Suur samm kutsehariduses ettevõtetega parema koostöö poole

Kolm kutsekooli ja kaks tööandjaid esindavat liitu asuvad ühisprojekti järgi ja Euroopa liidu rahastuse toel looma ehituse valdkonnaga seotud kutsehariduse erialadele uut praktikasüsteemi.

Tartu KHK töökohapõhise õppe koordinaator Sigrid Ester Tani tutvustas heakskiidu ja rahastusotsuse saanud projekti, öeldes, et ehituse valdkonna praktikasüsteemi arendamise vajaduse tõstsid esile tööandjad: Eesti tööandjate keskliit (ETKL) ja Eesti ehitusettevõtjate liit (EEEL). Viimane koondab kõiki suuremaid Eesti ehitusettevõtjaid ning on selle valdkonna kutseandja. Tööandjatelt tuli ka ettepanek teha mitme kooliga koostööd nii, et üle Eesti kujuneks nii koolidel kui ettevõtjatel senisest ühtlasem arusaam praktikast ja selle eesmärkidest ehitusettevõtetes.

„Projekt algatati selleks, et tugevdada ehitusõpet pakkuvate kutsekoolide ja valdkonna tööandjate koostööd, ühtlustada praktikakorraldust eri kutseõppeasutustes ja tõsta väljaõppe kvaliteeti,“ selgitas ETKL-i haridusnõunik Anneli Entson. Haridusnõuniku sõnul on ka väga oluline, et koolid saaksid asjalikku tagasisidet sellest, mida tööandja arvates on väljaõppes vaja muuta. Tani tõdes, et kuigi kõik kutsekoolide õpilased käivad ettevõttepraktikal, on ettevõtete praktikajuhendajad tagasisides tunnistanud, et nad ei tea täpselt, mida neilt praktika kestel oodatakse.

Koostööd koordineeriva Tartu KHK kõrval osalevad ettevõtmises Tallinna ehituskool ja Ida-Virumaa KHK. Projektis on ette nähtud nii koolidest kui ettevõtetest kolme kooli peale kokku saja ehituse valdkonna praktikajuhendaja koolitus, võrgustiku koostöökohtumised ja õppekäigud ehitusobjektidele. Õppetöösse kaasatakse ettevõtjate liitu kuuluvate firmade kümme tippspetsialisti, kellest igaüks annab koolis loenguid või juhendab praktikume vähemalt nelja tunni ulatuses ning 15 õpetajat stažeerivad ehitusettevõtetes.

Tani täpsustas, et enne juhendajate koolituse algust kohtuvad kolme kooli ehitusõpetajad ja partnerid, et praktikakorralduses täpsemalt kokku leppida. „Eesmärk on, et ettevõttel oleks lihtsam ja ladusam praktikanti vastu võtta, olenemata sellest, kas noormees või neiu tuleb Jõhvist, Tartust või Tallinnast,“ tutvustas plaane Tani. Võrreldes varasemate praktikasüsteemi arendamistega eristub seekordne tiheda koostöö poolest erialaliidu ning tööandjate keskliiduga. Oluline erinevus varasemast koostööst seisneb ka selles, et ehitusvaldkonna praktikud kaasatakse õppetöösse juba õppimise ajal. Õpetajad aga ei lähe juhuslikku ettevõttesse stažeerima, vaid nii stažeerimised kui kooli õpetama tulevad spetsialistid lepitakse eelnevalt kokku Eesti ehitusettevõtjate liiduga. See garanteerib Tani sõnul, et kutseõpetajate kompetentsuse suurendamisel jäävad fookusesse just energiatõhus ehitamine ja nn targa maja lahendused.  

Projekti algatuse on kiitnud heaks Eesti kutseõppe edendamise ühing, rahastab Euroopa sotsiaalfond Harno taotlusvooru „Tööandjate ja õppeasutuste koostöö toetamine praktikasüsteemi arendamisel“ kaudu. Projekt lõpeb 30. juunil 2022. HTM-i kutsehariduse büroo peaeksperdi Karin Ruuli teatel olid Tartu KHK ja tööandjate keskliit esimesed, kes kinnituskirja saatsid ja projektiga algust tegid. Kokku laekus sellesse taotlusvooru 32 projekti 16 kutseõppeasutusest ja 12 kõrgkoolist.

Indrek Peterson: „Muret teeb praktikakohtade nappus“

Eesti ehitusettevõtjate liidu (EEEL) tegevdirektor Indrek Peterson, millised on ehitusettevõtjate ootused selle projektiga seoses ja mis peaks selle tulemusel muutuma?

Ehitusvaldkonna kutseõppes on üks suur probleem sisuliste praktikakohtade nappus just konstruktsiooniehituses (müürsepp, puusepp, betoonkonstruktsioonide ehitaja) ning majatehnika erialadel (kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, ventilatsioonilukksepp, veevärgilukksepp). Tihti esineb olukordi, kus kutseõppija leiab praktikaettevõtte, kuid hiljem selgub, et erialale vastavat praktikat seal ei toimunud, kuna praktikaettevõte selles segmendis ei tegutsegi, või kui tegutseb, siis praktika toimumise ajal ehitusobjektil seda liiki töid ei tehtud.

Ja nii juhtubki sageli, et õppepraktikal erialast tööd ei tehta ning selle asemel et näiteks müüriladumist praktiseerida, tehakse kas muid ehitustöid, näiteks ehitatakse kipsvaheseinu, või transpordi- ja koristustöid, kus omandatakse küll tööharjumus, kuid mitte vajalikke erialaoskusi.

Ühe partnerina selles projektis tahab EEEL anda sektori spetsialistidele parema tunnetuse ehitusvaldkonna kutsehariduse õppekorraldusest ja selles peituvatest võimalustest tööturu vajadusi silmas pidades. Teiselt poolt on eesmärk tagada kutseõppijatele ehitusobjektidel sisupõhine ja nõuetekohane õppepraktika ning realistlik tunnetus ehitusplatsil toimuvast.

Kui palju ehitusettevõtteid projektis osaleb?

Kaasamine alles algab. Täpset osalejate arvu veel lukku löödud pole, kuid eesmärk on projektitegevustesse kaasata võimalikult palju ehitusettevõtteid nii EEEL-i liikmete seast kui ka väljastpoolt.

Kas projekti lõppedes saab selle tulemustega mõjutada või muuta midagi ehitusvaldkondade õppes kõigis kutsekoolides, kes ehituse erialasid õpetavad?

Usun, et saab, kuna enamik ehitusettevõtetest tegutseb üle Eesti ja praktikante on otstarbekas võtta kutsekoolidest, mis paiknvad ehitusobjektile lähemal.

2017. a OSKA raport tõi esile mitu ehitusettevõtjate jaoks teravat probleemi seoses kutseharidusega. Mis on lahenenud ja kuidas, või on midagi uut ilmnenud?

Viimastel aastatel näeme tööandjatena ehitusvaldkonna kutseõppes tööturu arenguid ja vajadusi silmas pidades mitmeid, kahjuks üha süvenevaid probleeme. Endiselt on suur katkestajate osakaal ehitusvaldkonna kutseõppes.

Kutseõpe on järjest ebaproportsionaalsem ehitusvaldkonna õppekavade lõikes tööturu vajadustega võrreldes.

Kutsehariduse rahastamise mudel ei motiveeri piisavalt koole vastavalt turuvajadustele kvaliteetset kutseõpet pakkuma. Kuna rahastamise alused on kõikidel ehituserialadel ühesugused, on eelistatud need erialad, mis on õppijate seas populaarsemad ja mida õpetada on koolidel kõige kulutõhusam. Rahastamises peaks kvaliteedi osatähtsus olema oluliselt suurem, et koolid oleksid oma tegevuses rohkem motiveeritud (kutseõppijatele) tööturule vajalike õppeväljundite saavutamisele keskenduma.

Konstruktsiooniehituses (kivi, puit, betoon) ja sisekliima ning keskkonnatehnika erialadel pole koolid piisavalt võimekad kutseõppijatele õpiväljundeid saavutama. Ettevõtjate hinnangul on selle peamised põhjused esiteks asjaolu, et konstruktsiooniehituse, sisekliima ja keskkonnatehnika erialal pole piisavalt kvalifitseeritud kutseõpetajaid. Suur probleem on praktikakohtade nappus. Erialad pole õppijate seas populaarsed. Eksaminandidega vesteldes on selgunud, et suur osa täiskasvanud õppijaid (30–60 EKAP) ei plaani õpitud erialal tööle minna, vaid omandavad selle huviharidusena.

Praegu õpetatakse Eestis ehituserialasid 15 või enamaski kutsekoolis. Õppijate koguarvu arvesse võttes on seda ilmselgelt liiga palju. See hajutab õppeprotsessiks vajalikku ressurssi ja kompetentsust. Tööturu-uuringutele tuginedes vajab ehitussektor Eestis ainuüksi vanuse tõttu töö lõpetavate oskustööliste asendamiseks 700–800 uut töötajat aastas ja kõiki mõjusid arvesse võttes ligikaudu 900 oskustöölist. Viimastel aastatel on kutsekoolides ehitustöölise kutsekvalifikatsiooni omandanud 400–500 kutseõppijat aastas.

Hinnanguliselt on ehituses tööhõive vajadus erialade lõikes proportsioonidesse jämedalt taandatuna järgmine: 25% puitkonstruktsioonide ehitajaid (sh ehituspuusepad); 25% viimistlejaid; 20–25% müürseppi ja betoonkonstruktsioonide ehitajaid; 15–20% VKKV (küte, ventilatsioon, jahutus, VK) lukkseppi; 10% muid (plekksepad, katusekatjad jne).

Et tööjõu taastootmise vajadust katta, peaks enam-vähem samades proportsioonides toimuma ka kutseõpe. Tegelik olukord on aga järgmine. Viimasel paaril aastal (2019–2021) on viimistlejate (maaler, krohvija, plaatija) osakaal kõikidest kutsega lõpetanutest moodustanud üle 70%, neist suure osa moodustasid ainuüksi plaatijad. Nii suur sisemine disproportsioon süvendab veelgi defitsiiti muudel ehituserialadel. Müürseppade ja betoonkonstruktsioonide ehitajate osakaal kokku oli vaid 10%.

Probleemi on viimastel aastatel pisut leevendanud kolmandatest riikidest pärit võõrtööjõud, kellest enamik on konstruktsiooniehitajad (müürsepad, betoonkonstruktsioonide ehitajad). VKKV erialade lukksepad moodustavad aga vaid 6% kõikidest kutsega lõpetajatest, kusjuures viimasel paaril aastal ei ole kutsekooli lõpetanud ega esmast kutsekvalifikatsiooni omandanud mitte ükski ventilatsioonilukksepp Eestis. Samas on just keskkonnatehnika ja sisekliima kõige kiiremalt arenevad valdkonnad ehituses.

Annika Poldre