Tervise kaitsmine on digipädevus: kontorivõimlemine distantsõppel

Oleme juba aasta aega lootnud, et koroonaga seotud olukord on ajutine. Peame tõdema, et olukord on muutunud krooniliseks. Lapsed ja noored, kelle keha kasvab ja areneb, veedavad päevi, nädalaid ja kuid distantsõppel, silmitsedes ainiti ekraani ja käsitsedes iga päev mitu tundi digivahendeid.

Lapse päev on sarnane kontoritöötaja päevaga

Meie lapsed on nüüd kontoritöötajatega sarnases olukorras. Enamgi veel, kui kontoritöötaja saab oma päevakava üldiselt ise korraldada, näiteks vajadusel püsti tõusta, pause teha ja oma enesetunde järgi koridori jalutama minna, siis õpilase päev on distantsõppel tihedalt videotunde ja kirjalikke töid täis pikitud. Tõsi, õpilase päevakavas on lühikesed pausid, kuid sageli on need täidetud tööde üleslaadimise või saatmisega ning uueks tunniks valmistumisega.

Meil puudub pikaajaline kogemus laste viibimisest terve tööpäeva arvuti taga, küll on olemas piisavalt teadmisi, millised terviseohud on seotud täiskasvanute arvutitööga.

Kontoritöötaja tervise eest hoolitsetakse – inimesele tagatakse sobivad töövahendid (ergonoomiline tool ja kuvar), juhendatakse neid tegema võimlemisharjutusi ning tagatakse aeg-ajalt töötervishoiu arsti külastus.

Ohud arvutiga töötades

Kontoritöötaja tööohud on ebatervislikust töökohast, tööasendist ja töökorraldusest tingitud ohud tervisele. Näiteks põhjustab kehalisi pingeid arvutilaua halb sobivus, ebamugav tool, stress, vähesed puhkepausid ja pikad tööpäevad.

Tööergonoomika alal tehnikateaduse magistrikraadi kaitsnud töötervishoiu tööinspektor Janika Rõõmus on toonud välja, et kontoritöötajat ohustavad pea- ja kaelavalud, valud liigestes ja õlgades.

Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri juhistes noortele („Ohud tööl“) öeldakse: „Sul on õigus ohutule ja tervislikule tööle, sealhulgas saada vajalikku väljaõpet ja juhendamist, samuti küsida küsimusi ja teatada asjadest, mis tunduvad sulle ohtlikud.“

„Tööõnnetuste ja tervisekahjustuste põhjuseks võivad olla näiteks ohtlikud seadmed, stress, kiire töötempo, puudulik väljaõpe ja juhendamine ning õigete töövõtete ja nende järgimise järelevalve puudumine. Kui oled alaealine ja töötad kohal, kus nii noorelt seaduse järgi töötada ei tohi, on õnnetuseoht eriti suur.“

Korduva kiire töö puhul – eelkõige ebamugavas asendis ja ebapiisavate puhkepausidega – tekivad valud ning kahjustuvad lihased ja liigesed. Selliseid tervisehäireid võib tekitada näiteks töötamine tehase koosteliinil, poekassas või arvutiga.

Juhend suunab noori teatama juhendajale oma tervisemuredest. Juhendis on öeldud: „Ära jäta tähelepanuta algavaid tervisehäireid, millele viitavad näiteks pea- ja muud valud, peapööritus jt.”

Omandame „kontoritööks“ tervislikud harjumused

Käesoleva artikli autor on aastaid tagasi andnud rühiõpetuse tunde Tallinna majanduskoolis sekretäritöö õpilastele. Õppisime oma kehahoiu ja tööasendi jälgimist ja harjutasime kontorivõimlemiseks sobivaid harjutusi. Rühiõpetuse väljaõpe kulub ära ka tänapäeva õpetajale ja õpilasele, kes on sattunud kontoritöötaja rolli.

Lastel ja noortel peavad arvutiga tööks kujunema terviseharjumused. Tööinspektor Rõõmus (2017) küsib järgmisi suunavaid küsimusi.

• Kas pausi ajal puhkad silmi, vaadates kaugusesse?
• Kas puhkepausi ajaks avad akna ja lahkud oma töötoast?
• Kas jalutad pausi ajal õues või viibid hästiõhutatud ruumis?
• Kas teed puhkepausi ajal venitus- ja sirutusharjutusi?

Need küsimused on olulised, et säilitada tervis. Lapsed ei hakka neid küsimusi endalt ise küsima, nad vajavad selleks juhendamist. Oluline on arvestada laste vanuse ja turvalisusega. Selge, et kortermajas distantsõppel väikelaps iseseisvalt akent ei või avada.

Meie kooliprogramm pole loodud distantsõppe jaoks ja on ülekoormatud. Õpetaja tunneb, et tal pole aega õpilastega videotunnis võimelda ja hingamisharjusi teha. Tean seda tunnet õppejõuna töötades. Siiski ei või me sellega leppida, et kahjustame teadlikult oma õpilaste tervist. Olen nuputanud sellel teemal juba alates sügisest ülikoolis videotunde andes ja pakun välja paar nippi.

• Võta kasvõi minut või paar tunni alguses, lõpus või keskel ja tehke koos õpilastega mõned rühiharjutused või oma keha tunnetamise ja teadliku hingamise pausid. Harjutusi võib teha ette õpetaja, võib teha mõni õpilane (n-ö korrapidaja), saab kasutada lühivideoid.
• Anna õpilastele võimalus tunnis korraks püsti tõusta ja toas ringi kõndida. Püsti tõusmist saab kombineerida mõne harjutusega, kus on vaja hetkeks mõtiskleda ja vastust nuputada. Saad ka õpetajana ise korraks keha sirutada.

Need pausid tasub teadlikult oma tunnikavasse planeerida, sest videotunnis tundub aeg minevat kiiremini kui klassiruumis ja kiirustamise tunne on nii õpetajal kui ka õpilastel.

Internetist leiab kontorivõimlemiseks (SportEST) harjutuskavasid, mida saab teha vaid paari minutiga. Kui lapsed õpiksid distantsõppel arvutiga tööks kasulikke harjumusi, annaks distantsõpe õpilastele eluks kaasa ühe digipädevuse – tervise kaitsmine.

Tervise kaitsmine on digipädevus

Ohutus ja tervise kaitsmine on digipädevuse mudeli (DIGCOMP) digipädevused. Oleks suurepärane, kui õpilane võiks distantsõppe lõpus öelda:

• „Oskan vältida tehnoloogiliste vahendite kasutamisega seotud terviseriske, sh ohtu füüsilisele ja vaimsele heaolule“,
• „Ma mõistan tehnoloogiliste vahendite kasutamisega seotud terviseriske (alates ergonoomika aspektidest kuni tehnoloogiasõltuvuseni)“,
• „Ma tean, kuidas kasutada tehnoloogilisi vahendeid nii, et vältida terviseprobleeme“,
• „Ma tean, kuidas leida hea tasakaal e-maailma ja füüsilise maailma vahel“ (Ferrari, 2013).