Rikkus pole üldse raha

Rikkus on emakeel, kodu ja puhas loodus, tervis ja üksteisest hoolimine. Nii arvasid Soomes elavad eesti koolilapsed, kes osalesid emakeelepäeva kirjutusvõistlusel.

„Rikkus pole üldse raha, seda teile öelda tahan“ – need värsiread luuletas Soomes elav 7. klassi Karoliina, kes saatis oma luuletuse kirjutusvõistlusele. Soome eesti lapsed, põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased, on võistluse algusest saadik, 11 aastat, selles innukalt kaasa löönud. Kirjutada saab mitut moodi – võib kirjutada jutu, luuletuse või arutleva teksti. Tööd jõuavad žürii kätte eelkõige õpetajate kaudu, iga õpetaja võib võistlusele saata 15 õpilase tööd. Nagu reeglid ette näevad, võivad lood ja luuletused valmida rühmas või klassis õpetaja õhutamisel. Osaleda saavad ka need koolilapsed, kes eesti keele tundides ei käi, ja Tallinna soome kooli õpilased.

Sel aastal oli kirjutamisvõistluse teema „Meie elu rikkus“. Žürii esimees Karin Mickelsson vahendas laekunud võistlustöid kommenteerides, et laste meelest on kõige suurem rikkus pere, kodu ja sõbrad, samuti puhas loodus, hea haridus ja tervis. Lapsed arutlesid ka vaimse ja materiaalse rikkuse üle ning leidsid, et raha pole kõige suurem rikkus. Leiti, et rikas on see, keda armastatakse, ning rikkuseks on ka raamatud ja hea fantaasia. Samuti pidasid lapsed rikkuseks emakeelt ja võimalust seda väljaspool Eestit õppida. 

Seekord saabusid võistlustööd žüriile digitaalselt ja fotodena. Noorim osavõtja oli Eleanora Untera. Kokku oli sel aastal tööde kirjutajaid 331. Lõppvõistlusele jõudis 118 kirjutist, neist valis žürii välja 36 parimat. Juhendajatena osales 17 õpetajat.

Eestikeelse hariduse seltsi (EHS-i) korraldatud kirjutusvõistluse tulemused kuulutati välja emakeelepäeva videoaktusel, kus noori keelehuvilisi tervitas Soome Eesti saatkonna kultuurinõunik Anu Kippasto. Ta soovis, et kõik meie päevad oleksid kauni emakeele päevad. Karin Mickelsson innustas lapsi Kristjan Jaak Petersoni eeskujul kõndima, kutsuma kaasa sõpru ja rääkima siis eesti keeles.

Auhindu jagati neljas vanuseklassis kokku 36 kirjutajale. Kõiki osalejaid tunnustati EHS-i aukirjaga. Video kaudu tervitas osavõtjaid ajakirja Hea Laps peatoimetaja Kätlin Vainola, kes teatas toimetuse väljavalitud nelja auhinnatu nimed.

Soomes õpib põhikoolides kaks tundi nädalas emakeelt enam kui tuhat eesti kodukeelega last, neile lisaks õpivad eesti keelt eesti-soome kakskeelsete klasside õpilased Helsingis Latokartano koolis ja üleilmakooli õpilased.

Värsiread ja tsitaadid kirjutamisvõistlusele „Meie elu rikkus“ saadetud lugudest

Eesti keel on soe ja laululine,
ta on justkui seitsmes ilmaime,
väge täis, ja imeline …
emakeel sel imel nimeks. 
Sofia (7. kl)

Elu rikkus on linnud taevas,
elu rikkus on kalad vees,
elu rikkus on loomad metsas
ja inimesed nende seas.
Karel (2. kl)

Sooviksin et kõikidel oleks sõpru, et kiusamine lõppeks ja et kõik oleksid rõõmsad! Maksim (4. kl)

Soovin, et lastel oleks hea koolis käia ja lapsed saaksid sama targaks nagu õpetaja ja minu vanemad. Oleksime palju õnnelikumad siis, kui kedagi ei kiusata. Karoli (4. kl)

Tähtsamad asjad elus on tervis, tarkus ja teha seda, mida endale kõige rohkem meeldib. Romet (4. kl)

Minule on tähtis, et mul on turvaline kodu ja ma ei pea kartma. Minule rikkus on ka see, et ma oskan mitmeid keeli rääkida. Kertu-Laura (5. kl)

Rikkus on puhas loodus ja vabadus teha, mida tahad. Ma võin juua puhast vett kraanist ja ma ei pea kartma, et see on saastunud. Ma võin vabalt metsas kõndida ja marju süüa. /—/ Kui me ei hoia loodust, kaovad metsad meie ümbert ära. Meie peame hindama seda, mis meil on. Ilus loodus, puhas vesi ja neli aastaaega. Hoiame meie elu rikkust, siis on meil hea elada. Laura-Liis (5. kl)

Mina aga ise arvan, et kõige suuremaks rikkuseks on tervis, eelkõige oma ja lähedaste tervis. Ma kunagi ei tahaks et mu perel või lähedastel oleks mingeid haigusi ja ma soovin, et nendel oleks kõik täiesti hästi. Berfin (6. kl)

Igal inimesel on hobid, pere, loomad ja sõbrad, kool, töö ja elu. Need lihtsad asjad ongi meie elu suur rikkus. Caspar (6. kl)

Lugude kirjutamisega saab rikkamaks. Saab avaldada oma fantaasiat, muresid, keerulisi mõtteid ja küsimusi, millele pole veel vastust. Eliise (6. kl)

Emakeel on meie elu rikkuseks. Meie räägime eesti keelt. See on meie oma keel, millest teised rahvad aru ei saa, kui nad pole just seda õppinud. Lisette (6. kl)

Minu suureks rõõmuks olid Soome õpetajad väga abivalmid ja toetavad. Meid ei seadnud keegi pingeritta ega võrrelnud meie saavutusi. Seetõttu on meil rahulik ja tore õppida.
/—/
Võõrkeeleoskus on küll väga oluline, aga oma emakeel on ikkagi kõige armsam. Igale inimesele on oma juured tähtsad ja ma ei taha iseennast kaotada. Tahan olla see, kes ma olen tänu oma emakeelele. Ma olen eestlane. Emma Kristiina (6. kl)

Teistest andekamaid inimesi on alati olnud olemas. Teadmised ja oskused on tihti rahast väärtuslikumad. Viisakus, ausus ja head maneerid avavad nii mõnegi ukse. Ka inimese kohanemisvõime väga keerulistes oludes võib osutuda suureks väärtuseks. Mia (6. kl)

Eestimaa ja eestlaste rikkus on ajalugu: see, et meie oleme saanud vabaks türannide alt (ja õppinud vaenlase keele ära). Sander (6. kl)

Vastus on lihtne – meile elu rikkus ongi lihtsalt elu. See, et saame kogeda seda imelikku elu nii paljude erinevate inimeste, loomade ning palju muuga, mis siin maailmas on. Carmen (7. kl)

Maailmas on 7000 keelt, aga ainult üks on päris meie oma. Emakeeles räägime oma kõige sügavamatest tunnetest, suurematest muredest ja naerame kõhud kõveraks. Loore Liisa (7. kl)

Mis on rikkus, sõltub inimesest. Minu jaoks on see vabadus teha ise oma valikuid, perekond ja head sõbrad. Seda kõike rahaga osta ei saa. Elin (8. kl)

On tavaline, et pered purunevad, kui elu või elukoht muutub. Siis võib igasuguseid probleeme olla ja tekkida perre kurbus. Me hoolime teineteisest. See on rikkus. Tamer (8. kl)

Mida rohkem keeli on suus, seda rohkem uksi avaneb. See rikastab meid, arendab maailmavaadet ja teeb inimesest inimese. Indrek (9. kl)

Minu meelest elus ongi tähtis leida oma sisemine rahu ja armastada ennast sellisena kui olen. Inimene ei saa kunagi olla tõeliselt õnnelik, kui ei aktsepteeri ennast täiesti. Aleksandra (keskkool)