Uued Skype’id ja Boltid tulekul!

Heateo haridusfond rahastab kahe järgmise aasta vältel 200 000 euroga kaht idufirmade taimelava: põhikooli tütarlaste tehnoloogiaringi HK Unicorn Squad ja gümnaasiumiõpilaste tehnoloogiaringi Codesters.club.

Heateo haridusfond toetab noorte MATIK-oskuste omandamist, et neil oleks vajalikke teadmisi erialases elus hakkamasaamiseks. Ja miks ei võiks haridusfondi toetus anda noortele innustavat hoogu ka oma idufirma loomiseks.

MATIK on praktilise kallakuga õppesuund, kus õpilased õpivad elulisi probleeme lahendama, kasutades oma teadmisi teadusest (näiteks probleemide ja kasutajate uurimine), infotehnoloogiast (programmeerimine), inseneriteadusest (robootika ja asjade internet), kunstist (ekraanidisain) ja matemaatikast (programmeerimisel kasutatavad ehitusmudelid jne).

Alljärgnevalt tutvustame tehnoloogiaringe HK Unicorn Squad ja Codesters.club lähemalt. Seda lootuses, et äkki leidub õpilasi ja õpetajaid, kes tahavad nende klubidega liituda või ise mõnd samasugust asutada.

Ükssarvikute salk

HK Unicorn Squad on eesti keeles HK Ükssarvikute Salk. Lühend HK viitab Helena Kotka initsiaalidele, kes inspireeris oma isa seda algatust looma. HK kõrvale lisandus Unicorn Squad, sest tüdrukud, kes osalevad tehnoloogiaringis, on niisama erilised nagu ükssarvikudki.

HK Unicorn Squad väärib Heateo sihtasutuse toetust igati, sest möödunud aastal pälvis see tüdrukute huviring ka aasta innustaja tiitli – neil tegelevad tüdrukud infotehnoloogiaga niisama põhjalikult ja innustunult, kui teevad seda tavaliselt poisid. 

HK Unicorn Squad on põhikoolitüdrukutele suunatud tehnoloogiaring, mis töötab juba kolmandat aastat ja kus praeguseks osaleb 1500 tüdrukut, kusjuures pea kõik jätkavad pärast esimese aasta lõpetamist ka teisel, kolmandal ja neljandal kursusel. See huviring on kasvanud Eesti suurimaks ainult tüdrukutele suunatud omataoliseks huviringiks ja eestvedajate siht on kahe aasta pärast jõuda 3000 osalejani. Praeguseks on tüdrukute tehnoloogiaring jõudnud igasse maakonda üle Eesti.

Kuidas tüdrukud tehnoloogiat tundma õpivad ja selle teadmise abil probleeme lahendavad, selgitab lähemalt Unicorn Squadi eestvedaja Liis Koser: 

„Oleme keskendunud ainult tüdrukutele, kuna tehnoloogia- ja robootikaringides on neid liiga vähe. Kui üksikud erandid välja jätta, siis tuleb tehnoloogiaringides kümne poisi kohta üks tüdruk. Ehkki tüdrukud on niisama uudishimulikud kui poisid, jätavad nad segarühmades tegutsedes end tagaplaanile, mistõttu ei saa nad tunnist sama kogemust kui poisid. Nii tekib mulje, et tüdrukuid tehnika ja tehnoloogia lihtsalt ei huvita. Me ei tahtnud hästi uskuda, et ei huvita, ja mõtlesime katsetada keskkonna muutmisega, eemaldades poisid. Paistab, et ainult tüdrukute keskel tegutsedes tunnevadki tüdrukud ennast mugavalt ja turvaliselt ning huvituvad tehnikast samamoodi nagu poisidki.

Meil on kõik käed-külge-tunnid, loovad ja praktilised. Ülesannetel on reaalsest elust taustalood, näited või selgitused, miks mingit asja tehakse või kus kasutatakse. Näiteks programmeerimise õpetamisel kasutame roboteid – Spherosid (kerarobotid), droone ja Legosid –, millele saab käed külge panna. Droonid on tüdrukute hulgas väga populaarsed. Näitena võib tuua tunni, mille teema on droonitakso. Seal ei programmeerita drooni lendama lihtsalt punktist A punkti B, vaid see tuleb programmeerida selliselt, et ta suudaks transportida inimesi: Lego mehikesi, kes istuvad droonile kinnitatud spetsiaalses 3D-prinditud korvis. Neid tuleb transportida kodust kooli, kinno, loomaaeda, lennujaama jne. Drooni lendamise sihtpunktid on üle klassi eri kohtades laiali ja ka eri kõrgustel, nii et tüdrukutel tuleb paika panna trajektoor, mõõta kaugused ja kõrgused ning lõpuks programmeerida. Nii imiteerib see ülesanne päriselu, antud juhul lähitulevikku.

Järgmisel kursusel on tüdrukutel juba rohkem programmeerimisoskusi ja siis programmeerivad nad drooni metsa läbi kammima, et see metsa eksinud inimesed üles leiaks. Inimesteks on olnud põlevad küünlad ja droon tuli programmeerida nii, et see oskaks küünlad ära puhuda. Iga puhumata küünal tähendab üht leidmata inimest. Ülesanne näitab väga hästi, miks inimesi metsast üles leida võib olla väga keeruline. Tundub, et tüdrukutele sellised päriselu ülesanded meeldivad. Rollimäng või üldse mängulisus ülesannetes hoiab motivatsiooni ja huvi kõrgel.

Me peame õppimise käigus tähtsaks ka piltlikke võrdlusi. Näiteks tahtsime, et tüdrukud mõistaksid, mis on ja kuidas suhtlevad omavahel kihid ehk layers. See on baastarkus, millest nad peavad aru saama, sest kihte kasutatakse väga paljudes arvutiprogrammides, nt pildi- ja videotöötluses, joonestamisprogrammides jm. Esmase tutvuse kihtidega teevadki tüdrukud juba esimestes tundides, kui peavad šabloonide abil grafitit tegema. See on ideaalne viis näidata, kuidas kihid moodustavad terviku, ning samal ajal saab kihte õppides olla tänavakunstnik. Hiljem hakkavad nad kihte kasutama ka arvutiga töötades, näiteks digitaalselt muusikat ja animafilme tehes, helindusprojektides jm.

Ja nii on meil igas tunnis – elu, mäng ja õppimine käsikäes. Selliseid näiteid meie tundidest võin tuua kümneid.

Üks oluline asi veel – meie tundides ei võistelda. Ülesanded lahendatakse üldjuhul paaris või grupis, aga mitte kunagi teise paari või grupiga võisteldes. Eesmärk on koostöö ja ülesande (hästi) sooritamine. Tüdrukud on omavahel ka väga abivalmid, hea meelega aitavad üksteist, kui on näiteks enda osa varem valmis saanud.“

Koodriklubi gümnasistidele

Teiseks toetab Heateo sihtasutus tehnoloogiaringi Codesters.club. Codester on eesti keeles „kooder“, „dekooderi” vastand.

Codesters.club töötab samuti kolmeaastase õppekavaga, kuid see on mõeldud eeskätt gümnasistidele. Sellel sügisel alustas Codesters.club Eestis oma teist hooaega ning sellega on liitunud kaheksa kooli Harjumaal ja Ida-Virumaal. Need koolid on Tallinnas Mustamäe gümnaasium, ühisgümnaasium, Kadrioru saksa gümnaasium, Lasnamäe gümnaasium, Lasnamäe vene gümnaasium, tehnikagümnaasium. Narvast osalevad Pähklimäe gümnaasium ja Narva Vanalinna riigikool. Olgu märgitud, et Codesters.clubi on kutsunud ellu Balti aadlike järeltulijate Riesenkampffide fond.

Tehnoloogiaringi Codesters.club tegevust tutvustab lähemalt programmijuht Egle Paukstelyte:

„Tavaliselt küsitakse ikka, milliseid digilahendusi on meie õpilased juba valmis teinud, seepärast toon sissejuhatuseks mõned näited.

Vibrify on äpp neile, kes õpivad muusikat. Selle on välja töötanud Mustamäe gümnaasiumi õpilane Alan Erik Kasuk. Muusika õppija paneb Vibrifysse kirja kõik muusikapalad, mida ta tahab osata hästi mängida, ja äpp tuletab talle meelde, missugust pala ja millal tal oleks mõistlik harjutada. Äpp on nii põhjalik, et tuletab mängijale meelde ka eelmistel aastatel õpitud palasid, et need ära ei ununeks, vaid neidki piisavalt harjutataks. Äpp töötab nii arvutis kui ka telefonis.

FashionR8. Agneta Kaldma Tallinna ühisgümnaasiumist on töötanud välja äpi FashionR8, mille abil saavad huvilised enda disainitud rõivaid veebi üles laadida – kasutades modelle, et saada oma toodete kohta vaatajatelt tagasisidet. Äpi FashionR8 saab muuta tasuliseks ja sellega oleks samm esimese miljardi suunas astutud.

PCREC on Tallinna ühisgümnaasiumi õpilase Gert Kalviste arvutimängijatele loodud äpp. Teatavasti vajavad arvutimängude mängijad iga paari aasta tagant kiiremat ja paremat arvutit. Nüüd saavad nad sisestada oma probleemi kirjelduse äppi PCREC, lisada summa, mis neil on võimalik uuenduste jaoks välja käia, ning äpp jagab soovitusi, mis on selle ala spetsialistidega kooskõlastatud.

Kuidas Codesters.club töötab?

Koodriklubi tegevus on osa kooli õppeprogrammist. Sellele pühendatakse nädalas viis akadeemilist tundi ja need kestavad kokku viis nädalat. Järgneb veel kaks nädalat meeskonnatööd.

Tundides esitletakse uusi teemasid, tehakse praktilisi töid ja seejärel rakendavad õpilased oma uusi teadmisi oma projektis. Meeskonnatöö tundides moodustatakse neljast õpilasest koosnevad rühmad ja viiakse läbi häkatone, mille käigus peab valmima mingit probleemi lahendav toode.

Nii õpivad õpilased start-up’ide maailma tundma. Nad õpivad probleemile lahendust leidma, turgu uurima, otsust langetama, projekti koostama. Omaette oskus on ka oma tootele sobivate tehniliste lahenduste leidmine ja uue toote paberile (ekraanile) visandamine. Töövahenditena kasutavad nad Figma prototüüpe, meeskonnasuhtlus toimub Slacki abil, projektijuhtimine Trello ja/või Notioniga. Kodeerimine toimub HTML5, CSS3, JavaScripti ja Pythoni abil.

Kodeerimise osa põnevamaks muutmiseks kasutame mängude arendamisele spetsialiseerunud Unity kursust – see on aidanud paljudel meie õpilastel keerulistest kodeerimisstruktuuridest lõbusalt aru saada! Peale selle loovad õpilased teisel kursusel tegelikult ka ise mobiilimänge.

Erinevalt traditsioonilistest õppeviisidest, mis tuginevad sageli kordamisele ja meeldejätmisele, on tehnoloogiaringis Codesters.club lubatud katsetada, eksida, oma vigu parandada, otsida loovaid viise sama probleemi lahendamiseks. Kindla tulemuseni jõudmiseks on palju võimalusi ja õpilased otsivad koos mentoritega kõige sobivamaid.

Mentoriteks on meie huviringis tehnikatööstuses tegutsevad inimesed, kes toovad klassiruumidesse tavakoolist erinevad suhted ja atmosfääri. Osa tundidest viivad läbi tuntud tehnoloogiaettevõtete (näiteks Bolt, Microsoft, SAP, Paypal jne) esindajad, vahel toimuvad tunnid ka nende ruumides. See inspireerib õpilasi, kuid ettevõtte esindajad toovad õppeprotsessi ka uusi ideid, ettepanekuid ja tegelikke ärijuhtumeid.

Õpilased – kusjuures 40% nendest on tüdrukud – naudivad Codesters.clubi tunde. Me küsime iga tunni lõpus, kuidas meeldis, ja õpilased vastavad. Eelmisel õppeaastal andsid õpilased koodriklubile keskmiselt 4,6 punkti 5 võimalikust!“

Veel mõned näited tehnoloogiaklubis Codesters.club valminud äppidest.

• http://lite.ee/
• https://anderooovel.github.io/DigiBook/
• https://eidogg.github.io/github.io/snacker/snacker.html
• https://agnetakaldma.github.io/index.html
• https://xcapecoding.github.io/DComp/DCOMP.html