Unelmate distantsõppe suunas …

21. veebruaril esitles Harno „Hariduse tehnoloogiakompassi“ uut peatükki „Unelmate distantsõpe“ ja kohe pärast koolivaheaega distantsõpe algaski.

Seega esitleti tehnoloogiakompassi uut peatükki just õigel ajal, et koolid saaksid distantsõpet kevadisest ajast paremaks timmida, et distantsõpe muutuks kevadisest hädalahendusest uueks efektiivseks õppimise viisiks, mida saab kasutada ka ilma viirusekriisita.

Uues peatükis on mõndagi meeldejäävat. Näiteks on distantsõppe terminid lahti seletatud ja süsteemi pandud ning segadust seega vähem. Nii soovitatakse edaspidi öelda „distantsõppe“ asemel „kaugõpe“ ja „kontaktõppe“ asemel „lähiõpe“. (Nõukogude-aegne „kaugõpe“ on nüüd „sessioonõpe“). Mõisted muutuvad justkui eestikeelsemaks. Selgitatakse ka põim- ja paindõppe erinevust: põimõppe ajal kasutatakse kaug- ja lähiõpet vaheldumisi, paindõppe ajal aga samaaegselt.

Mõned meeldejäävad soovitused „Unelmate distantsõppe“ peatükist. Kuna kaugõppes ei saa õpetaja oma õpilasi klassi ees improviseerides motiveerida, siis soovitatakse kasutusele võtta uusi atraktiivseid õpetamise meetodeid. Eriti soovitatakse mängustatud õpet, millest on isegi eraldi peatükk, kus tuuakse näiteid mänguliste elementide kasutamisest nii meil kui mujal maailmas.

Toetage kaugõppes olevat õpilast rohkem, kui teete seda lähiõppes – kõlab üks soovitus. „Rohkema toetamise“ all mõeldakse õppe individualiseerimist, diferentseerimist ja personaliseerimist, ka vana head ümberpööratud klassiruumi meetodit, mille puhul saavad õpilased õpetajaga veebis kohtudes kohe õpitu üle arutlema hakata ega pea tema loengut kuulama. Õpilaste rohkem toetamise alla mahub ka soovitus, et õpetaja vastaks õpilaste küsimustele ka õhtuti ja puhkepäevadel – et tagasiside oleks kiirem jne.

Õpilaste parem toetamine kahjuks ei tule, kuid kas töömahu kasv ei peaks õpetajale kaasa tooma samas mahus palgakasvu või siis koolidele võimaluse palgata lisaõpetajaid? Ühe koormust vähendava lahendusena pakutakse välja tundide ettevalmistamist õpetajate koostööna. Õpetaja koormust vähendaks ka see, kui õpilased õpiksid rühmadena ja küsiksid abi põhiliselt üksteiselt, mitte õpetajalt.

Ootuspäraselt rõhutatakse, et rutiin on väga tähtis ka kaugõppe puhul. Õpetaja, õpilane ja lapsevanem peab kindlalt teadma, millal mingit õppevormi rakendatakse, mis aegadeks tööd esitatakse, kui kaua millelegi keskendutakse, millal sobib õpetajale helistada jne.

Seega tasub „Hariduse tehnoloogiakompassi“ uut peatükki fantaasia ergutamiseks lugeda (https://kompass.harno.ee/unelmate-distantsope). Teisalt tasub kuulata praktikuid. Järgnevalt jagavadki oma mõtteid haridustehnoloogide liidu juhatuse esimees ja Pärnu Vanalinna kooli õpetaja Diana Veskimägi, Pelgulinna gümnaasiumi IT-juht Birgy Lorenz ja Palamuse gümnaasiumi direktor Siiri Sõmer.

Kasutage ühtset platvormi

Diana Veskimägi: Soovitan koolidel kasutada kogu kooli ulatuses üht ja sama keskset platvormi, kas Microsofti või Google’i oma, nii on õpilastel ja ka õpetajatel endal lihtsam. Loomulikult suudavad õpetajad ja õpilased ka mitmel teisel platvormil töötada, kuid iga uuega kohanemine võtab aega ja õppimise jaoks jääb seda selle võrra vähem.

Teiseks soovitan pöörata tähelepanu digiturvalisusele. Kui õpetaja tahab mõne õpilase tööd kogu klassile näidata, siis peab ta selleks õpilaselt (või tema vanemalt) luba küsima, sest kord avalikuks tehtud materjalid võivad kergesti veebiavarustesse rändama minna. Kui õpilane soovib ise omal tahtel midagi veebi laadida, siis tuleb talle meelde tuletada, et ta ei pruugi seda enam sealt ära saada. Mitte mingil juhul ei tohi õpilane veebis jagada teistest õpilastest tehtud fotosid või nende töid. Küberohtude vähendamiseks tuleb õpetajal kõik ebavajalikud materjalid ehk digiprügi jooksvalt ära kustutada.

Veebitundides võiksid õpilased kasutada kõrvaklappe, sest needki kaitsevad privaatsust – nii ei saa õpilase õed-vennad, vanemad jt veebitunnis toimuvat õppimist pealt kuulata. Kõrvaklapid summutavad ka kodu üldist taustamüra ja aitavad lapsel tunnile keskenduda. Kõrvaklapid maksavad vaid 6–7 eurot ja paljud lapsed on saanud need kaasa nutitelefoniga.

Õppematerjalid peaksid olema samuti õpilastele tuttavas keskkonnas, et ei peaks kulutama liigselt aega uute keskkondade selgeks õppimisele. Kui Opiq, eKoolikott, Moodle, Tera, Classroom, Teams või õpetaja enda blogi on õpilasele juba tuttavad ja lihtsad keskkonnad, on hea neid ka distantsõppe ajal kasutada. Aga väga soovitan õpetajatel otsida veebist interaktiivseid mängulisi keskkondi, mis annavad vahetut tagasisidet nii õpilasele kui ka õpetajale. Näiteks Quizlet, Quizizz, 99math, pranglimine, nutisport jt. Ka Kahootis on hästi palju meie õpetajate enda koostatud interaktiivseid ülesandeid. Veebitunnis saab kasutada interaktiivseid slaide (näiteks Nearpod, Peardeck, Quizziz). Need on õpilasele palju huvitavamad kui tavalist slaidi vaadata ja õpetaja selgitusi kuulata. Kiiret visuaalset tagasisidet annab veebiklassi keskkond whiteboard.fi. Veebitunni materjalide koondamiseks ühte aknasse on õpetajale hea abiline http://classroomscreen.com/ (seitse päeva saab tasuta proovida PRO-versiooni). Häälsalvestusi saab kiiresti koguda veebilehe vocaroo.com abiga.

Interaktiivsed ülesanded on eelõige harjutamiseks ja neid ei pea alati hindama. Õpilased võivad neid iseseisvalt mitu korda teha – kuni on selge. Pärast seda võib hindelise töö teha kas suuliselt, paberile kirjutades või kasutades kohest tagasisidet võimaldavaid testikeskkondi (näiteks Google Forms, Socrative).

Neljandaks soovitan anda suulisi veebitunde. Siis kuuleb õpetaja kohe õpilaste küsimused ära ja kogu klass kuuleb ka õpetaja vastuseid. Nii ei pea õpetaja õpilaste küsimustele ükshaaval e-kirja teel vastama. Õpilased vajavad vahetut suhtlemist õpetajaga ja veebitunni kaudu on see võimalik.

Emotsiooni võiks ka veebitunnis olla. Näiteks näitavad õpilased hommikul enne tunde veebi kaudu oma klassikaaslastele oma kodus olevat lemmiklooma ja räägivad temast. Lastel on kogu koolipäevaks palju parem meeleolu.

Laps ei peaks liiga palju arvutiekraani ees istuma ja seepärast on otstarbekas kasutada mänge, kus liikumise ajal ühtlasi õpitakse. Näiteks kui inglise keeles õpitakse värve ja õpetaja ütleb „red“, otsivad lapsed oma kodust midagi punast ja näitavad seda. Harno veebiseminarides on päris mitmeid õppe mängustamise võimalusi tutvustatud. Ka võõrkeelte mängulise õpetamise kohta on videoid palju.

Hoidke stabiilsust

Birgy Lorenz: Meie koolis läheb kõik rahulikult, kõik struktuurid ja süsteemid on paigas. Õpetajad teavad, mida nad peavad tegema, kuna oleme juba enne distantsõppe perioodi õpioskusi arendanud, otsinud oma tegevuses mõtestatust ja eesmärgipärasust. Otsuseid on palju lihtsam teha, kui oled enda jaoks eelnevalt läbi mõelnud, mis on oluline ja mis jätta e-kujul õpetamata.

Üldiselt soovitan kõigil õpetajatel jääda distantsõppe ajal rahulikuks, kasutada neid vahendeid, mis on vahepeal selgeks saanud, ja kui on tunne, et midagi jääb puudu, siis juurde õppida – Harno pakub pidevalt koolitusi. Tähtis on jääda stabiilseks, kasutada juba teadaolevaid vahendeid, õpilasi nende õppimises toetada, hoida nende motivatsiooni.

Samas oleme meie oma koolis praeguse distantsõppe ajal arutlenud kõige rohkem hoopis selle üle, kuidas toidupakid lasteni jõuavad ja kuidas neid kodusid toetada, kus laps on päeval üksinda kodus. Palju oleme tegelnud ka haridusliku erivajadusega õpilaste muredega, et nad saaksid kooli toe kätte. Kool peab osa lapsi nüüd eriti toetama.

Pelgulinna gümnaasiumi teine suur töö on uute õpilaste vastuvõtt 9. klassi. Eelmisel aastal tegime seda Harno Moodle’is ja noored said väga hästi hakkama, mistõttu kasutame tänavugi seda võimalust.

Märtsi kolmandal nädalal tulevad koolieksamid ja need on meil samuti Moodle’is. 12. klass peab seal koos paarilisega uurima mõnd start–up’i juhtumit ‒ kuidas selles digivõimalusi kasutatakse, mis see majandus arengule annab, milliste seadustega on seotud jne. Lisaks on koolieksamil 25 küsimusega valikvastustega e-test, mis tuleb 45 minutiga ära teha.

Kes meie kooli 9. klassis kandideerivad, nendel on üsna sarnased ülesanded tavaklassi kandideerides, kuid kunstisuuna omad esitavad oma varem tehtud töödest portfoolio ning joonistavad/maalivad kodus pildi, mida näitavad veebi kaudu. Lisaks on mõlemal suunal õpioskuste e-test ja online-vestlus. Kui õpilasel on selge, et ta meie kooli tuleb, vestleme ka tema perega, et vanemad samuti teaksid, mida meie kool taotleb.

Sisseastujad võtavad veebivestlusi väga tõsiselt. Kõik on kokkulepitud ajal kaamera ees, pidulikud riided seljas. Koduseinte vahel räägitakse palju vabamalt kui koolis vastuvõtukomisjoni ees, kus neid kuulab suures ruumis kuus-seitse inimest. Online’is oleme saanud oma tulevaste õpilaste kohta palju rohkem teada.

Põhipunktid kooli kodulehele

Siiri Sõmer: Meie koolis leppisime juba eelmisel kevadel kokku distantsõppe reeglid, mis on kodulehel näha. Need kokkulepped toimivad hästi, enne iga distantsõppe perioodi oleme ühte või teist punkti vajadusel täpsustanud. Näiteks muutsime märki, kuidas anda märku, et vajalik ülesanne on õigeks ajaks esitamata. Rõhutasime üle, et päevaülesanded Stuudiumis peavad olema lühikesed ja ülevaatlikud.

Juba kevadel oli meie põhimõte, et distantsõppele üleminek tohib õpilase elu muuta nii vähe kui võimalik ehk kasutada tuleb võimalusel neid digikeskkondi, mida kasutati juba enne distantsõpet. Me ei võtnud kiirustades kasutusele järjest uusi. Peame oluliseks ka seda, et lapsevanem ei peaks lapse õppimisse eriti sekkuma. Seepärast peavad juhised olema õpilasele jõukohased ja arusaadavad. Õpilased, õpetajad ja lapsevanemad suhtlevad meil Stuudiumi kaudu, sest see on kõigile tuttav. Stuudium pakub ka uusi võimalusi, näiteks märkmete tegemine või jututoa kasutamine.

Püüame õpetajat hoida. Kodulehel on meil kirjas, et õpilane ja lapsevanem saavad õpetajaga aktiivselt suhelda kella üheksast neljani. Kokkuleppel õpetajaga saab loomulikult ka pärast kella nelja tuge ja abi. Ma ei usu, et Eestis oleks palju õpetajaid, kes suudaksid distantsõppe perioodil normkoormusega kõik planeeritu ära teha, seepärast paneme neile südamele, et nad suure koormuse ajal oma tööd ikka niimoodi planeeriksid, et endale ka natuke aega jääks ja tervis ei kannataks. Seda rõhutasin õpetajatele juba kevadel.

Kevadise distantsõppe perioodil olid meil õpetajatega igal nädalal virtuaalsed koosolekud, kus saime nädala teemad läbi rääkida, küsimusi arutada ja ettepanekuid teha ning üldist meeleolu kujundada. Jätkame iganädalaste aruteludega. Ilmselt teeme märtsi keskel ka õppenõukogu koosoleku Microsoft Teamsi keskkonnas.

Püüame arvutikasutusega mitte liialdada. Meie senine kogemus näitab, et distantsõppe ajal saab väga hästi ka paberõppematerjale kasutada, raamatuid lugeda, töövihikuülesandeid täita, neid pildistada ja Tera vastavasse kausta laadida või mingil muul moel esitleda. Digiõpe peab toetama, mitte olema eesmärk omaette. Loomulikult kasutame ka Opiqu, e-Koolikoti variante, valmis e-tunde. Näiteks teevad õpetajad regulaarselt veebitunde, arvestades seejuures, et samal ajal ei peaks veebitunnis olema ühe pere mitu last.