Õpetajate Leht 26. märtsil
Kas logopeedi ja eripedagoogi töös on kaugteraapia võimalik?
Praegusel ajal, kui kogu õppetegevus on kolinud internetti, töötavad ka paljud tugispetsialistid veebi teel. Tugispetsialistid räägivad, kas ja kuidas saab lapsi distantsilt aidata ning kui tulemuslik see on.
Kogumik „Õpi liikudes“ ulatab õpetajale abikäe
TLÜ liikumisõpetuse didaktika lektor Eneli Põld-Mändlo tutvustab lihtsaid võimalusi, kuidas liikumispause tehes saab ainet õppida. Isegi kärbsepiits sobib õppevahendiks, kui on vaja õppida liikudes. Mitmeid autori kirjeldatud liikudes õppimise nippe saab ka distantsõppe ajal kasutada.
Huvitaval kombel mu enesehinnang paranes …
Jõgevamaa gümnaasium korraldas õpilastele vaimse tervise valikkursuse. Eesmärk oli luua õpilastele turvaline keskkond, kus saab vabas vormis oma murede ja probleemide üle arutleda. Artiklile on lisatud selle valikursuse kava, kõik teemad ja lektorid. Õpilaste tagasiside on väga kiitev.
Andmekaitse pole raketiteadus!
Andmekaitse inspektsiooni jurist Kadri Levand selgitab andmekaitse olulisi nüansse COVID-i ja distantsõppe vaatenurgast.
Kes vastutab õpilase kultuurikogemuse eest?
Lasteaeda või kooli pääsevad esinema enamasti trupid, kes pakuvad odavamaid pileteid. Teatrisse minek aga jääb paljudel lastel kas vanemate rahakoti või täiskasvanute viitsimise taha isegi suuremates linnades, väikestest maakohtadest rääkimata. Kas kultuuriranits oleks lahendus?
Koolikass kutsus vilistlased vestlusringi
Võru gümnaasiumi koolikass Johannese kolmas lugu on pühendatud vilistlastele. Johannes vahendab mõtteid, mis koguti vilistlaspäeval videosilla vahendusel toimunud vestlusringis, ja peesitab nüüd koos kooliperega südant soojendava tagasiside paistel.
Keeleoskus ei sünni üleöö – see vajab järjepidevat arendamist
Eesti keele kui teise keele õpetajate liit on tegutsenud juba ligi kakskümmend aastat. Kas selle aja jooksul on toimunud keeleõppes ka suuri läbimurdeid, uurisid keeleõpetajad Ingrid Prees ja Ene Peterson.
Õpetaja elukutse ei huvita naabermaade noori
Meie naabermaad Eesti ja Rootsi vaevlevad õpetajapuuduse käes, kirjutab Soome ajaleht Opettaja. Kehv palk ei meelita ja õpetajaharidus ei anna piisavat ettevalmistust õpetajatööks. Eestis on tekkinud häälekas arutelu õpetajatöö väärtustamise ja palga üle. Rootsis lahkus 2013. aastal õpetajatöölt ligi 40 000 inimest. Suund jätkub, põhjusteks tööväsimus, väike palk, üha suuremad rühmad ja aina rohkem ületunnitööd.
Õpetaja, kellele meeldib õppida
Ida-Virumaa KHK üldainete õpetaja Julia Pill pälvis hiljuti kooli aasta parima õpetaja tiitli oma valdkonnas. Lisaks keele õpetamisele on tal kogemusi ja oskust jagada teadmisi väga mitmes aines. Selle kõrval on ta ka ise innukas õppija, olles eeskujuks oma lapsele ja ka õpilastele.
Isikuteenuste koolitusturg vajab olulisi muudatusi
Kutsekojas on valminud OSKA isikuteenuste uuring. Selgub, et valdkonnas on mitmeid probleeme, osa neist seotud koolitusega. Uuring sisaldab ka hulga ettepanekuid, mille elluviimisel paraneks väljaõpe ja korrastuks nii koolitamine kui ka tööturg. Uuringule on lisatud asjatundjate arvamused.
Räägime õppija autonoomiast
Uue õpikäsituse rakendamise eesmärk on pöörata tähelepanu iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetavale, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendavale õpikäsitusele, mille juures on üks olulisi muutumise suundi autonoomia. Rapla gümnaasiumi koolijuht Sirje Kautsaar kirjutab, et suur hulk õppijaid on harjunud täitma väliseid korraldusi, mitte ise vastutama oma õppimise eest. Nüüd räägime õnneks üha rohkem õppija enda vastutusest õppimisel, kus õppetöö on tema jaoks vajalik ja väärib pingutust.
Tervise kaitsmine on digipädevus: kontorivõimlemine distantsõppel
Oleme juba aasta aega lootnud, et koroonaga seotud olukord on ajutine. Peame tõdema aga, et olukord on muutunud krooniliseks. Lapsed ja noored, kelle keha kasvab ja areneb, veedavad päevi, nädalaid ja kuid distantsõppel, silmitsedes ainiti ekraani ja käsitsedes iga päev mitu tundi digivahendeid. TLÜ pedagoogilise nõustamise dotsent Riin Seema kirjutab, et kui lapsed omandaksid distantsõppel arvutiga tööks kasulikke harjumusi, annaks see neile eluks kaasa ühe digipädevuse ‒ tervise kaitsmise.