Mängulisus on õpetajatööst lahutamatu

12. märts 2021 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit
Lee Laurimäe Veromäe koolis Vantaas eesti keele tundi andmas. Foto: erakogu

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Lee Laurimäe elab ja töötab Soomes ning õpetab eesti keelt emakeelena algklassilastele nii üleilmakoolis kui ka Soomes. Nii on tal distantsõppest kahesugused kogemused. 

Lee Laurimäe on 1980-ndatel töötanud Krimmis Artekis üleliidulises pioneerilaagris rühmakasvatajana ja nimetanud seda põnevaks ajaks. Algklassiõpetajana olid väga huvitavad ka tööaastad Kolga keskkoolis, kus tehti tutvust aktiivõppega ja viidi seda ellu. Sellest ajast on mälestuseks tunnustus koolile ja aasta õpetaja tiitel.

Jätnud selja taha Tallinna Magdaleena lasteaia-algkooli juhataja töö ja Tallinna algklasside aineõpetajate sektsiooni üheksa aasta pikkuse juhtimise, suundus Laurimäe perega Soome. Teisel pool lahte õpetab ta eesti keelt emakeelena nii üleilmakoolis kui ka Soomes elavatele eesti lastele. Soomes elades ja töötades õppis ta Tallinna ülikoolis eesti keele ja kirjanduse magistrantuuris.

Kui palju teil praegu üle ilma ja Soomes õpilasi on ning kuidas neid õpetate?

Meie üleilmakoolis õpib interneti vahendusel sel õppeaastal 280 last. Mina õpetan neljale rühmale, sh aabitsakursusel, kus alustame A-st ja B-st. Õpilasi on neljas rühmas kokku üle 50. Kaugeim laps on Indoneesiast ja lähimad Soomest. Õppijateks enamasti need, kellel üks vanem, tavaliselt ema, on eestlane. Aga on ka vastupidiseid näiteid, kus isa on eestlane ja soovib, et laps oskaks eesti keelt. Selline fantastiline pere elab Indoneesias, kus isa õpetab nii oma lastele kui ka abikaasale eesti keelt. Lisaks õpib see Indoneesia poiss Skype’i teel igal nädalal tunni eesti keelt. Müts maha vanemate ees, kes kaugel kodust suudavad, jaksavad ja tahavad oma lastele meie kaunist keelt õpetada!

Üleilmakooli ülesanded, igal kuul uued, on üleval Moodle’i keskkonnas. Seal on natuke teooriat ja palju praktilisi ülesandeid, et kirjakeel ikka selgeks saaks ja sõnavara laieneks. Ülesanded olen püüdnud teha mänguliseks, et jaguks põnevust ja õpiind säiliks. Ei puudu ka tööd, mis tuleb õpetajale parandamiseks saata ja mille kohta saavad õpilased tagasisidet.

Palju on tulnud endal juurde õppida, koolitustel osaleda, et internetikeskkonnas uusi ja põnevaid töövõtteid leida. Kasutan lisaks omatehtule palju valmis ülesandeid LearningAppsist, Liveworksheetist jm keskkondadest. Õppevara on õpetajatele ning lastele saadav Opiqu keskkonnas.

Vanematel, kes soovivad oma lastele lisaks internetiõppele veel individuaalset õpet, on meie koolis võimalus saada Skype’i kaudu õpet kaks korda kuus või soovi korral suisa kord nädalas. Õpetatakse vastavalt lapse vajadustele ja keeleoskusele.

Uueks väljundiks oleme leidnud Meeti keskkonnas nn ühistunnid, kus on koos kõik sama kursuse õpilased. Need on olnud väga põnevad nii lastele, kes näevad, kui paljudest maadest eakaaslased õpivad eesti keelt, kui ka mulle, õpetajale. Vanemate sõnul on need tunnid motiveerinud lapsi keelt õppima. Kindlasti jätkame nendega edaspidigi.

Kuidas käib õppimine aabitsakursusel üleilmakoolis ja kui tihti suhtlete?

Aabitsakursusel alustamegi õpet A-st- kuni Ü-ni. Aabitsa materjal – tähtede õppimine – on jaotatud õppeaasta peale. Lisaks aabitsamaterjalile kuulub iga tähe juurde mänguline materjal, mille olen ise koostanud. Täienduseks kirjalikele loen ja salvestan materjale kuulamiseks, iga kuu on ka järjejutt eesti kirjanduse klassikast. Kuu lõpus saadavad lapsed kodused tööd, mille kohta annan tagasisidet. Aasta lõpus saavad osalejad tunnistuse. Ei puudu etteütlusedki, sest kirjutama õpime ikka ka. Väga armsad on tööd, mille laps ise paberile kirjutab ja vanem siis pildina mulle saadab. Tihti on seal juures joonistus.

Kas ja millist abikeelt kasutate?

Õppekeel on eesti keel. On ka spetsiaalne eesti keele kursus neile, kellel selle oskus kasin. Siis kasutab õpetaja tavaliselt inglise keele abi.

Väikestel lastel on õppetöö mänguline – kas selleks on materjali piisavalt või nuputate ka ise?

Olen oma esimese magistrikraadi saanud klassiõpetaja ametis, teine oli eesti keele ja kirjanduse õpetajana, ning teinud seda tööd nii Eestis kui Soomes mõned kümned aastad. Oma kogemusest võin öelda, et mängulisus on selle töö lahutamatu osa. Teen palju materjali ise, tuginedes laste vajadustele. 

Mis on üleilmalaste õpetamise võlud ja rõõmud, probleemid ja mured?

On rõõm õpetada lapsi, kes, sära silmis, tahavad õppida kauge kodumaa armast keelt. Tunnen vanemate siirast soovi oma juuri keele kaudu säilitada. Vanemate motivatsioon ja abi viibki üleilmakooli fenomeni ellu. Usun, et mu kogemus kasvatada võõrsil üles kaks eesti keelt puhtalt kõnelevat last on aidanud õpetamisel ja metoodika valikul nii üleilmakoolis kui Soomes.

Kui kaua olete üleilmakoolis ja kui kaua Soomes õpetanud?

Üleilmakoolis alustasin viis aastat tagasi meie kooli juhataja Helja Kirberi kutsel. Siinkohal tänusõnad Heljale, kes 2013. aastast on loonud väga vajaliku ja toimiva kooli väliseesti kogukonnale üle maailma.

Soomes Vantaa linnas õpetan kuuendat aastat eesti keelt emakeelena lastele, kelle kodune keel on eesti keel. Tunnid toimuvad kord nädalas à 2 tundi. Rühmad on heterogeensed, on rühmi, kus õpivad koos 1.–6. klassi lapsed, ja õnneks sekka ka klasse, kus ainult ühe vanuserühma lapsed.

Lisaks vanusele on iga lapse keeleoskus erinev. Tunde ette valmistades tuleb sellega arvestada. Siin on abiks mängulised võtted (omavalmistatud lauamängud, ristsõnad) ja pikk pedagoogiline kogemus.

Suure kogemuspagasi sain kunagi Kolga keskkoolis aktiivõppe meetodeid juurutades, mille eest meie kooli töörühm sai Johannes Käisi preemia ja mina 1994. a aasta õpetaja tunnustuse.

Palju kasutan rühmatööd, kus suurem saab abistada väiksemat. Väga tähtis on omavaheline emakeelne suhtlus – see on ju meie tunnete keel. Selleks ongi eesti keele tundides võimalus.

Kuidas on koroona teie tööd üleilmakoolis ja Soomes mõjutanud?

Koroonaajal on paljud vanemad leidnud tee üleilmakooli. Eelmisel kevadel kasvas hüppeliselt Skype’i tundide soovijate hulk ning lisandus õppijaid Moodle’i keskkonnas.

Soomes õpiti samal ajal distantsilt ja väga raske oli kõikidele õpilastele just nende võimeid arvestades sobivaid ülesandeid koostada. Töö maht kasvas ja märkamatult venisid tööpäevad hommikust õhtusse. „Äratus“ tuli alles siis, kui oma lapsed tuletasid meelde, et ka nemad on olemas. Muret tegi aga see, et paljude õpilastega kadus side kas digivahendite puudumise tõttu või oli pere peale üks arvuti ning mõnel puudus kodus internetiühendus. Oli selgelt näha, missugustes peredes vanemad toetavad last, ja kui seda abi ei saadud, jäi ka koduõpe soiku.

Kuidas distantsõppel emakeelepäeva tähistate?

Emakeelepäeva tähistame juba kümme aastat Eestikeelse Hariduse Seltsi algatusel jutuvõistlusega. Loomulikult tähistame seda päeva koolitundides. Oleme soetanud koolide raamatukogude juurde märkimisväärse kogu eesti lastekirjandust ja lugemine on meie tundide lahutamatu osa.

Praegu on Soomes distantsõppel põhikooli vanem aste, keskkoolid ja kutsekoolid. Algklassides, s.o 1.–6. klassini toimub õppetöö koolis.

Vantaas on sadu eesti kodukeelega lapsi, kui palju on seal eesti keele õpetajaid ja kuidas omavahel suhtlete?

Meid, eesti keele õpetajaid, on kokku kuus, sest Vantaas on, võin julgelt öelda, maailma suurim väliseestlaste kogukond. Meie õpetada on ca 600 koolilast.

Kaks korda kuus koguneme eesti keele õpetajatega arutama töö rõõme ja murekohti. Vahetame kogemusi. See kuulub meil tööaja sisse.

Mina õpetan seitsmes koolis, päeva jooksul tuleb olla mitmes kohas. Nii et kõik raamatud, mängud ja hea tuju kotti ning uude kooli!

Vantaa õpetajatega korraldame igal kevadel (v.a koroonaaeg) põhikooli parimatele õppuritele preemiareisi Eestisse. Meid toetab selles rahvuskaaslaste programm ja Vantaa linn.


Kirjutamisvõistlus „Meie elu rikkus“

Eestikeelse Hariduse Selts on juba tosin aastat korraldanud Soomes elavatele eesti lastele kirjutamisvõistlusi „Minu …“. Need on olnud väga populaarsed ja lapsed on kirjutanud toredaid töid oma elust ja mõtetest.

2019. aastal, kui Helsingis toimusid üleilmsed välismaa õpetajate emakeelepäevad, kuulutati kirjutamisvõistlus välja kõigile eesti keelt õppivatele lastele üle maailma. Žüriile saabus 190 tööd seitsmest riigist.

Sel aastal 11. korda toimuva võistluse teema on „Meie elu rikkus“. Taas on kutsutud osalema kõik Soomes elavad eestikeelsed lapsed ja neljandat aastat osalevad ka Tallinna soome kooli õpilased õpetaja Virge Juutila juhendamisel.

Oodatud on jutukesed, luuletused, arutlused vm läbimõeldud tekst. Parimate tööde autoreid ja juhendajaid autasustatakse emakeelepäeval, 14. märtsil virtuaalselt.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!