Täiskasvanuõpe on aktuaalsem kui kunagi varem

Mitteformaalne täiendkoolitus ehk täiskasvanuõpe on väga lai tegevusvaldkond. Uurima on hakatud koolituste kvaliteeti ja oodata võib muutusi. Muudatused saab välja mõelda ja kehtestada, kui on selge, mida ja kuidas muuta. Aasta kestnud viiruselevik on pannud inimesed tegutsema – täiend- ja ümberõpet otsima. Järjest rohkem on ka töötajäänuid, kes samuti vajavad täiend- ja ümberõpet.

Täienduskoolitustel osalejate arv Eestis on aastatega kasvanud. HTM-i andmetel korraldati 2018. aastal 90 711 täienduskoolitust 420 343 osalejaga. 2017. aastal toimus  73 884 täienduskoolitust 373 034 osalejaga.

Statistikaameti andmetel on ka 25–64-aastaste täiskasvanute osalemine elukestvas õppes kasvanud, 12%-lt 2011. aastal 20%-ni 2019. aastal. Turg on toiminud omatahtsi ja koolituste kvaliteedist selget ülevaadet pole. Vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele tuleb avalikke vahendeid kasutavatel täienduskoolitusasutustel end registreerida Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS). Ministri määrusega on kehtestatud ka täienduskoolituse standard.

Uuring annab selgust

Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvalifikatsiooniagentuur (EKKA) on asunud üle vaatama erakoolitusasutuste seaduslikku baasi, lähtudes täiskasvanute koolituse seadusest. Kõigepealt on valminud täienduskoolituse uuring, milles on analüüsitud 140 asutust. Selle põhjal ütleb EKKA arendusjuht Kaija Kumpas-Lenk, et kvaliteet on seinast seina. Uuringust jäeti välja kõrg- ja kutsekoolid, sest nende välishindamisel vaadeldakse ühe aspektina ka täienduskoolitust.

Uuringus hinnati täienduskoolituste pakkujate veebilehti ja intervjueeriti nende asutuste juhte või koolitajaid. Puudusi leiti mitmeid: näiteks polnud kahel õppekaval kolmest väljund selgelt sõnastatud ning kava osad ei moodustanud tervikut. Enamikul õppekavadel polnud hindamisel arvestatud õigusaktide ja kutsestandardite nõuetega. Lisaks puudustele on uuringus loetletud koolituse kvaliteedi tagamise kitsaskohad, muu hulgas kvaliteedinõuete ja nende üle kontrolli puudumine.

Käimas on erakoolitajate tegevuse hindamine. Kui see lõpule jõuab, siis peaks selguma, kui palju on koolitajaid-eraettevõtteid, kes ei vasta täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele.

Ebavõrdne konkurents

EHIS-e järgi oli Eestis 01.01.2020 seisuga 1227 täienduskoolitusasutust, sh 7 ülikooli, 8 rakenduskõrgkooli ja 32 kutseõppeasutust. Kas konkurents sellel turul on ebavõrdne? Kutseõppe kvaliteedile on ette nähtud kindlad nõuded, koolide õppekavu ning -kvaliteeti hinnatakse regulaarselt. Eraettevõtlusele pole seni samasugust kontrolli sisse seatud. Hanketingimused on võrdsed kõikidele koolituse pakkujatele.

Kuressaare ametikooli direktor Neeme Rand on seda meelt, et konkurents koolitusturul on tervendav ja seda ei maksa karta. Kuid kutseõppeasutuste roll võiks olla suurem pikemaajaliste meetmete osas, arvab Rand, viidates Taani ja Rootsi kogemustele, et odavam on hoida inimesed aktiivsena koolipingis, kui hiljem võidelda pikaajalise töötusega.

Kutsekoolide töökojad, laborid, õppeklassid on sisustatud n-ö viimase peal seadmete, masinate jt tänapäevaste töövahenditega. Kutseõpetajad, meistrid jt pedagoogid on kompetentsed. Koolidel on rahvusvahelised kogemused. Võrumaa KHK direktor Tanel Linnus ütleb, et keskeltläbi on kooli praktikaruumide ja laborite ajakasutus periooditi 50–67%, ülejäänud ajal võiks neid tarvitada rohkem oma piirkonna inimeste koolitamiseks.

Töötukassa käsutuses on miljoneid eurosid (2021. a üle 42 miljoni), mis on ette nähtud elus hättajäänute ümber- ja täiendõppeks. Töötukassa partneriteks on seejuures ka kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid oma materiaalsete võimaluste, oskusteabe ning õppejõududega. Kuid neile kulutatav raha moodustab vaid 12–17% koolituse kogusummast.

On kindlad reeglid, mis panevad riigile kuuluvad koolid konkureerima eraettevõtjatest koolitajatega. Viimased suudavad teha riigihangetel alapakkumisi ja on ka hankeid, kuhu kutseõppeasutused ei kvalifitseerugi. Näiteks kui hankele saavad kandideerida vaid Viljandi linnas registreeritud koolitajad, siis Viljandi kutseõppekeskus osaleda ei saa, kuna asub linnaga piirnevas vallas. Samasuguseid juhtumeid on olnud Võrus, kus on kuulutatud välja koolituse riigihange linnas ning Võru vallas asuv kutseõppeasutus on n-ö mängust väljas.

Koolide kõiki võimalusi pole kasutatud

Kuressaare AK koolitusjuht Ade Sepp: „Me suudaksime pakkuda oluliselt rohkem koolitusi, kui tellitakse. Õpetajad on kvalifitseeritud ja õppebaasid sisustatud.

Konkurents eraettevõtetega meid Saaremaal ei häiri. Paljudes erialavaldkondades konkurentsi polegi, pigem on probleem selles, et tellimuste maht on väga väike. Töötukassa rahastab koolituskaardiga üksikute inimeste koolitamist. Ametialast koolitust hangete kaudu ei ole Saaremaal ammu tellitud.

Meie kedagi ära ei saada. Teeme koolituskaardiga tulijatele individuaalsed õppeplaanid ja nad saavad tasemeõppe rühmades õppida, mida soovivada. Sisuliselt on need õpiampsud. Positiivne on, et nendest õppijaist vähemalt pooled tulevad hiljem tasemeõppesse.“

Ida-Virumaa KHK täiendusõppe osakonna juhataja Irina Linde: „Meie kooli võimalusi ei ole maksimaalselt kasutatud. Võimalik oleks täiskasvanute koolitusi rohkemgi korraldada, kui oleks tellimusi.

Edukaks tunnistatakse pakkumus, milles esitatud ühe osavõtja ühe õppetunni hind käibemaksuta on madalaim. Kursuse eelarvet ei ole vaja üldse lisada. Seetõttu on raske hinnata, kas kursust on võimalik läbi viia selle hinna eest, mille eraettevõtja hankes esitab.

Praegu on vaja pakkuda rohkem e-koolitusi, kuid õpetajad on hõivatud tasemeõppijaile e-õppe korraldamisega ja täiendusõppe e-õppeks ei jää palju energiat ega aega. Õpetajate motiveerimiseks pole paraku palju võimalusi.“

Hoolimata sellest, et töötute arv Ida-Virumaal tõuseb, ei suurene seal töötukassa tellitavate kursuste arv koolituskaardi alusel ega hanke korras.

Haapsalu KHK direktor Ingrid Danilov: „Koolituse heal tasemel läbiviimiseks on lisaks pädevatele õpetajatele oluline ka õppekeskkond ja koolides on see enamasti nüüdisaegne. Kuna riik on kutsekoolide õppebaasidesse palju investeerinud, peaks ta tundma ka huvi, et koolide õppebaase maksimaalselt kasutataks.

Oleme olnud täiskasvanutele täienduskoolituste korraldamisel üsna aktiivsed, aga saaksime pakkuda kursusi enam, kui oleks tellijaid. Meilt tellivad täienduskoolitusi põhiliselt HTM Euroopa sotsiaalfondi (ESF) programmi kaudu, töötukassa ja ettevõtted, kuid viimased üsna tagasihoidlikus mahus. Põhilise osa kursustest moodustavadki ESF-i rahastusega tasuta töökursused, mille vajaduse kohta saame infot nii oma regiooni ettevõtetelt kui ka praktikaettevõtetelt üle kogu riigi ja ka arenguorganisatsioonidelt.

Töötukassale pakume koolitusi kahel viisil: osaleme pakkujana hangetes ning võimaldame avatud õppena koolitusi töötukassa koolituskaardiga tulijatele. Avatud õppes liitub inimene tasemeõppe grupiga, kuid läbib oma õppeplaani alusel talle vajalikud moodulid või teemad. Kursus lõpeb hindamise ja tunnistusega. Probleemiks on, et inimesed ei oska tihti öelda, millist koolitust nad vajavad, et tööturul aktiivne olla.

Hoopis enam võiks tulla koolile koolitustellimusi ettevõtetelt oma töötajate tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks. On koolitusi, kus ettevõte ise tellib ja maksab läbiviimise eest, kuid neid võiks rohkem olla. Suudaksime neid praegusest rohkem pakkuda.

Konkurents, milles sünnib parim kursuste valik ja kvaliteet, on tervitatav, aga paraku on täienduskoolituse konkureerimisel ka teistsuguseid näiteid. Koolitushangetes saavad osaleda nii eraettevõtted kui kutsekoolid, kuid hangete tehnilised kirjeldused võivad välistada kooli võimalused hankes edukas olla. Näiteks kutsekooliõpetajatega, kes õpetavad koolis iga päev, vastavad õpetaja kvalifikatsioonile ja viivad oma õpilased, sh täiskasvanud, edukalt kutseeksamiteni, võib kool kvalifitseeruda küll töötukassa hankesse, aga jääb lisapunktidest ilma, kui õpetajatel ei ole ette näidata täiskasvanute koolitaja kutsetunnistust. Kvalifikatsioonile vastav õpetaja tasemeõppesse sobib, aga töötukassa klientidele koolitajaks ilma kutsetunnistuseta ei sobi. See ei peaks nii olema. Meil on olnud juhuseid, kus eraettevõtjast hanke võitja tuleb mõnda koolitajat hiljem koolist otsima. Ka ruume on soovinud eraettevõtjast hanke võitja koolist hiljem väga väikese tasu eest rentida.

Need näited kinnitavad, et koolide ja eraettevõtete konkurents hangetel ei pruugi viia alati parema tulemuseni, mistõttu leian, et kui riik on investeerinud kutseõppesse ja usaldab koolides tehtavat tasemeõpet, tuleb täienduskoolitus ministeeriumi tasandil teistmoodi lahendada.

Üks võimalus, et täienduskoolituskursused vastaksid järjest enam vajadustele ning õpetajad ja õppebaasid oleksid paremini rakendatud, on suurendada koolide koostööd. Kui regioonis on mingis ettevõttes konkreetne koolitusvajadus, aga meie koolis selline pädevus puudub, saame olla vahendajaks, leppida vajaliku kursuse korraldamise kokku mõne teise kutsekooliga, kus kompetentsed õpetajad ja õppebaas olemas. Ja kui järjest enam tasemeõpet toimub töökohas, on võimalik ka täienduskoolitus viia töökeskkonda väiksemate õpiampsudena, ilma et see segaks tööprotsessi. Võimalusi koolitussüsteemi paremaks muuta on nii ministeeriumil kui koolidel.

Olustvere TMK projekti- ja arendusjuht Marika Šadeiko: „Tööta jäänud inimesed otsivad aktiivselt koolitusi ja kursusi. Kutseõppeasutustel on nüüdisaegsed võimalused nii seadmete, ruumide kui ka personali näol täiend- ja ümberõpet pakkuda. Koolid on valmis pakkuma senisest enam koolitusi, olemasolevaid võimalusi pole maksimaalselt ära kasutatud.  Kool on huvitatud koolituste kõrgel tasemel läbiviimisest, sest konkurents on tihe ning õppijatel on valikuvõimalusi. Viimaste kuude tööturu olukord ning tööst ilmajäänute aktiivsus koolituste ja kursuste otsimisel näitab, et töötuna kasutaksid inimesed hea meelega aega õppimiseks. Senisest enam ollakse valmis alustama ettevõtlusega, kuid inimeste maksevõimekus on väike.

HTM-i ja Euroopa sotsiaalfondi toel on praegu tasuta võimalik osaleda digioskuste arendamise kursustel. Digilahenduste kasutamisega seotud koolitusi toetab aktiivselt ka töötukassa. Kuid näiteks meie kooli pöördunud inimesed otsivad pigem koolitusi, mis on seotud praktiliste oskuste väljaarendamisega (nt mesindus, kangakudumine, vorstitoodete tootmine, veini tootmine, turism jne), kus eelteadmised on juba olemas ning edasi õppides loodetakse alustada oma ettevõtlusega. Kool proovib igale küsijale läheneda individuaalselt ja pakkuda ka õpiampse tasemeõppegruppide juures. Koolituse otsijaga on leitud lahendus täienduskoolituskursusi kombineerides. Olen soovitanud ka võimalust liituda sügisel alustava tasemeõppegrupiga. Kuid praeguses muutuvas ajas tahetakse oma olukorra parandamiseks midagi kohe ära teha, mitte oodata.  

Sageli jääb takistuseks koolituse hind. Oleme siis soovitanud pöörduda töötukassa poole. Kahjuks on tulnud ka tagasisidet, et sealt on vastatud eitavalt, sest inimese valitud karjääriteed või koolitussoovi pole peetud otstarbekaks.

Kuna kutseõppeasutuste potentsiaali täienduskoolituskursuste pakkumisel ei ole ära kasutatud, võiks riik praeguses olukorras senisest enam toetada kõiki neid võimalusi, mida kutseõppeasutused saavad pakkuda inimeste tööturule tagasi toomiseks ja seal püsimiseks, sh mitmed individuaalsed õppe variandid ning nende eest tasumine riigi poolt.

Kutseõppeasutuste suur eelis paljude koolituskursusi pakkuvate eraettevõtete ees on koolide nüüdisaegne materiaaltehniline baas praktilise õppe läbiviimiseks. Eraettevõtetel sageli see puudub, seetõttu saavad nad pakkuda teoreetilist õpet. Soosida tuleb riigi tasandil väikesemahuliste tasemeõppekavade ja osakutsete baasil õppekavade koostamist, sest inimesed tahavad  ruttu naasta tööturule. 

Olukorra lahendamiseks võiks töötukassa senisest enam pakkuda inimestele võimalust ja rahatuge individuaalseteks kursusteks – õpiampsudeks. Oluline on ka riigi tasandil vaadata, millistes tingimustes ja millise kvaliteediga kursusi korraldatakse, sest õppija jaoks on kvaliteedi ja hinna suhe tähtis. Tõsi, praegu ilmselt ka see, mis hinnaga mida kuskilt saab.  

Pärnumaa KHK direktor Riina Müürsepp ning täiendus- ja ümberõppe teenistuse juhataja Sirje Pauskar on praeguse süsteemiga rahul, sest eraettevõtjal on samuti õigus pakkuda oma koolitusi ja on hea, kui kutsekoolid konkureerivad erakoolidega. See tõstab kvaliteeti. „Õppijad valivad kooli, mis on oma praktikabaaside ja koolitajatega parim. Riigikoolina saab kutseõppeasutus tagada vastavuse kutsestandarditele ja vastava tehnilise baasi.

Nüüd, kus tööturul on teatud valdkondades tööjõud vabanenud, on tung koolitustele suurenenud. Oleme kasutanud oma koolitusvõimalusi peaaegu maksimaalselt. Soove on rohkem, kuid teatud erialade praktikabaasid ja õpetajad on tasemeõppe õpilastega hõivatud. Koolitusi saab korraldada, kui praktikaruumid ja õpetajad on vabad. Püüame koos tasemeõppe tunniplaani tegijatega planeerida tunde nii, et täiendusõpe saaks ka omad koolitused tehtud. Suur tung on täiendus- ja ümberõppesse, näiteks arvuti- ja ettevõtluskoolitusele jne.“

Riina Müürsepa ettepanek

Töötukassal on „Tööta ja õpi“ programm, kus töötu kõrval saavad koolitusi taotleda ka töötavad inimesed. Nende rahastusvõimalused sellest programmist on piiratud teatud tingimustega. Need erialad, mis on OSKA raames prioriteetsed ja töötukassa välja valitud – näiteks hooldustöötaja, tegevusjuhendaja, tugiisik jne – võiksid olla töötavatele inimestele ilma piiranguteta rahastuse saamiseks.

Töötukassa arvestab klientide ja piirkonna tööjõuvajadusi

Vastab Eesti töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Karin Andre.

2019. a andmetes kutsekoolide kui töötukassa koolituspartnerite kohta erinevad koolituste arvud kooliti. 2019. a suured koolitajad olid Pärnumaa, Ida-Virumaa ja Tartu KHK. Nimekirja lõpuosas Lasnamäe mehaanikakool, Kehtna KHK, Olustvere TMK väikese koolituste arvuga ja kaks kooli mitte ühegi koolitusega. Millest tuleb koolide suur erinevus?

Kutsekoolid on meie kompetentsikeskused ja olulised partnerid, eriti tõmbekeskustest väljaspool. Mõnes piirkonnas ei ole erakoolitusturgu koolitusi pakkumas, seega on meie lootused kohalikul kutsekoolil. Nimetatud kutsehariduskeskustel on lai valik koolituserialasid avaldatud ka töötukassa portaalis, osa koole on oma asukoha ja mitmekülgsete kursuste valikuga meie klientide seas atraktiivsemad kui teised.

Töötukassa koolituste otsingu veebilehel on näiteks Olustvere TMK avaldanud 2, Kehtna KHK 7 ja Lasnamäe MK 7 koolitust. Samas Pärnumaa KHK pakub 57, Tartu KHK 68 ja Ida-Virumaa KHK 30 algavat koolitust.

2019. a pakkusid kutseõppeasutused töötukassa kaudu kõige enam transporditeenuste, arvutikasutuse, majutuse ja toitlustusega seotud koolitusi. Mille põhjal kujunes selline eelistus?

Töötukassal on ligi 500 partnerit, sh kutse- ja kõrgkoolid. Meie kliendid saavad valida koolitaja ise. Milliseks kujuneb kutseõppeasutuste pakutavatel kursustel osalemine, sõltub paljuski sellest, mida nad pakuvad ja kui paindlikult seda teevad. Nt e-kursuste pakkumisel on eraturg kiiremini reageerinud, samas on kutsekoole, kes on ka e-kursusi pakkuma hakanud.

Koolid on koolituste korraldamisel paindlikumaks muutunud. Kindlasti on koolide väärtus suurepärastes õppebaasides, seega on kursuste pakkumine paljuski tingitud sellest, kuidas on korraldatud tasemeõpe ja kui palju aega jääb täienduskoolituste korraldamiseks olemasoleva ressursi piires. Kutsekoolid teevad ka tasuta kursusi, millel saavad osaleda töötud kliendid ning millel osalemise eest saab töötukassa maksta stipendiumi ja sõidutoetust. Kutsekoolidel on head suhted tööandjate ja ka töötukassaga.

Kutseõppeasutuste kõrval on partneriteks ka kõrgkoolide täienduskoolituse osakonnad. Kõik teised koolituskaardi partnerid on erasektori täienduskoolitusasutuse pidajad.

Millised on koolituse hanke reeglid, kas üle Eesti ühesugused või regiooniti tingimused erinevad?

Tööturukoolituse hangete planeerimisel lähtub töötukassa klientide ja piirkonna tööjõu vajadusest. Riigihankega tellib töötukassa koolitusi, mille järgi on püsivalt suur vajadus, nt digioskuste koolitused (algtase ja edasijõudnud), ettevõtluskoolitus koos äriplaani koostamisega, keelekoolitused (eesti, vene, inglise) ja teatud ametikoolitused (näiteks CNC-pingi operaatori, hooldustöötaja, keskkonnatehnika lukksepa kursused jne).

Mida hankereeglitest võiks välja tuua seoses kutseõppeasutustega?

Hanketingimuste seadmisel lähtub töötukassa klientide vajadusest ning konkreetse koolituse sisust, järgides riigihangete seaduses toodud nõudeid. Hanketingimused kehtivad võrdselt kõikidele pakkujatele, sh kutseõppeasutustele. Kutseõppeasutused osalevad suuresti hangetes, mille raames tellitakse nt ametikoolitusi, kus on eeldus õppebaasi olemasolu. 

Kui palju raha on eraldatud töötukassale täiskasvanute koolitamiseks ja kui palju neist summadest on läinud kutseharidussüsteemi koolidele?

Koolituste eelarves sisaldub töötute, töötavate inimeste ja tööandjatele mõeldud koolitustoetus ning kutseeksamite tasud. Töötukassale raha koolitusteks ei eraldata, kulud kaetakse töötuskindlustuse summadest, millesse on oma panuse andnud nii töötajad kui ka tööandjad. Eelarve sisaldab ka Euroopa sotsiaalfondi rahastust.

Töötukassa kodulehel on 521 koolitajat ja 5675 koolitust.