Õpetaja, kellele meeldib õppida
Kui paluda Ida-Virumaa KHK-s mõnel õpetajal rääkida oma kolleegist Julia Pillist, siis võib jutt tulla pikk, Sest ühes inimeses on nii palju tahet, energiat ja ettevõtlikkust, et jätkuks mitmele.
Ida-Virumaa KHK-s (IVKHK) tunnustati hiljuti aasta parimaid õpetajaid. Üheksa pedagoogi kuulsid direktor Hannes Metsa tänusõnu ja võtsid vastu aasta õpetaja tiitli. Tunnustatud on olnud eriti tublid, sest on ületanud keerulisel ajal koroonatakistused ning saavutanud oma töös häid tulemusi pandeemia tingimustes.
2002. aasta septembris Narva kutseõppekeskusesse nooremõpetajana tööle asunud Julia Pill, üldainete õpetaja, on üks tunnustatud üheksast. Ta õpetab peamiselt kutsekeelt ja eesti keelt teise keelena. Tema teadmised, oskused ja diplomid võimaldaksid tal õpetada ka elektrotehnikat ja füüsikat. Küllap ei jääks ta hätta ka teatriteaduse ja kirjandusega ning oskaks algajal klaverigagi sõbraks saada.
Humanitaarile reaalharidust
Elektrotehnikat on Julia Pill õpetanud oma koolis, Ida-Virumaa KHK-s, pärast seda, kui oli sealsamas õppinud elektrikuks. Selle sammuga üllatas ta oma kolleege. Oma valikut põhjendas ta sooviga teada saada, kas vastab tõele, et humanitaarhariduse omandanul on reaalharidust võimatu omaks võtta. Ei olnud võimatu, vähemasti temal mitte. Liiatigi huvitasid elektriskeemid Juliat juba kooliajal, aga elektritööks vajalikke oskusi hakkas ta õppima ka seepärast, et suvilas oli vaja juhtmed vahetada. Õpingud läbitud, pakkus elektrotehnika õpetamine ka head vaheldust õpetajatöös ja aitas ennetada läbipõlemist, mis ühte ainet pikka aega õpetades tekkida võib.
Kui elektrikuoskused olemas, võttis Julia kätte füüsikaõpikud, sest otsustas omandada füüsikaõpetaja lisaeriala. Tartu ülikoolis eesti keelt teise keelena õppides oli tal lisaeriala prantsuse keel ja romanistika. Need on toonud naise enda sõnul tema ellu juurde romantikat ja poeesiat. „Ma õpin, sest see toob kasu ja aitab teostada unistusi,“ on Julia öelnud. Ise aina õppides on ta eeskujuks oma lapsele ning aitab temalgi sellega õppida.
Sport ja muusika
Läbipõlemise eest on Julia osanud ennast kaitsta muusika ja spordi abil. Lapsepõlves klaverimängu õpingu pooleli jätnud, läks ta täiskasvanuna mõne aasta eest Narva muusikakooli uuesti sama instrumenti õppima – et lõpetada diplomiga ja innustada sellega oma last klaverimängu õppima.
Olin peaaegu kindel, et nüüd on Julial ka muusikakooli diplom teiste lõputunnistuste seas. Kuid ei. Õpingute katkemise põhjus oli Narva muusikakooli täiskasvanute õppemaksu järsk tõus möödunud talvel, mis viis selleni, et koolis lõppes täiskasvanute muusikaõpe.
Julia sportlikuks harrastuseks on orienteerumine, mis on teda samuti köitnud lapsepõlvest saadik. Selles on ta järginud ema eeskuju, kes orienteerujana saavutas Eestis kolmanda koha. Julia hobide seas on ka õmblemine ja kitarrimäng. Neidki oskusi pole ta omandanud omaette pusides, vaid kursustel ja muusikakoolis. Kolleegid on Julia kohta öelnud, et ta tahab ja oskab õppida.
Loetelu, mida Julia Pill on õpetanud, on pikemgi. Ta on jaganud teadmisi ka asjaajamisest, dokumendihaldusest ja klienditeenindusest ning õpetanud prantsuse keelt tulevastele kokkadele.
Keelt saab õppida teiste keelte kaudu
Kutsekeelt õpetab Julia Pill kahes keeles. Teemade käsitlemisel võtab mõnikord appi kolmandagi. „Näiteks mitmuse moodustamiseks lisame inglise keeles sõna lõppu s-tähe, eesti keeles aga d-tähe,“ selgitab ta oma meetodit, „mõistagi on selles reeglis nüansse, aga nendest räägime hiljem, kui õpilastel on põhireegel peas.“ Ka tunnis eesti keeles lausete moodustamisel tuuakse võrdlusi teiste keeltega. „Olen märganud, et õpilased saavad teemast paremini aru mõne võõrkeele näitel, mida nad on varem õppinud,“ põhjendab ta oma nippi.
Varsti pea 20 aastat IVKHK-s õpetajana töötanud Julia Pill ütleb, et eesti keelt oskavad praegused õpilased paremini kui 15–20 aastat tagasi ja selle eest on põhjust tänada kolleege üldhariduskoolidest. „Meie omakorda teeme kõik, et õpilased oma eesti keele oskust arendaksid,“ lisab ta. Tema ja ta kutsekooli kolleegide tegevus on seejuures väga mitmekülgne. Ta loetleb: „Täiendavad eesti keele õppe projektid, esmakursuslaste testimine ja jagamine rühmadesse, palju individuaalõpet, mitmesugused lähenemisviisid, iga õpilase eripära ja vajaduste arvestamine jpm.“
Kui üldkeele õppimiseks on materjali palju, siis erialakeele õpetamisega on teisiti. Õpikuid on, kuid mitte kõigil erialadel, ning õpetajail tuleb sageli ise õppematerjale koostada. Pill täpsustab, et kuulamisoskuse arendamiseks on väga vähe materjali ja see puudutab nii üld- kui ka erialakeelt.
Ligi paarikümne aasta jooksul on koolis erialad muutunud. Kunagi õpetas Julia Pill tulevastele kangrutele ja tekstiiliseadmete operaatoritele erialakeelt, nüüd neid erialasid Narvas enam ei õpetata. „Mõned erialad jäävad, mõned kaovad, lisanduvad uued tehnoloogiad ja õpetajana pead olema alati nende muutustega kursis, sest erialakeele õpetamiseks peab lugema palju kirjandust ja pidama nõu erialaõpetajatega, et valida just see, mis tuleb õpilastele kasuks edaspidi nende tööelus,“ kirjeldab ta oma tööd, mis on keerulisem kui üldise keeleoskuse õpetamine.
Julia Pilli puhul hindab kool tema õpilasekeskset lähenemist õppuritele. Selle kohta toob ta enda sõnul lihtsa näite: see tähendab õpilasele sobiva konsultatsiooniaja leidmist, vajadusel lisaaja andmist tööde tegemiseks vastavalt igaühe võimetele. „Pean arvesse võtma, et mõned õpilased õpivad töökohapõhiselt ja neile tuleb rakendada kaugõppe võimalusi,“ kirjeldab ta oma õpilasekeskset tööstiili.
Koroonaaegne distantsõpe on kutsekoolidele pingeline nagu teistelegi õppeasutustele ja suurendab õpetajate töökoormust. Julia Pill õpetab koroona ajal eesti keelt Teamsis videotundidena. Tema arvates on videotundidel ka oma plussid – need sobivad hästi kuulamis- ja rääkimisoskuse arendamiseks. „Tavalistes tundides ei jätku just kuulamisoskuse arendamiseks aega, aga videotund sobib selleks väga hästi,“ ütleb Pill. „Õpilased ei sega teineteist, ei jäta midagi vahele, kuulavad teisi ja kui on vaja midagi öelda, tõstavad käe. Nad saavad aru, et teist inimest tuleb kuulata. Siin ei aita žestid ega miimika, sest inimest ei näe.“
Ka kirjalikud tööd laevad tema õpilased kohe Teamsi ja nii ei pea õpetaja otsima töid postkastist. Julia Pill on Teamsiga rahul, sest seal saab luua teste ja ülesandeid. Kõik materjalid on ühes kohas ja mugavasti kättesaadavad. „Teamsiga harjutamine võttis muidugi aega,“ tõdeb ta, „õpilased tahtsid kasutada juba tuttavat teed ja saatsid tööd e-aadressil, pärast andsid õpetaja nõudmistele alla – iga inimene peab arenema – ja nüüd ei ole neil Teamsi kasutamisega probleeme.“
Kodumaised ja rahvusvahelised projektid
Et õpilased tema ainet veelgi paremini omandaksid, on õpetaja Julia Pill kirjutanud ja ellu rakendanud terve hulga täiendava eesti keele õppe projekte. Ainuüksi viimase kümnendi jooksul on ta koostanud täiendava keeleõppe programme, ka koostöös Kuressaare ametikooli ja Tartu KHK-ga. Need on koka, autotehniku, pagari ja kondiitri ning tekstiilikäsitöö eriala õpilastele. Peaeesmärk on alati olnud parandada õppijate eesti keele taset, et valmistada noori ette keele- ja kutseeksamiks ning toimetulekuks tööturul.
Toetuse on saanud ka kaks Narva kutseõppekeskuse rahvusvahelist projekti, mida juhendas Julia Pill ning suureks abiks oli talle inglise keele õpetaja Natalja Varkki. Ühe projekti kaudu pääsesid kokku 12 eri erialade õpilast viide riiki välispraktikale. Praktikal tuli õpilastel ka blogi pidada ja iga praktikareisi järel toimus koolis vahekonverents, kus õpilased jagasid oma õppereisi muljeid. Maltal käinud kokad kostitasid koolikaaslasi Malta retseptide järgi tehtud suupistetega.
Teine õpirändeprojekt viis kolm kolleegi Narva kutseõppekeskusest Saksamaale kutsehariduskeskusesse kogemusi omandama.
Aktiivse koolitöö kõrval jõuab Julia Pill mentorina tegutseda. Eelmisel õppeaastal juhendas ta paari kolleegi praktikat nende õpingute ajal. „Püüdsin olla neile kättesaadav peaaegu igal kellaajal,“ ütleb ta, „sest mõistsin, et muresid ja küsimusi on inimestel palju ning neid tuleb esialgu aidata, et pinged ei kuhjuks ja nad jaksaksid rahulikult oma tööd edasi teha.“ Sel aastal on ta mentoriks kutseharidusse naasnud õpetajale.
Aasta õppija
Julia Pill valiti 2018. aastal Ida-Virumaa aasta õppijaks. „Õpingute käigus kohtan endaga sarnaseid inimesi, kel on minuga sarnased mõtted ja ideed ning kellega saan neid arutada, suureneb tutvusringkond, laieneb silmaring ning kasvab enesekindlus,“ ütles Julia Pill Andrase korraldatud täiskasvanud õppija nädalal tunnustust vastu võttes.
KOLLEEGI ARVAMUS
Tatjana Burikova, erialade (üldained) juht:
Kolleegid rõhutavad Julia korrektsust, abivalmidust, kohusetundlikkust, õppijakeskset lähenemist õppetöö korraldamisel. Igapäevatöös ning distantsõppe ajal kasutab ta mitmekesiseid meetodeid eesti keele oskuste omandamiseks ja kinnitamiseks. Ta jagab oma teadmisi ja leide digivõimaluste kasutamise kohta kolleegidega.
Väljavõte Suurbritannia välispraktika blogist
Metallitöö praktikal tehases Nusteel
Meile meeldis väga töötada Nusteeli tehases. Me püüdsime väga. Keevitades on tähtis kiirustamata kätt juhtida, et keevisõmblus tuleks korralik. Tegime keevitustöid mitte ainult metallide ühendamiseks, vaid ka konstruktsioonide lammutamiseks. Keevitasime ka väikevorme. Tegime kõike, järgides eeskirju. Järgisime kõiki oma meistri soovitusi.
Tahaksin tekitada mõttevahetuse koolides praegu kasutatavate suhtlusmeetodite selguse huvides.
Paljude koolides haibitakse poliitkorrektsuse näitena ainuõige õppemeetodina videovestlust õpilastega, mida ekslikult tõlgendatakse kui ainuvõimalikku veebitundi!
Tegelikkuses on veeb internetis toimiv ja hüpertekstil põhinev elektrooniliste dokumentide süsteem!
Aga see ei takista paljusid koolijuhte, ja kahjuks ka õpetajaid, haipimast viimaseid valelikke seletustega trende!
Teine mure on selles,et avalikus meedias ei diskuteerita internetipõhise suhtluse kahjulikkusest mälule ja õpilaste edasijõudmisele hariduses.Kuigi on kättesaadavad väga autoriteetsete uuringute tulemused!
Olen ise teinud küsitlusi, kui palju aega kulutavad õpilased igat sorti intenetipõhistes platvormides seiklemiseks.Tagasihoidlikult kulub selleks päevas kuni 4 tundi! See ongi see raisatud aeg, mis ei kulu õppimisele , treeningutele ja mille tulemusena on suur osa noortest on alatreenitud ja kahjuks ei oska ka lihtsamat aritmeetikat, rääkimata õigekirja reeglite järgimisest!
Valgustaja, palun võtke minuga ühendust. Kontakt on ÕP Lehes leitav.
Annika Poldre