Soomlased arutlevad: mida PISA test mõõdab?

PISA testide edust on saanud Soome haridussüsteemi kuvand, ehkki tegelikult ei pruugi see mõõta koolis õpitut. Tulemused on langenud ja sellele pööratakse tähelepanu, kuid see ei anna põhjust koolis midagi muuta.

PISA ehk Programme for International Student Assessment on kooliõpilaste teadmiste ja oskuste uuring, mida OECD korraldab kolmeaastaste vahedega. Esimese korral osales 32 riiki. Aastal 2018 juba 79 riiki ja piirkonda.

Soomes on seda jälgitud pingsalt 2001. aastast, mil esimeste, 2000. aastal tehtud testide tulemused avalikustati. Juba toonases lugemisoskusele keskendunud uuringus tunnistati Soome 15-aastased lapsed maailma parimateks lugejateks. Uuringu tulemused avalikustati iseseisvuspäeva eelõhtul.

Õpilased päästsid maine

Kui murdmaasuusatajad kahjustasid dopingu kasutamisega Soome mainet 2001. aastal Lahtis, siis õpilased päästsid selle, arvab Jyväskylä ülikooli professor Juhani Rautopuro. Tema juhib rühma, kes vastutab PISA tüüpi rahvusvaheliste uurimusprojektide läbiviimise eest Soomes.

Soome noorte edu jätkus ka järgmistel kordadel. 2003. aastal matemaatika tulemustele keskendunud uurimuses olid soomlased maailmas teisel kohal, 2006. aastal loodusteaduste tundmises parimad.

Ühele peateemale lisaks on PISA testides küsimusi muudeltki aladelt. Kõrvalteemade puhulgi oli Soome esimesel korral maailmas nelja esimese hulgas. Selliste saavutuste tõttu pöörati Soome koolidele väga palju tähelepanu. Rahvusvahelised delegatsioonid käivad jätkuvalt tutvumas maailma parimate tulemustega riigi põhikoolide ja koolisüsteemiga. Maailmakuulus dokumentaalfilmide tegija Michael Moore käis intervjueerimas Soome haridusministrit.

2006. aastal tippu tõusmise järel on põhjanaabrite PISA tulemused tasapisi langenud. Kui aastal 2009 uuriti peamisena taas lugemisoskust, said soomlased kolmanda koha. 2012. aastal oli matemaatikas tulemuseks 12. koht. 2015. aastal tuli Soome loodusteaduses viiendale kohale. 2018. aastal, kui kolmandat korda oli põhifookuses funktsionaalne lugemisoskus, jagasid soomlased kolmandat kohta koos seitsme riigiga, loodusteaduses saavutati 6.–10. ja matemaatikas 12.–18. tulemus.

Milles on asi, küsivad soomlased

Kaks tundi kestval testimisel kordub üheksa aasta tagant üks peateema. Lisaks on küsimusi kahest muust valdkonnast ning teemasid, mis vahetuvad. Kõige olulisemad punktid kogutakse ühest peamisest valdkonnast. Tänavuse aasta PISA testimine on pandeemia tõttu edasi lükatud, kuid järgmisel aastal on peateema taas matemaatika. Lisaks testitakse loovat mõtlemist.

PISA-sse suhtutakse sageli nagu eri riikide ja piirkondade koolisüsteemide võrdlusesse. See pole päris õige, sest PISA testidega ei uurita otseselt, kui hästi õpilased teavad ja oskavad seda, mida neile koolis püütakse õpetada, vaid kontrollitakse kooliõpilaste oskusi üldisemalt. OECD järgi on PISA eesmärk saada teada, mida on õpitud elus toimetulekuks ajaks, mil koolitee lõpeb. Testitavad on 15-aastased, Soomes peamiselt 9. klassi õpilased, sest paljudes maades lõpeb kohustuslik kooliharidus, kui inimene saab 15-aastaseks. 

Testide küsimused on enamasti rakenduslikud. Näiteks 2018. aastal tuli õpilastel lugeda väljamõeldud uudiseid ja vastata neile põhinevatele küsimustele. Sel viisil testiti, kui hästi vastajad mõistsid loetud teksti.

Testi mõte on, et õpilaste valimis oleksid esindatud võimalikult mitmekülgselt iga osaleva maa koolinoored, keda valitakse teste sooritama juhuslikkuse järgi. Kõrvale jäävad vaid need, kelle kognitiivne või füüsiline seisund ei võimalda osaleda või kes ei mõista testi keelt.

Üle maailma osalejate arvu piirab seadus, mille järgi peavad testitavad õpilased olema käinud koolis vähemalt seitse aastat. 2018. aastal osales Soomest PISA testis 8000 õpilast 200 koolist. Kokku oli osalejaid 600 000.

Kiitust ja kriitikat

Soome hariduse uurijad kiidavad PISA testimist. Testi on lihtne teha ja küsimusi tõlgivad kaks sõltumatut tõlkijat. Kritiseeritakse seda, et kõik testitavad ei vasta kõigile küsimustele – kõik saavad vastata peateema küsimustele, kuid kahelt lisaalalt kõigile küsimusi ei tule. Ühtekokku oli 2018. a uuringus eri aladelt ülesandeid 245. Iga õpilane vastas neist 10–16-le. Seega on praktiliselt igal õpilasel erinev test.

PISA testi kohta kriitikat avaldanud Turu ülikooli uurija Juha Hedmani sõnul ei saa seetõttu, et vastajad saavad erinevaid ülesandeid, PISA testi uuringu põhjal võrrelda hindavalt õpilasi, vaid võrdlema peaks ainult maid. Rautopuro peab aga PISA uuringut objektiivseks. Tema arvates on testid nii hästi koostatud, et kõik vastajad saavad nii raskeid kui ka kergeid ülesandeid.

Teine kriitika PISA aadressil puudutab õpilaste kohta kogutavaid taustaandmeid. Need põhinevad ainult õpilaste enda antud infol ja see võib olla segane. Näiteks ei tea kõik lapsed oma vanemate haridustaset. Õpilastel on küll palutud enne testi sooritamist see välja uurida, kuid arvatavasti jääb vastustesse teatud ebaselgust. Hedmani arvates on see probleem, sest selle info põhjal tehakse järeldusi vastajate sotsiaalmajandusliku tausta kohta.

Võrdlust ei pea ületähtsustama

PISA uudistes on rahvusvahelises võrdluses Soomet esile tõstetud. Sellele ei peaks omistama liiga suurt tähendust, arvab emeriitprofessor Hannu Simola. Ta juhib tähelepanu asjaolule, et tippude ja viimaste vahel on suur hulk maid, kelle kohta on raske midagi arvata. Ka Rautopuro rõhutab, et palju tähelepanu pälvivas uuringus on maade võrdlus testi seisukohast n-ö kõrvalsaadus. PISA peaeesmärk on anda igale osalevale maale teadmist oma õpilaste kohta, mitte seada maid ritta.

Eri aastatel tehtud PISA testide tulemuste võrdlemist raskendab ka see, et neis osalevate maade ja piirkondade arv on pidevalt kasvanud. Pealegi pole kõik osalejad mitte omaette riigid, nagu näiteks Hiinast osalev Shanghai piirkond. Linnapiirkondade kaasamist testimisse on kritiseeritud seetõttu, et need on keskmisest rikkamad ja nende elanikkond on haritum, kui on riigi keskmine näitaja. Seeläbi saadakse sealt kogu maa kohta parem tulemus.

2012. a meedias kajastatud Soome PISA saavutuste languse üks põhjus võibki olla uute osalejate tippu pürgimine. Mõningal määral on PISA tulemusi seatud kahtluse alla selle tõttu, et testimisest on kergekäeliselt kõrvale jäetud sisserändajad või on soovitatud nõrgematel õpilastel testi tegemise päeval mitte kooli tulla. 

Suur küsimus on, kui põhjapanevaid järeldusi testide tulemustest teha võib. Sest PISA tulemused näitavad vaid oskamise taset, tähelepanu ei pöörata moodustele, kuidas on oskusteni jõutud.

Soomes on räägitud, et nende laste edu tugineb õpetajate meisterlikkusel. Tulemuste põhjal ei saa seda aga järeldada, arvab professor Hedman. Dokumentalist Moore pidas kõige tähelepanuväärsemaks hoopis tõsiasja, et Soome koolides antakse vähe koduseid ülesandeid.

Rautopuro möönab samuti, et tulemusi mõjutavad arvatavasti mitmed koolivälised tegurid. PISA peegeldab ühiskonda rohkem kui ainult otseselt kooli. Rautopuro peab PISA testide üheks teeneks, et see tõestab Soome põhikooli uuenduste õnnestumist. Soomes kritiseeriti põhikooli 29 aastat, aga pärast 2001. aasta PISA tulemusi kriitika lõppes, väidab ta. Põhikooli elujõust annavad tema sõnul peale Soome hea positsiooni tulemustes tunnistust ka koolide vähesed erinevused. Soome koolid on omavahelises võrdluses peaaegu ühetugevused.

Maiti suhtumine erineb

Kerkinud on Soomes ka küsimus, et kas PISA-st on saanud omaette väärtus. Vastus sellele on, et PISA uuring ei mõjuta selles osalevate õpilaste hindamist, kuid maade võrdlemine on võinud anda põhjust uhkust tunda või häbeneda. Rautopuro on käinud Kosovos Prishtinës rääkimas haridussüsteemidest. Tema sõnul oli seal vastuvõtjatel suur mure, kuidas parandada oma maa PISA tulemusi. Näiteks rootslased aga, kel on olnud võrdlemisi keskpärased tulemused, ei huvitu PISA saavutusest üldse mitte nii palju kui soomlased.

Soomes on pööratud tähelepanu PISA tulemuste langevale trendile. Ida-Soome ülikooli kasvatusteaduste professor Marku Niemivirta peab PISA punktide langust tähelepanuväärseks, ehkki lisab, et ei ole selle pärast väga mures. Sest Soome on jätkuvalt maailma tipus. Tema arvates tuleb aga välja selgitada, millest on selline areng põhjustatud, ja pöörata tähelepanu ka õpilaste erinevustele.

Sama meelt on Rautapuro, kelle sõnul PISA tulemused ei ole ainus Soome kooli hindamise kriteerium. Neid on teisigi. Oma õppekavu PISA tulemusi arvestades soomlased muutma ei hakka.

Avaldatud Helsingin Sanomates 24.02.21 ilmunud materjali põhjal

• PISA testid tehakse arvutis.
• Testidel on kolm peateemat: funktsionaalne lugemisoskus, loodusteaduste tundmine ja matemaatiline kirjaoskus.
• Järgmise aasta teemad on matemaatiline kirjaoskus ja loov mõtlemine.
• PISA test kestab kaks tundi, iga õpilane vastab 10–16 küsimusele. Kõik testid on erinevad.
• Test ei ole õpilaste hindamise osa ja selle tulemus ei mõjuta õpilaste hindeid.