Oleme samal lainel ka kaugõppe ajal

12. märts 2021 Marjeta Venno, ProTERA direktor; Erli Kontkar, ProTERA õppejuht - Kommenteeri artiklit
Marjeta Venno ja Erli Kontkar hoiavad TERA logo, mis on kokku pandud eelmiste üheksandike poolt kooliperele kingitud patjadest. Foto: TERA

Motivatsiooni hoidmine ja kasvatamine on ProTERA-s läbiv eesmärk kogu kolmanda kooliastme, eriti  aga 9. klassi lõpetajate jaoks, sest eesseisvad lõpueksamid ning uutesse koolidesse sisseastumiseks valmistumine tekitavad võrdselt nii põnevust kui pinget. 

Kõige enam on 9. klassi õpilaste õpimotivatsiooni ja toimetulekut distantsõppel aidanud toetada juba varasemalt loodud hea rutiin ehk meie lahendused, mis lähtuvad just selle vanuseastme vajadustest: kindel päevakava, regulaarsed tiimikohtumised (tiim on tavapärasest klassist väiksem grupp), coach’iv tugi ja tehnoloogiline valmisolek.

Kaugõppes peame väga oluliseks ProTERA-s teismeliste jaoks välja töötatud päevakavast kinnipidamist: mitmete pikkade tundide tõttu on õpilasel ühes päevas vaid 3–4 aine tunnid. See aitab koduses olukorras iseseisvalt õppides süveneda ja keskenduda ning noor ei pea segavalt tihti ümber lülituma. Kui tegu on videotunniga, siis jõuavad õpilased-õpetaja uusi teemasid põhjalikult koos käsitleda, harjutada ja suhelda, tagasisidet anda jne. Õppima hakatakse kell 9 ja lõpetatakse kell 16. See rutiin on mõistlik, et hoida õpimotivatsiooni, ning noortel jääb aega ka muuks oluliseks tegevuseks. 

Kogume tagasisidet

Teismeeas olulist kuuluvustunnet aitavad hoida regulaarselt toimuvad tiimikohtumised, ikka veebi teel. Neil kohtumistel arutletakse päevakajaliste teemade üle, analüüsitakse oma väljakutseid, räägitakse selgeks kõik mured ja mõttekohad, mis eelseisva koolilõpetamisega seotud on. Tiimikohtumised toimuvad vähemalt kord nädalas ja neid juhib õpetajast tiimijuht. Loomulikult korraldatakse veebi vahendusel ka coach’ivat tuge pakkuvaid personaalseid kohtumisi, arengu- ning grupivestlusi.

Hea rutiini üks osa on ProTERA temporühmades tegutsemine, st üheksandikul on võimalus väiksemas tuttavas õpigrupis saada õpetajalt tuge just oma vajadustest tulenevalt. Õpetajad valivad sobiliku õpirütmi, tunnitempo ning metoodika, et iga tulevase koolilõpetaja rada toetada. Just kaugõppeajal on väga oluline märgata ja teada, kus keegi oma õpijärjega on, milles vajab selgitusi ning kus on küsimusi.

Kas ja kuidas meie loodud lahendused 9. kl õpilaste õpitegevust kaugõppes on toetanud, uurisime eelmisel kevadel mitme küsimustikuga, tehes neid nii õpilaste kui vanemate seas. Ikka selleks, et mitte eeldada ja arvata, vaid olukord välja selgitada ja seejärel veelgi paindlikumaid lahendusi luua.  

Noorte toimetuleku seiramiseks kaugõppe ajal hakkasime õpetajatega varakult korraldama õppimise vahekokkuvõtte arutelusid. Tegime ProTERA-s nii juba varem, kuid distantsajal tõhustasime seda eelneva andmete kogumisega: iga õpetaja märkis ühisesse tabelisse nende laste nimed, kes mingil põhjusel muret tekitasid, ning seejärel panime pusletükid tervikpildiks kokku. Selline tegutsemismudel aitab märgata murekohti ning valida kiireid ja tõhusaid meetmeid tegutsemiseks, vältida õpilünkade teket või mahajäämust, sõlmida laste ning peredega kokkuleppeid jne.

Paljuski on abiks olnud see, et õpilastel on juba pikka aega töövahendina kasutusel personaalsed iPadid, mille kasutamine on andnud vajalikke oskusi, mida distantsõppe ajal rakendada. Mainimata ei saa jätta ka õpetajaid, kes kõike eespool mainitut läbi viivad − nende koormus on suur ning kindlasti on oluline seda märgata ja õpetajaid toetada (personaalsed vestlused, virtuaalne õpetajate tuba ja veebikoosolekud).

Kuidas edasi?

Planeerime esimesel võimalusel korraldada proovieksamid, nt matemaatikas ja eesti keeles. Soovime anda üheksandikele eksamikogemuse, sest möödunud kevadel ei toimunud ka ProTERA-s tavapäraseid üleminekueksameid. Proovieksamit ei hinnata, aga tagasisidestatakse. Veelgi olulisem on aga õpilase eksamile järgnev eneseanalüüs, mis lähtub õpetaja coach’ivatest ning õppimist toetavatest küsimustest. Milles ma õnnestusin või ebaõnnestusin? Kas olen oma tulemusega rahul? Mida saan teisiti teha või veel õppida-harjutada, et oma tulemusega rohkem rahul olla? Kes ja kuidas saab mind toetada? Kui veel lappimist või kordamist vajavaid teemasid märkame, oleme valmis korraldama lisaõpet, nt füüsikahommikuid, ja eraldi konsultatsioone väikestele õpigruppidele või õpilastele. 

Et üheksandikul oleks kooli lõpetamisega seotud vähem pinget, peame kõigega kursis hoidma nende vanemaid. Seetõttu oleme kavandanud ühise veebikoosoleku, kus vaatamata varasemale sagedasele infovahetusele soovime veel kord tähtsad kooli lõpetamise ning sisseastumisega seotud teemad läbi rääkida ning tekkinud küsimustele vastata. Eesmärk on olla „ühes ruumis“ ehk samal lainel. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!