Tallinna keskraamatukogu soovitab: Mine metsa! Loeme loodusest
Friederun Reichenstetter, Hans-Günther Döring „Küsides targemaks. Rebane ja teised loomad“ (2021)
„Küsides targemaks“ on tore viktoriiniraamatute sari pisematele looduse-huvilistele. „Rebane ja teised loomad“ on juba neljas, mis sellest sarjast eesti keelde tõlgitud. Lehekülje ühel poolelt leiab küsimused metsa-loomade ja -lindude kohta, vastused aga pöördelt. Küsimusi on nii keerulisemaid kui lihtsamaid. Mõned vastusevariandid on naljakadki, nii on raamatuke ühtaegu lõbus ja hariv. Lugeda saab üksi või mitmekesi.
Kõik sarja raamatud on mugavas spiraalköites ja taskuformaadis, võimaldades viktoriini viia läbi ükskõik kus – kodus, koolis, lasteaias või metsas.
Jana Orion, Kadrioru raamatukogu raamatukoguhoidja
Jen Green „Puud: salapärased hiiglased“ (2020)
Raamatu tagakaanel lubatakse, et puude elu on palju põnevam, kui pealtnäha paistab.
Nii ka see ilus ja suureformaadiline raamat ise, mis Claire McElfatricki illustratsioonidega pakub sirvideski ainulaadse elamuse.
Aga lisaks imelistele piltidele saame palju teada. Mis on puud? Millest nad elavad? Kuidas nad üksteist toetavad? Millised on maailma kõige vanemad, jämedamad, kõrgemad ja raskemad puud? Ja kuidas nad ennast kaitsevad? Näiteks, mida teeb akaatsia, kui tunneb kaelkirjakut lähenemas? Või kuidas emapuu oma lapsi kasvatab? Ja kuidas puu appi hüüab, kui tal janu on?
Stefan Casta, Bo Mossberg „Sofi loodusraamat“ (2017)
Tule koos sipelgas Sofiga loodusretkele! Koos õpime tundma nii lilli, puid, marju kui seeni. Saame teada näiteks seda, et sinililled võivad elada kuni 700-aastaseks, et kuusk lausa armastab talvekülma, et laukapuu viljad maitsevad nagu põhjamaised viinamarjad ja et ere pilvik lõhnab keedetud homaaride järele. Just nii kirju on sipelgas Sofi maailm ja tema vahva retk viib meid tutvuma veel kümnete teiste põnevate metsalillede, -puude, -marjade ja -seentega.
Peeter Ernits „Jäljeaabits“ (2013)
„Jäljeaabits“ on asendamatu abimees igale väikesele ja suurele loodusuurijale. Raamat õpetab meid detektiivi kombel lisaks käpa- ja sõrajälgedele ka teisi vähem silma-torkavaid jälgi märkama. Nii võib loomade ja lindude käike kindlaks teha nende radade, pesade ja urgude, kõikvõimalike söömajälgede, väljaheidete ja räppetompude ning mudavannide ja sügamispuude järgi. See, kellel raamat metsas kaasas, võib uhkusega vahet teha orava ja hiire, rähni ja puukoristaja ning kähriku ja rebase jälgedel.
Teele Nõlvak, Laagna raamatukogu raamatukoguhoidja