Üleilmakoolis on paindlik üksikõpe

Kadi Kivilo õpetab eesti keelt 1.–4. klassi lastele, kellega ta päriselus ei kohtugi. Kõik õpilased on maailmas laiali ja õpivad tema juhendamise järgi Eestikeelse Hariduse Seltsi üleilmakoolis.

Liivi muuseumis programmi- ja arendusjuhina töötava Kivilo õpilased elavad valdavalt Euroopas, aga ka USA-s ja Kanadas. Sel aastal on kaugeim otseühendus Jaapaniga. Õpitakse kahtemoodi: ühed lapsed saavad vanemate soovil ka veebitunde. Nende puhul tuleb õpetajal jälgida õpilaste asukohta ja päevaplaani ning ajavöönditki. Teiste juures ei oma elukoht tähtsust, sest nendega suhtleb Kivilo õpihaldussüsteemi vahendusel ja meili teel. Leheloos räägib ta tööst nende lastega, kellega kohtub ka reaalajas ja veebi teel.

Igal õppijal oma tempo

Õpilastega kohtub Kadi Kivilo õpihaldussüsteemi kaudu enamasti paar korda kuus. Kuid üleilmakool on paindlik ja pere soovil saab õpetaja mõne lapsega kokku lausa igal nädalal. Enamasti sobib lastele õhtupoolne aeg, sest neil on ka igapäevane koolitöö, mõnele jääb eesti keele õppeks aega nädalavahetustel.

„Eks see ka väsitab lapsi ning nõuab vanematelt sisemist veendumust, meelekindlust ja missioonitunnet oma keelega tegelda, selleks aega ja energiat leida,“ mõistab õpetaja. Ekraanil näeb ta ikka rõõmsaid ja innukaid õppijaid.

2017. aasta sügisel hakkas Kadi Kivilo 3. klassile materjale looma, järgmisel aastal tuli 2. klass, mullu esimene. „Ring on täis, aga tööd üksjagu,“ sõnab ta. Samm-sammult võimalusi tundma õppides on vähehaaval välja kujunenud töö n-ö struktuur. „Õpin pidevalt juurde, modifitseerin, mängin võimalustega, täiendan, otsin lahendusi, kuidas üks või teine osa võimalikult tõhusalt töötaks,“ kirjeldab Kivilo oma tegevust ja arvab, et on leidnud hea metoodika.

Kuna veebitunnid on valdavalt üks ühele, saab ta neis arvestada iga õppija tempo ja huvidega. Vahel tehakse tunde mitmekesi, näiteks veebisillaga Venemaa-Eesti-Šveits. Siis saavad lapsed, kes julgevad end suuliselt väljendada ja avada, oma mõtteid otsesuhtluses eakaaslastega jagada.

Palju suhtlemist veebis 

Veebitundides saab suuliselt rohkem suhelda. Seda enam, et 6–7-aastastega kirjalikult midagi ära ei teegi. Sõnu kokku veerima on väikesed päris tublid. Iseasi, kui hästi nad loetut mõistavad. Selleks tegeldaksegi sõnavaraga: õpetaja kasutab mängulisi vahendeid, pilte, videoid, helisid, tekste. „Algul on mõned lapsed väga kinnised, sageli ei julge rääkida, kardavad eksida,“ jutustab Kivilo. „Alustan sõnade kordamisest, järeleütlemisest. Julgustan, et keeleoskus kasvab, kui keel kõlab. Vahel mängude ajal naljatlen, et programm ei loe vastust õigeks, kui laps seda selgelt välja ei ütle – luiskan natuke. Märkan rõõmuga, kuidas tund-tunnilt õpilane avaneb nagu lilleõis ning tema keelerõõm avab oma kroonlehti kihthaaval.“

Iseseisev ja lapsevanemaga õpihaldussüsteemis õppimine põhineb suurel määral tekstidel ja piltidel. Selgituseks õpetajalt helisalvestised, videod, kus ta ise räägib jm. Selliste materjalidega töötamine jääb suurel määral kodu hooleks. Õpetaja jälgib, kas laps on materjalid läbi töötanud ja kuidas on ta teinud kokkuvõtvad tööd. Tööde puhul on rõhk osaoskustel, nagu suuline eneseväljendus (lapsed saavad heli- või videosalvestada oma vastuseid, õpivad luuletusi esitama), kuulamine (järjejutt, õpetaja selgitused), kirjutamine (küsimused foorumis – ka omavaheliste küsimuste ja vastuste esitamine –, ülesannetena väiksed kirjatööd), õigekiri (traditsioonilised testid, etteütlused), teksti mõistmine (loetud, kuulatud teksti või videoklipi kohta küsimustele vastamine testis või oma sõnadega). „Moodle’i õpihaldussüsteemis on tohutult võimalusi,“ ütleb Kivilo, „ja see annab mänguruumi.“

Üleilmakoolis algklassides õppida soovijaid on rohkesti. Kohe sügisel pakutakse prooviks veebitundi ning mitmed lapsevanemad on pidanud seda väga sobivaks. Veebitund aitab hoida rütmi, distsipliini sõna heas mõttes, võimaldab anda selgitusi ja arendab keeleoskust kõige enam.

Kadi Kivilo on olnud Vormsil õpetaja ja kaitsnud TLÜ-s 2016. a magistrikraadi ning kirjutanud magistritöö distantsõppest. „Ehitasime sel ajal juba lennu peal lennukit,“ ütleb ta. „Tarvis oli süsteemi kuidagi kirjeldada ja nii sündis ka lõputöö.“ Vormsi koolis saadud kogemuse ja oma lõputöö kaudu jõudis ta toona järeldusele, et suuremal või vähemal määral e-õpe, kombo- või ulaõpe, nagu talle meeldib öelda, tuleb peagi. „Püüdsin korraldada ja korrutasin, et kui Eesti selles suunas arendusi ei tee, eelkõige koolisüsteemis laiemalt, siis magame e-riigina midagi suurt maha,“ ütleb ta.

Keeleõppimine sai koroonaajal hoogu

Pisut enne koroonakriisi algust otsustas Kadi õpetajatöölt kultuuritööle suunduda. Üleilmakooliga on ta siiski endiselt seotud. Selle kooli lapsed on tema sõnul digipädevad, nad oskavad ennast mobiliseerida ja vahendeid kasutada.

„Kui koroona tõttu oldi kodudesse suletud, leidsime hoopis enam vaba aega suhtlemiseks ja eesti keele õppimine sai suisa uue hoo sisse,“ rõõmustab õpetaja, näinud, kui tänulikud olid lapsed iga uue suhtluspartneri ja -võimaluse eest. „Kord juhtus nii, et laps oli päev läbi arvutis koolitööd teinud. Meil oli plaanis veebitund, kuid lugesime siis lihtsalt juttu ja arutlesime, mida üks või teine sõna tähendab. Lapsel olid silmad väsinud, aga tunnis ta ikkagi kuulas, rääkis ja mõtles.“

Emakeelepäevaks on õpetaja Kivilo pakkunud oma 1.–4. klassi õpilastele mängulist videovaatamist koos mõistmisküsimustega, teemaks emakeelepäeva tähendus ja sisu. Ka on ta julgustanud lapsi osalema konkurssidel. Emakeelepäeva tähistamisest olulisemaks peab Kivilo eesti keele ja kultuuri tähtsustamist. Ta jälgib rahvakalendrit, tutvustab lastele kultuuri, kombeid, toite, loodust, geograafiat jm, mis eesti keele õppimisele nagu iseenesest kaasa tuleb. Detsembris tegi ta advendikalendri, kus iga päev avanes mõni eestikeelne lasteluuletus või -laul.

Seoses praeguse tööga Liivi muuseumis plaanib Kadi Kivilo järgmiseks aastaks välja kuulutada ja kaasata välismaal õppivaid eesti lapsi Liivi etlusvõistlusele. Ta ootab huviga, kuidas see üleskutse Eestist väljaspool vastu võetakse. „Nii põnev on valdkondi omavahel kombineerida ja uusi võimalusi luua!“ arvab õpetaja Kadi Kivilo.

Üleilma õpetaja tööd lihtsustab tehnoloogiline taip

Üleilmakooli õpetajad kasutavad individuaalõppes ka Skype’i, Zoomi, Teamsi ja 8 x 8 keskkonda. Veebis õpetamisel peab õpetaja leidma kõigile osalistele sobiva lahenduse. Tööd lihtsustab, kui õpetajal on haridustehnoloogilist taipu või selline taust, nii mõnigi on selles vallas iseõppija. Hädas otsitakse abi internetist või headelt kolleegidelt.

Õpetajal tuleb kohandada õppematerjale vastavalt igaühe tasemele või ka vastumeelsusele mõne mängu suhtes. Kasutatakse Opiqust pärit eesti keele kui võõrkeele materjale, mida saab sobitada mängudeks ja interaktiivseteks slaidisõudeks. Nooremad lapsed on võistlushimulised ja mängude tulemused innustavad neid korduvalt harjutama, et tippu pürgida, ütlevad õpetajad. Pedagoogid on nutikad ka ise mänge koostama, selleks mitmeid digikeskkondi kasutades.

Innukamad vanemad on lapsele eeskujuks, räägivad lapsega eesti keeles, kordavad sõnu, õpivad fraase. Kui vanema initsiatiivi ei ole, siis peab õpetaja rohkem kordama ja kinnistama ning laps omandab keelt pikema aja vältel.

Üleilmaõpetajad ütlevad, et neile teevad rõõmu laste rõõmsad näod ekraanil ja neid innustab see, et lapsed ootavad keeletundi. 

Koroonaviirus kasvatas õppimissoovi 

Eestikeelse Hariduse Selts alustas üleilmakooli tegevust 2013/2014. õppeaastal Eesti HTM-i rahvuskaaslaste programmi toel, võttes eeskujuks Soomes tegutseva e-põhikooli. Soomes tegeleb välismaal elavatele lastele põhikoolikursuste pakkumisega kaugõppekool Kulkuri, mis alustas tegevust 1975. aastal.

Üleilmakool alustas 2013/2014. õppeaastal 9. klassi eesti keele ja kirjanduse e-kursusega, kus osales 12 õpilast kuuest riigist. Lootsprojekt ja lastevanemate kiitev tagasiside andis kinnitust, et nii on võimalik eesti keele oskust säilitada ja tugevdada.

Teisel õppeaastal õppis 7., 8. ja 9. klassis 42 last 10 riigist. Õpilaste arv on aastati kasvanud, samuti nende riikide arv, kus üleilmakooli lapsed elavad. Eesti keelele ja kirjandusele on lisandunud teisi õppeaineid, juurde on tulnud põhikooli lõpueksamiks ettevalmistavad kursused jm.

Sel õppeaastal on üleilmakoolis 12 õpetajat, õpilasi on 31 riigist 280. Koroonaviirus osutus üleilmaõppimisele positiivseks sütikuks – osa lapsevanemaid soovis rohkem tunde lapsele ja uusi eesti keele õppida soovijaid tuli juurde.

Kooli tegevust toetab Eesti haridus- ja teadusministeerium.