitamisele ja arendamisele. Siiski tuleb gümnaasiumi säilitamise küsimus päevakorrale pärast ühinemislepingu lõppemist. Pärast valimisi on vallal vabamad käed otsustada, kas säilitada kohalik gümnaasium või mitte. Kohalike elanike arvamused on vastakad, aga ümberringi tegutsevad riigigümnaasiumid, kellega munitsipaalkool konkureerida ei suuda. Kohtla-Järve, Rakvere, Jõhvi, kutseõpe muutub järjest populaarsemaks. Kas omavalitsusel poleks mõttekam panustada põhikooli kvaliteeti ja tagada see, et õpilane tõuseks lendu tugevate tiibadega?

Pärast valimisi tuleb asi selgeks rääkida ja otsustada. Kui oleks tahetud tagada gümnaasiumi elujõulisus, oleks sellega pidanud hakkama tegelema kümme aastat tagasi. Nüüd on rong läinud.

Kohtla-Järvel on koolivõrgu korrastamine lõpusirgel

Koolivõrgu optimeerimine aitas tagada Kohtla-Järve õpilastele mitmekesisemad võimalused õppimiseks ja koolile huvitegevuse arendamiseks, aga ka vältida suure alatäitumusega koolihoonete ülalpidamist.

Vastab Kohtla-Järve linnavalitsuse hariduse peaspetsialist Olga Golovatsjova.

Kohtla-Järve arengukavas 2016‒2034 on määratletud hariduse peamiste väljakutsetena linna haridusvõrgustiku optimeerimine ning koordineerimine naabritega. Samuti vajab haridusasutuste õpikeskkond uuendamist. Mida see optimeerimine põhihariduses kaasa toob? Kas koordineerimine naabritega on ennekõike seotud riigigümnaasiumiga? Kui palju käib riigigümnaasiumis õpilasi väljastpoolt teie linna?

Ennekõike tuleb mainida, et Kohtla-Järve ülesehitus on väga omapärane. Linn koosneb viiest eraldiseisvast linnaosast. See mõjutab haridusasutuste võrgustikku. Kohtla-Järve koolivõrku hakati põhjalikult ümber korraldama 2008. aastal. Aastatel 2008‒2011 lõpetasid kolm gümnaasiumit tegevuse ja muutusid põhikooliks: Kesklinna põhikool, Tammiku põhikool ja Maleva põhikool; üks gümnaasium muutus põhikooliks.

Alates 1. septembrist 2019 töötab Kohtla-Järve linnas uus riigigümnaasium. Vastavalt kokkuleppele pidi selleks ajaks olema linna koolivõrk ümber kujundatud ja optimeeritud vastavalt linna vajadustele ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse nõuetele.

Alates 1. septembrist 2019 korraldas Kohtla-Järve linnavalitsus Kohtla-Järve koolivõrgu ümber, nii et Kohtla-Järve Järve gümnaasium, Järve vene gümnaasium ja Ahtme gümnaasium lõpetasid õppetöö gümnaasiumiastmes, Kohtla-Järve Järve gümnaasium ja Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium tegutsevad alates 1. septembrist 2019 põhikoolina. Kohtla-Järve Järve vene gümnaasium lõpetas 1. septembrist 2019 täielikult tegevuse, selle põhikooliklassid liideti slaavi põhikooliga.

Alates 2019. aasta 1. septembrist annab üldkeskharidust riigigümnaasium, linna munitsipaalasutusena tegutsev mittestatsionaarse õppega Kohtla-Järve täiskasvanute gümnaasium (145 õpilasega) pakub linna ja regiooni noortele ja täiskasvanutele alternatiivi ning annab võimaluse omandada keskharidus nii 100% eesti keeles kui ka 60/40% õppekava järgi.

Koolivõrgu optimeerimine aitas tagada õpilastele mitmekesisemad võimalused õppimiseks, kooli huvitegevuse arendamiseks, aga vältida ka suure alatäitumusega koolihoonete ülalpidamist. Väikeste linnaosade õpilastele on tagatud koolibussid, et nad saaksid õppida suuremates linnaosades. Praeguseks on koolivõrk peaaegu ümber kujundatud.

Kuna linnaosad paiknevad üksteisest kaugel ning nende vahel on teiste valdade linnad ja asulad (näiteks Jõhvi linn Järve ja Ahtme linnaosa vahel), on koordineerimine ning koostöö naabervaldade ja -linnadega ülimalt tähtis. Toila valla lapsed käivad Järve linnaosa lasteaedades ja koolides, meie põhikoolide lõpetanud õpivad nii Kohtla-Järve kui ka ka Jõhvi ja Sillamäe gümnaasiumides, Kohtla-Järve täiskasvanute gümnaasium teenindab kogu regiooni. Mõned õpetajad töötavad kahe-kolme regiooni õppeasutuses, nt gümnaasiumis ja kõrgharidusasutuses, põhikoolis ja huvikoolis.

On tekkinud ka eri haridustasemete koostöövõrk. Näiteks keelekümbluslasteaiad teevad aktiivset koostööd keelekümbluskoolidega, koolid huvikoolide ja kultuuriasutustega. Linna territooriumil paiknevad Tallinna tervishoiu kõrgkooli filiaal ning TalTechi Virumaa kolledž on olnud linna- ja piirkonnakoolide (nii lasteaedade, põhikoolide kui ka gümnaasiumide) pikaajalised partnerid ürituste ja projektide läbiviimisel.

Miks otsustasite riigigümnaasiumi kasuks ja mida on selle avamine ja tegevus linna (ja piirkonna) koolielus kaasa toonud?

Nagu järeldub toodud faktidest, kahanes gümnaasiumide võrk õpilaste pideva vähenemise tõttu kümne aastaga oluliselt. Seitse gümnaasiumit muutusid põhikooliks või lõpetasid tegevuse. Õpilaste arvu pikajalise prognoosi järgi ei olnud otstarbekas pidada ülal mitut gümnaasiumit. Siit sai alguse idee luua linna territooriumil üks suur gümnaasium, kuhu koondada nii eesti- kui ka venekeelsete põhikoolide lõpetajaid. See vastas täiel määral riigi prioriteedile ehitada igasse piirkonnakeskusse tugev gümnaasium, mis pakuks gümnaasiumiharidust piirkonna õpilastele.

Uues gümnaasiumis saaksid nii linna kui piirkonna õpilased valida mitme õppesuuna vahel, õpetajad aga keskenduda just gümnaasiumihariduse andmisele ja neile oleks tagatud täikoormus.

Riigigümnaasiumi avamine on toonud piirkonna kooliellu mitmeid muutusi. Esiteks on see esimene haridusasutus linnas, kus antakse ainult gümnaasiumiharidust. Kuigi õppekeel on koolis eesti keel, tulevad õppijad nii eesti- kui ka venekeelsetest põhikoolidest (sh keelekümblusklassidest). Nemad saavad valida mitme õppesuuna ja -mooduli vahel. Piirkonna gümnaasiumid (nii riigi- kui ka munitsipaalsed) ning kõrgharidusasutused teevad omavahel tihedat koostööd. Riigigümnaasium on ka kohaliku kultuurielu üks edendajatest, kooli eestvedamisel korraldatakse kultuuriüritusi koostöös piirkonna kultuuriasutustega.

Saite riigilt toetust Kohtla-Järve põhikooli uue hoone ehituseks. Millal hoone valmis saab?

Jah, koolivõrgu ümberkorraldamise üks tulemus on Kohtla-Järve Kesklinna põhikooli uus hoone. Kohtla-Järve linnavalitsuse arenguteenistuse abilinnapea Vitali Borodini sõnul on hoone projekteerimine ning teise ringi ekspertiis lõpusirgel. Kõiki projekteerija ettepanekuid on arvestatud. Lähiajal kuulutatakse välja riigihange vana koolihoone lammutamiseks ja uue ehitamiseks.

Uue koolihoone ehitamise ajaks kolib koolipere endise Järve vene gümnaasiumi hoonesse, kus käivad ettevalmistustööd, et võtta õpilased ja õpetajad vastu hiljemalt 1. septembril 2021. Uus koolihoone peab valmima detsembris 2022, et pärast jõuluvaheaja lõppu saaksid õpilased õppida juba uues koolimajas.

Ida-Virumaa eristub ülejäänud Eestist selle poolest, et keskmiselt kolmandiku maakonna põhikooliõpetajate riigikeeleoskus ei vasta nõuetele. Paljude põhikoolilõpetajate eesti keele tase pole piisav, et õppida eestikeelses gümnaasiumis. Milliseid variante/lahendusi näete olukorra parandamiseks? Kuidas suhtute ühtse Eesti kooli ideesse? Kas rakendate põhikoolis ka keelekümblust?

Võrreldes teiste Eesti koolidega seisavad Ida-Virumaa koolid silmitsi mitme väljakutsega: esiteks on vaja tagada muukeelsete õppijate hea eesti keele oskus, seejuures õpetades aineid eesti keeles, ning säilitada ka õpetuse kvaliteet ja õpilaste emakeel. Kohtla-Järve linna elanikkonnast on ca 80% vene emakeelega, 15% eesti emakeelega, ülejäänud räägivad muud keelt. Sealt tulenevad iseärasused, mida tuleb õppetöö korraldamisel arvestada.

Venekeelsete lastevanemate huvi eesti keele õppe vastu on suur. Linna eestikeelsetes lasteaedades töötavad keelekümblusrühmad, vene lapsed käivad ka eestikeelsetes rühmades. Kakskeelses Kohtla-Järve Maleva põhikoolis tuleb järgmisel õppeaastal prognoosi järgi neli esimest klassi: kaks suurt keelekümblusklassi, eesti- ja venekeelne klass. Eestikeelses Kohtla-Järve Järve koolis on üle 60% õpilastest pärit kas vene- või kakskeelsest perest. See mõjutab õppetöö korraldamist ja õppemetoodikat igas klassis. Siit tuleneb järgmine väljakutse: kuidas tagada ja säilitada nii eesti peredest kui ka muukeelsetest peredest õpilaste teadmiste ja eesti keele oskuse kõrge tase?

Väidet, et paljude põhikoolilõpetajate eesti keele tase pole piisav õppimaks eestikeelses gümnaasiumis, ei saa pidada päris õigeks, sest juba seaduses, sh põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades on sätestatud vahe keelenõuetes, mis kehtivad põhikoolis ja gümnaasiumis õppimise puhul. Tõepoolest, et õppida edukalt eesti keeles 100% ulatuses, ei piisa seaduses fikseeritud B1-tasemest. Õpilane peab oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel või peab talle olema tagatud väga tõsine keeletugi. Kuna Kohtla-Järve riigigümnaasium võimaldab õppida 100% eesti keeles, eelistab osa õpilasi õppida kas täiskasvanute gümnaasiumis või naaberlinnades, kus saab õppida ka 60/40% mudeli järgi.

Kahjuks oskavad vähesed piirkonna põhikoolilõpetajad, kes õppisid eesti keelt ainult eesti keele tundides, pärast põhikooli lõppu eesti keelt B2-tasemel. Üksnes õppekavaga ette nähtud eesti keele tundidest (2‒4 tundi nädalas, vastavalt klassile) ei piisa. Lahenduseks pakuvad mitmed linna venekeelsed koolid võimalust osaleda keelekümblusprogrammis, eestikeelset aineõpet ning LAK-õpet.

Keelekümblus toimib Kohtla-Järvel juba paarkümmend aastat, seda rakendatakse nii paljudes lasteaedades kui ka koolides.

Keelekümblusprogrammiga on liitunud üheksa Kohtla-Järve lasteaeda ja kokku töötab 29 keelekümblusrühma. Esimesed keelekümblusrühmad alustasid tööd 2003. aastal ja igal õppeaastal on nende arv suurenenud. Aastal 2018 alustasid kolmes lasteaias üheksa rühma tööd haridus- ja teadusministeeriumi katseprojektis „Professionaalne eestikeelne rühmaõpetaja vene õppekeelega rühmas“, kus kahele rühmaõpetajale lisandus kolmas, kes tegeleb ja suhtleb lastega ainult eesti keeles. Kohe oli näha, et selline õpetamisviis toob kiireid tulemusi ja praeguseks on selliseid rühmi kokku viies lasteaias juba 16.

Kohtla-Järve statsionaarse õppevormiga munitsipaalkoolides on õpilasi 2621, neist eestikeelses Järve koolis 309, vene õppekeelega põhikoolides 2312. Vene õppekeelega koolides on avatud 48 keelekümblusklassi. Praegusel õppeaastal õpib keelekümblusklassides kokku 853 õpilast, mis moodustab 37% vene õppekeelega koolide õpilaste üldarvust. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et iga Kohtla-Järve vene õppekeelega põhikool pakub õpilastele võimalusi õppida eesti keelt ja aineid eesti keeles. Mitmes koolis õpivad õpilased küll vene õppekeelega klassides, kuid osa aineid omandavad lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika järgi eesti keeles. Iga kool otsustab ise eesti keeles õpetatavate ainete loetelu üle, fikseerides need kooli õppekavas. Õppeprotsessi mitmekesistamiseks, õpilaste eesti keele taseme tõstmiseks ja eestikeelset aineõpet soodustava keskkonna kujundamiseks on koolid korraldanud mitmeid tegevusi, sh mitteformaalses õppes. Klassivälise tegevuse ja projektide raames on toimunud üritusi, mis olid suunatud lõimumisele, eesti keele õppe arendamisele ning propageerimisele.

Nii et teie õppeasutused pingutavad selle nimel, et linna koolide õpilased oleksid konkurentsivõimelised ja edukad, ning kasutavad keeleõppe edendamiseks mitmesuguseid võimalusi.

Ma ei saa nõustuda väitega, et linna põhikoolilõpetanud ei tule gümnaasiumides ja ülikoolides toime. Haridussilma andmetel läheb juba mitu aastat üle poole põhikoolilõpetajatest edasi gümnaasiumisse, üle poole gümnaasiumilõpetajatest astub edukalt Eesti ülikoolidesse tasuta kohtadele, abituriendid asuvad õppima ka teiste riikide õppeasutustes. Meie linna põhikoolilõpetanud õpivad nii 100% eestikeelsetes gümnaasiumites (sh Tallinnas), gümnaasiumites, kus õppetöö käib 80/20 skeemi (ehk 80% õppeainete mahust on eesti ja 20% vene keeles, nt emakeel) või 60/40 skeemi järgi (60% õppekursuste mahust on eesti ja 40% vene keeles). 2021. aasta kevadel astus üle poole põhikoolilõpetajatest piirkonna gümnaasiumitesse.

Kuidas suhtute ühtse Eesti kooli ideesse?

Ühtse Eesti kooli idee on kahtlemata päevakajaline. Selle teostamist näeme regiooni koolides, kus õpivad koos eesti ja vene peredest tulnud õppijad. Sealt saab teha juba järeldusi idee eeliste ja puuduste, aga ka komistuskivide kohta. Olgu mainitud, et Ida-Virumaa suurtes linnades ‒ Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel ‒ ei õnnestu elanikkonna rahvuslikku jaotuse tõttu kõikides koolides ühtse Eesti kooli skeemi rakendada.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et lähiajal on Kohtla-Järve koolide ülesanne pakkuda võimalikult rohkem eesti keele ja eestikeelsete ainete kvaliteetse õppe võimalusi. Selleks kasutavad koolid mitmeid lähenemisi lähtuvalt oma võimalustest, õpetajate olemasolust jne. Meie ülesanne ongi anda meie õpilastele võimalus valida ja tagada paindlik lähenemine vastavalt laste vajadustele ja võimetele.


Märksõnad:

Hetkel ainult üks arvamus teemale “KOOLIVÕRK. Mis siin salata, nüüdisaegse gümnaasiumi ülalpidamine käib kohalikule omavalitsusele üle jõu”

  1. Annely Oone ütleb:

    Tere! Küsin autorilt, mis on selle artikli eesmärk. Kust pärinevad andmed Alutaguse valla kohta ning miks on artiklist jäetud välja üks omavalitsus. Ajakirjaniku kohustus on anda kõikidele osapooltele võrdne õigus oma koolivõrgust rääkida. Leian, et autoril tuleb lehes avaldada eraldi artikkel omavalitsuse infoga, mis on seletamata asjaoludel välja jäetud ning esitatud lisaks ka vääraid andmeid.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!