Lüganuse valla haridusreform võib eestlased piirkonnast minema peletada

Lugesin 26. märtsi Õpetajate Lehest ülevaadet Ida-Virumaa koolivõrgust ja tahan kommenteerida Lüganuse valla juhtumit. Minu hinnangul plaanitakse praegu suurt valesammu, mille tagajärjel võib eestikeelne kogukond piirkonnas täiesti kokku kuivada.

Praegu on Lüganuse vallas neli põhikooli: Kiviõli 1. keskkool ehk KIK enam kui 300 õpilasega, Kiviõli vene kool enam kui 200 õpilasega, Maidla põhikool pisut üle 30 õpilasega ja Lüganuse põhikool 66 õpilasega. Sondas on viie õpilasega algkool. Plaan on sügisest jätkata nii, et kõigi koolide juhtimine koonduks Kiviõli 1. keskkooli alla, õppetöö jätkuks enamasti praegustes asukohtades, kuid Lüganuse põhikoolist jääks alles 3-klassiline algkool.

Just see viimane tõik on Lüganuse haridusreformi valusaim koht: 3 klassi allesjätmine on sisuliselt kooli sulgemine. 4. klassis kooli vahetamine ei ole lapsesõbralik samm, uute õpetajate ja klassikaaslastega harjumine võib kujuneda lapsele raskeks, mistõttu on oodata, et Lüganuse 3-klassilisse algkooli jääb lapsi äärmiselt vähe ja see hääbub sootuks. Kooliga koos hääbub aga suuresti ka elu Lüganusel. Miks ei jäeta Lüganusele õppepunkti alles terves ulatuses nagu mujal?

Kasutatakse doonorina

Põhjusi seda küsida on palju. Lüganuse kool on elujõuline, pika ajalooga, väga heade õpitulemustega ja suurepärase õpikeskkonnaga. Võrreldes eelmise aastaga on õpilaste arv 10% võrra kasvanud (60 vs. 66 õpilast). Lüganuse piirkonnas sünnib aastas kümmekond last, koolil on potentsiaalne järelkasv olemas. Lisaks õpib Lüganuse koolis Kiviõli lapsi, põhjuseks kooli eestikeelsus (vene kodukeelega lapsi on vähe) ja hea õppetase. Järsku aga plaanitakse kasvutendentsis kool juba sellest sügisest sisuliselt sulgeda.

Lapsevanemad ja kogukond on otsusest rabatud. Kooli kaitseks on kogutud üle 700 allkirja, kuid vastus sellele on külm ja kalkuleeritud: uuringud näitavad, et haridusreform on vältimatu. Võib-olla on, ent õppetöö lõpetamine senises mahus ei ole seda ometi. Valla kõigis teistes koolides jätkub õppetöö ju senises mahus, miks just Lüganuse kool peab hääbuma?

Vallavalitsuse haridusspetsialisti Iti-Jantra Metsamaa kommentaarist Õpetajate Lehel koorub välja tõenäoline päris põhjus: Lüganuse kooli plaanitakse kasutada raskustes Kiviõli 1. keskkooli doonorina. Metsamaa mainib Lüganuse kooli häid õpetajaid, kes võiksid õpetada märksa suuremat hulka õpilasi kui praegu. Kvalifitseeritud personal on üks KIK-i valuküsimusi. Kuuldavasti ei ole kolmandikul kooli õpetajatest vajalikku haridust, Lüganuse kooli sulgemine võimaldaks sellele probleemile leevendust saada.

Distsipliiniprobleemid KIK-is

Teine suur põhjus, mille Metsamaa välja toob, on vene kodukeelega õpilased, kelle keeleõpe vajab suuri lisaressursse. Vene kodukeelega õpilasi on KIK-is praegu kolmandiku ja poole vahel: nende hulk on viimastel aastatel jõuliselt suurenenud, nii et mõnes algklassis moodustavad muu kodukeelega õpilased enamuse. Õpetajad on äärmiselt raskes olukorras. Kuna muukeelseid õpilasi on nii palju, suhtlevad nad omavahel vene keeles, mis raskendab oluliselt ka eesti keele omandamist, veel suurem mureküsimus on aga õppesisu omandamine.

Kooli tulles neist enamik vajalikul tasemel eesti keelt ei oska. Sellises olukorras on õpetajal väga raske õppetööd korraldada. Kuna vene tähestik on eesti omast nii erinev, on paljudel õpilastel väga raske lugemisoskust omandada, raskusi on ka tekstist arusaamisega, see omakorda muudab keeruliseks kogu edaspidise õppe. Kannatab terve klassi õppekvaliteet ja ka distsipliin.

Siit ja sealt kostab lapsevanemate suust, et KIK-is on tunnidistsipliini ja õppetasemega halvad lood: õpilased istuvad telefonis, ajavad oma asju ja nõnda edasi. Olukorras, kus suur osa vene kodukeelega õpilasi ei saa õppesisust aru, on loomulik, et distsipliiniprobleemid süvenevad.

KIK vajab meeleheitlikult abi. Raske olukorraga toimetulekuks ei eralda riik koolile mingit lisaraha ja ehkki haridusminister Kersna, kes hiljaaegu Ida-Virumaad külastas, on riigi tuge lubanud, jääb raskus tõenäoliselt siiski omavalitsuste kanda. Üks võimalus lisaraha leida ongi näiteks Lüganuse kool sulgeda. Vähenevad kooli ülalpidamiskulud, samuti vabaneb raha õpetajate palgafondi. Kui sellest ei tule ka muud paremat lahendust, saab õpetajate kannatused nii-öelda kinni maksta. Õpetajate palga tõstmist on haridusreformi põhjusena korduvalt mainitud.

Möödapääsmatu …

Põhjus, miks just Lüganuse kooli kärpida soovitakse, võib olla ka pelg, et üha enam venekeelestuva KIK-i asemel hakkavad eesti lapsevanemad eelistama Lüganuse kooli. Kui samal ajal aga venekeelsete õpilaste juurdevool aina suureneb, võib ühel päeval saabuda hetk, mil KIK-i esimese klassi õpilaste hulgas on vaid üks eesti kodukeelega õpilane. Aga võib-olla ei ole tedagi.

Selliseid näiteid on mujalt maailmast juba võtta. Näiteks leidub Berliinis kool, kus viie paralleelklassi peale õpib ainult üks etniline sakslane. Tõenäoliselt ei soovi ükski eesti kool endale sellist saatust, et eestlased sealt põgenema hakkavad.

Kuid kas Lüganuse kooli sulgemine aitab? Eestlaste väljavool Ida-Virumaalt on olnud ju pikk ja püsiv, kas selline samm ei hoogusta seda veelgi: kui ei ole võimalik minna Lüganusele, minnakse kaugemale. Kui terves piirkonnas ei ole enam eestikeelse keskkonnaga kooli, kas siis enam eesti peredki seal elada tahavad?

Koolil on noorte perede migratsioonis äärmiselt suur roll. Looduslik elukeskkond kodulähedase kooliga tõmbab kahtlemata ligi. Lüganuse praegu seda on. Kas tõesti veel viimaseid kuid? Kiviõlis on eestlased vähemuses, kas sama saatus ootab Lüganuse alevikku?
Lüganuse vallavõimud ütlevad, et haridusreform on möödapääsmatu, Lüganuse kooli kahe kooliastme sulgemine on vältimatu. Ent sellega ütlevad nad samuti, et Lüganuse aleviku väljasuretamine on möödapääsmatu, eestikeelse keskkonnaga koolide hävitamine on möödapääsmatu, piirkondliku segregatsiooni suurendamine ja eesti perede piirkonnast ärapeletamine on möödapääsmatu. Kas see ongi lõplik eesmärk, ja kui, siis miks?