Kuidas sattus koer Nukkvõll teadustöösse?

26. märts 2021 Sigrid Rajalo vabakutseline ajakirjanik - Kommenteeri artiklit
Hipp Saar. Foto: erakogu

Miks pannakse lemmikloomadele just selliseid nimesid? Kas kätepesu hoiab bakterid eemal? Millised keeled on sarnased? Mis on rafineeritud suhkru tervislikumad alternatiivid? Neile ja paljudele teistele küsimustele otsisid Eesti noored vastuseid eelmisel aastal õpilaste teadustööde riiklikule konkursile esitatud uurimustes. Aprilli keskpaigani on kõigil võimalik nende töödega lähemalt tutvuda ja hea õnne korral auhindu võita. Tuleb linnapildis või virtuaalkanalites silmad lahti hoida ja otsida uudishimulikkusele ärgitavaid plakateid.

Kuigi gümnasistid teevad nagunii uurimistööd, süvenevad mõned noored sellesse teistest põhjalikumalt. „Teema peab endale meeldima, ma ei usu, et saab särasilmil uurida midagi, mille keegi teine on peale surunud,“ selgitab praegu Tartu ülikoolis ajalugu õppiv Hipp Saar, kes uuris lemmiklooma nimede päritolu. Tema töö alus-andmed tulenesid Eesti kirjandusmuuseumi uuringust, kus küsimused ka lemmikloomade kohta. Nii sattusid teadustöösse näiteks koer Nukkvõll ja jänes Lüliti.

Tartu ülikoolis meditsiini õppiv Keitlin Pirn veendus kätepesuteemalist uurimistööd tehes, et arstiteadus on tema jaoks õige. „Tahtsin teha midagi piisavalt igapäevast, et ka teaduskaugel inimesel oleks huvitav tööd lugeda.“ Klassikaaslaste kätelt võetud proovid pani neiu Petri tassil kasvama ja uuris bakterikolooniaid ülikooli laboris. Selgus, et käsi tasub pesta – bakterite hulk väheneb selle tulemusel ligi 24% võrra.

Keitlin Pirn. Foto: erakogu

Muusika- ja teatriakadeemias helirežiid õppiv Leonard-Ethan Vellend möönab, et uurimus kaheksa keele grammatika, foneetika ja sõnavara võrdluses võttis arvatust tunduvalt enam aega. Temagi rõhutab, et tuleb leida enda nišš, siis on motivatsiooni pingutada. Vellendile andis uurimistöö kiirenduse keelte õppimiseks. Ta uuris neid matemaatilise programmiga, kus etteantud sõnavara alusel sai tekitada kaashäälikute klastreid. „Kaas-häälikud on nagu luukered, need muutuvad kõige aeglasemalt ja nende kaudu saab uurida, kuidas keel on arenenud.“

Noormees peab kooli kõrvalt toidupoodi Bloom, kus paljude tootjatega tuleb suhelda nende emakeeles ning keeleoskus on suur eelis.

Ka TÜ geenitehnoloogia tudeng Roger Rikberg rõhutab, et uurimistöö on lihtsam, kui teema pakub huvi – tema uuris rafineeritud suhkru mõju tervisele. „Mind huvitab, kuidas inimkeha toimib ja mis seda mõjutab. Ei osanud aimata, et rafineeritud suhkru liigtarbimine võib põhjustada nii palju terviseprobleeme,“ märgib Rikberg ja lisab, et tervislikumad on pea kõik alternatiivid, mis sisaldavad näiteks kaaliumi, C-vitamiini ja rauda. Noormehe koolikaaslased alternatiividest paraku väga teadlikud ei olnud. See-eest tuli talle üllatusena, et karastusjooke eakaaslased ülemäära ei tarbi.

Roger Rikberg 2019a. purjetamise MMil Poolas. Foto: Robert Hajduk / ShutterSail.com

Rikberg sai ise ka suhkru mõjust oluliselt teadlikumaks ning asendas selle datlisiirupiga. Noormees rõhutab, et materjali otsides tuleb olla äärmiselt allikakriitiline, eriti ühiskonnas oluliste teemade puhul. Päris esimest otsinguga välja tulnud lehekülge ei peaks võtma.

Vaata 1. aprillil kella 9.30–15.30 õpilaste teadusfestivali ülekannet ja osale auhinnamängus 13. aprillini www.miks.ee.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!