Õpetajate Leht 12. märtsil

Julgete valikute aeg

Milliseid lahendusi on koolid leidnud kaugõppe ajal lõpuklasside õppetöö korraldamiseks ja õpilünkade ületamiseks?

Täiskasvanuõpe on aktuaalsem kui kunagi varem

Täiskasvanuõpe on väga lai tegevusvaldkond, koolitajaid on palju, nende pakutava sisu ja kvaliteedi kohta aga teavet vähe. Nüüd on hakatud uurima koolituste kvaliteeti ja hindama õppekavu. Samas on viiruselevik suurendanud täiskasvanute huvi täiend- ja ümberõppe vastu ning kutseõppeasutused on selleks väga võimekad, kuid alakasutatud. Nende paremaks rakendamiseks täiskasvanuõppesse on vaja mõndagi ümber korraldada. Kutsekoolid pakuvad häid mõtteid.

14. märts on päev, mil võiks mõelda kahele olulisele ainele

Heal lapsel öeldakse olevat mitu nime. 14. märtsil tähistatakse mitut hariduse ja haritusega seotud päeva: on emakeelepäev, π-päev (3,14) ja rahvusvaheline matemaatikapäev. TTÜ matemaatika ja rahanduse lektor Paavo Kuuseok kutsub üles mõtlema matemaatikale kui meie igapäevasele teekaaslasele, nagu on seda emakeel, tehnikasaavutused, teadmised ühiskonnast ja loodusseadustest.

Koduõpe kui muutuste kasvulava

Koduõpet koordineerivad koolid väärtustavad iseseisvust, enesejuhtimist ja õpioskusi harjutava õppija pingutust, sest see on suunatud tema tulevikku. Ka kaugõpe on tulemuslikum koolides, kus mõistetakse, et õppimise viise, kohti ja aegu muutes peame olema kindlad, et pingutus on seotud ikka õppimise ja mitte seda matkivate või asendavate tegevustega.

Tartu luterliku Peetri kooli koduõppekoordinaatorid leiavad, et Eesti ei saa enam kaua lubada endale õigustada oma hariduse puudujääke PISA testide tulemustega, sest tulevik on käes. „Praeguse aja koolis võib aukude lappimine võtta aega aastaid, individualiseeritud lähenemine võimaldab seda teha aga palju kiiremini.“

Suur täht ei suurenda, väike täht ei vähenda

Eesti keele instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik kirjutab emakeelepäeva eel suurest algustähest ja paindlikkusest, mida keelereeglite rakendamisel vaja läheb.

Üleilmakoolis on paindlik üksikõpe

Kadi Kivilo õpetab eesti keelt 1.‒4. klassi lastele, kellega ta päriselus ei kohtugi. Tema õpilased on maailmas laiali ja õpivad eestikeelse hariduse seltsi üleilmakoolis, mis tegutseb kasvava edu ja populaarsusega alates 2013. aastast.

Mängulisus on õpetajatööst lahutamatu

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Lee Laurimäe elab ja töötab Soomes ning õpetab eesti keelt emakeelena algklassilastele nii üleilmakoolis kui ka Soomes. Nii on tal distantsõppest kahesugused kogemused.

Leesikate kunstiline juht Kristiina Siig: „Hea tantsuoskuse taga on järjepidevus ja töö“

Kristiina Siig tunnistab, et 15 aastat tagasi Tallinna prantsuse lütseumi 11. klassi õpilasena algklassilastele folklooriringi tehes ei osanud ta aimata, et sellest kasvab välja professionaalne tantsuansambel Leesikad. Eelmisel aastal pälvis ta Leesikate kunstilise juhina aasta tantsujuhi tiitli, aasta tantsuansambel on Leesikad.

Mis on pildiraamatumaagia ja kuidas seda õpetada?

Lugemine rõõmu pärast – oh üllatust! ‒ on täiesti võimalik ja seda tuleb maast madalast õpetada. Nii nagu teistes Euroopa riikides on ka Eestis välja antud väga palju selleks sobivaid pildiraamatuid. Eesti lugemisühingu liikmed osalevad koos Belgia, Itaalia ja Rumeenia varajase kirjaoskuse ekspertidega Euroopa koostööprojektis 3MR (Making the Most of the Magic of Reading) ehk „Loeme koos imelisi pildiraamatuid!“.

Kuidas teha nii, et häid ettevõtlusõpetajaid jaguks igasse kooli?

Ettevõtlusõpe julgustab uutmoodi mõtlema ja tegutsema. Kui õpetajas on sädet ja järjepidevust noori innustada, kujuneb temast suunamudija ja ettevõtlusõppest tulevaste innovaatorite kasvulava. Ettevõtlusõpe laieneb, kuid õpetamise tase koolides on ebaühtlane ja õpetajate ettevõtluspädevus ei tule vajadusele järele. Tartu ülikooli magistrant ja Starter Eesti programmijuht Piret Arusaar arutleb, mida teha, et häid ettevõtlusõpetajaid oleks igas koolis ning kvaliteetne ettevõtlusõpe jõuaks kõigi noorteni.

Millest räägivad mullused head laste- ja noorteraamatud?

Pea 800 mullu ilmunud teose seast leiti tänavu tunnustuse väärilised olevat 16 lasteraamatut ja seitse noorteteost. Millised need raamatud on ja millest noortele lugejatele räägivad? Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm annab ülevaate eelmisel aastal ilmunud ja tunnustust pälvinud laste- ja noorteraamatutest. Ta toob välja, et köitev laste- või noorteraamat sünnib ainult kirjaniku ja kunstniku, tõlkija ja kirjastaja heas koostöös.

Murdekeel – koduselt kõlav keel

Huvi murdekeele vastu on saartel kasvanud jõudsalt, kuid mitte igas koolis ei tegelda sellega. Ei tunnustata, et murdekeel on tegelikult koduselt kõlav keel. Kohati peetakse murdekeelt ebasündsakski.