Meeskonnavaim, rutiin ja selge siht hoiavad ree peal
Et distantsõpe toimiks sama hästi kui kontaktõpe, on vaja distantsilt õppimise ja õpetamise oskusi, ühiseid kokkuleppeid, motivatsiooni ning tehnilisi vahendeid. Jakobsoni kooli 9. klassi õpilastel ja õpetajatel oli sügispoolaastal kontaktõppes õnneks aega uut distantsõppe perioodi teadlikult kavandada. Mida oleme teinud?
Analüüsisime eelmise kevade õnnestumisi ja ebaõnnestumisi (küsitlused, arutelud jne), täiendasime õpilaste ja õpetajate oskusi ja otsisime parimaid lahendusi. See puudutab nii tehnilisi oskusi kui distantsilt juhendatud õppimisest ja õpetamisest arusaamist.
Sõlmisime ühised kokkulepped nii veebitundide korraldamiseks kui kesksete platvormide kasutamiseks. Kõigile soovijatele laenutasime sülearvutid.
Kõige suurem muutus kevadega võrreldes on vahetu suhtlemise, sh veebitundide suurem maht ning teadlikult rutiini hoidmine. Tunnid toimuvad tunniplaani alusel, sissejuhatuseks kohtutakse Teamsis ja räägitakse läbi teemad-ülesanded, strateegiad, hiljem antakse tagasisidet. Veebitund ei erinegi väga kontakttunnist, vaid isetekkelist koosõppimist on rohkem, mis on igati tervitatav. Lisaks kulub õpetajal rohkem aega individuaalsele suhtlemisele ja juhendamisele, tuleb teha täiendavaid veebikonsultatsioone või vajadusel õpilane konsultatsiooniks kooli kutsuda.
Kõige suurem väljakutse on õpilaste motivatsiooni hoida ja toetada. Õpihuvi on tugevalt seotud hoiakute ja eesmärkide, aga ka suhetega. Mida oleme teinud, et motivatsiooni hoida?
Oleme teadvustanud eesmärke ja valikuid. Kõik 9. klassi õpilased kohtuvad koolipsühholoogiga, tehakse vaimse võimekuse ja isiksuse teste, kutsesobivuse küsimustikke, analüüsitakse tulemusi individuaalsetel vestlustel, sh eesmärke, võimalusi ja eeldusi nende saavutamiseks, arutletakse valikute üle, julgustatakse pingutama või maandatakse ärevust, et õpilane end „lõhki ei tõmbaks“. See protsess ei toeta mitte ainult eesmärgistamist ja eneseanalüüsi, vaid aitab märgata ka abivajajaid, kes muidu psühholoogi juurde ei jõuakski. 9. klassi lõpetajate teadlikkust toetavad läbimõeldud karjääritegevused, näiteks koostöös töötukassaga töötoad ja individuaalsed kandideerimissimulatsioonid (sel aastal veebis), koostöös vilistlase ja lastevanematega töövarjupäevad ja karjäärikonverents, koostöös Viljandi gümnaasiumiga õpilasvarju nädal (2020/2021. õppeaastal kahjuks ei toimunud) ja koolide infotunnid.
Oluline motivatsiooni ja teeloleku toetaja on klassijuhataja, kelle roll on distantsõppe ajastul mitu korda olulisemaks muutunud. Lisaks tavapärastele arenguvestlustele, mis on just 9. klassi sügisel määrava tähtsusega, otsitakse koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega järjest enam individuaalseid lahendusi. Klassijuhataja on muutunud õppeedukuse jälgijast mentoriks, kuid tuleb tunnistada, et selle idee parimaid lahendusi meie majas veel otsitakse.
Toetav koolikorraldus
Lõpuklasside õpilased on ärevil peamiselt seoses lõpueksamite ja järgmise kooliastme sisseastumiskatsetega. Et stressi vähendada, anname siin ressurssi juurde. 9. klassis on nädalas üks matemaatika- ja eesti keele tund lisaks, eksamiainetes tehakse proovieksameid, analüüsitakse ja antakse individuaalset tagasisidet. Õpetajatel on tulnud ainete maht ja sisu tõsiselt ümber mõtestada, nad keskenduvad tuumale, jättes üleliigse vahu kõrvale. Need kokkulepped tegime juba eelmise kevade distantsõppel, kust on häid näiteid koostööst ainete lõimimisel nii õpiülesannete kui õppematerjalide koostamisel. Nii väheneb õppija töömaht ja tekivad seosed. Õpetaja vaates nõuab selline lähenemisviis koostööd ja analüüsi. Kokkuvõttes: sellise praktika olulisusest on aru saadud, kuid arenguruumi veel on.
Meie koolis on põhiainetes diferentseeritud õpe temporühmades. Aeglasemad saavad väiksemas rühmas rahulikult toimetada ja kiiremad endale sobiva pikkusega sammudega edasi liikuda. Just distantsõppes toetab selline lahendus abivajajate edasijõudmist nii, et õpetaja koormus ei paisu ebatervislikuks, kuid õpitulemuste hindamisel lähtutakse rohkem õppijast.
Distantsõppe ajastul on muutunud varasemast olulisemaks individuaalsed lahendused. Rakendatakse individuaalseid õppekavasid, et võimaldada erisusi ajas, kohas, mahus ja hindamisel, tehakse täiendavaid konsultatsioone ja kokkuleppeid. Siin ei ole küsimus ainult õpitulemuste algtaseme saavutamises, vaid ka edasijõudjate ja andekate toetamises. Loomulikult on probleemiks õpetajate töökoormus, mis teeb mind kui juhti väga murelikuks ning vajab veel häid lahendusi, sealhulgas riigi toetust.
Distantsõppe kogemusest on kõik õppinud väärtustama vahetut kontakti, koos tegutsemist, meekonnavaimu tähtsust motivatsiooni hoidjana. Ehkki ettevaatusabinõud seda ei soosinud, tegime sügisperioodil teadlikke valikuid koos tegutsemiseks nii klassi- kui lennupõhiselt. Parim näide, millega see lend läheb ajalukku, on traditsiooniline 9. klasside omaloominguline jõulunäidend. Esietendus oli kavandatud viimasele päevale enne jõuluvaheaega. Siis tuli riigi otsus, et koolid lähevad viimaseks nädalaks distantsõppele. Oli valik etendus ära jätta, sest ettevalmistuseks jäi liialt vähe aega. Aga õpilased otsustasid pingutada – veetsid pikad õhtud koolimajas, harjutasid, motiveerisid ja toetasid üksteist ning andsid viimasel päeval enne distantsõppele minekut suurepärase etenduse, kogu lennuga. Ning kõige krooniks sooritasid etendusejärgses eufoorias sama päeva pärastlõunal inglise keele proovieksami, et distantsõppele minnes oleks kõik endast sõltuv tehtud. Oli eesmärk, motivatsioon, usaldus, toetus ja suurepärane koostöö.