E-koolikoti digitaalse õppevara konkursile laekus rohkelt õppevara

Kui HARNO E-koolikoti tiim aasta alguses digitaalse õppevara konkursi välja kuulutas, ei osanud keegi sellist tulemust oodata – konkursile esitati ligi 400 võistlustööd.

2020. aastal toimunud konkursi meeldiva kogemuse tuules – seda nentisid nii osalejad tagasisides kui ka korraldajad – otsustati, et ka 2021. aastal tuleb digitaalsete õppematerjalide konkurss korraldada. Mis saaks olla E-koolikotile parem kingitus 5. sünnipäeva puhul kui mitte uue digitaalse õppevaraga täienemine!

Õppevara portaali ootavad käesoleval aastal teisedki põnevad „kingitused“ – sügiseks saab E-koolikott uue välisilme ja nüüdisajastatud tehnilise platvormi. On, mida oodata.

Sarnaselt eelmise konkursiga, mis oli mõeldud alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajatele, oli ka seekordne samade tingimusete ja eesmärgiga ning toimus mitmes etapis. Kui mullu laekus veidi üle saja kaastöö, siis seekord saadeti kokku ligi 400 võistlustööd, mis ületas eelmise aasta tulemuse pea neljakordselt.

Praegune distantsõppe olukord on mõjutanud õppimist ja õpetamist just digitaalsete vahendite ja õppevara kasutamise mõttes. Õpetajatelt on õppevormi muutus nõudnud teistsugust ettevalmistust õppetundideks ning suurendanud töökoormust, samas on uus olukord suuresti arendanud nende digioskusi. E-koolikoti konkursi edu aga kinnitab, et õpetajad on valmis teistega oma loodud õppematerjale jagama.

Parimaid noppeid kolmest haridusastmest

Suur tänu kõigile konkursil osalejatele, et meie ühine õppevara andmebaas – või raamatukogu – E-koolikott.ee ‒ taas kord väärt õppevaraga täienes ja valik mitmekesisemaks muutus. E-koolikoti esilehelt on leitav valik konkursil edukalt osalenud töödest. Allpool püüan tuua näited eraldi iga haridusastme tähelepanuväärsetest materjalidest.

Laekunud kaastöödest moodustas lõviosa üldhariduse ehk 1.‒12. klassile mõeldud õppevara (75%). Esiletõstmist väärivat õppevara on rohkelt. Näiteks Kertu Torn ja Merle Kons esitasid mõlemad mitu väärt õppematerjali. Lillekasvatusprojekt „Sibulast lilleks“ on suurepärane lõimiv materjal, kus on rohkelt tegevust ja ülesandeid. Rohkem nende õppevara leiate E-koolikotist autori nime järgi otsides. Ka Marju Türnpu on teinud ära väga suure töö – tema „Valik elu- ja toimetulekuõppe teemakäsitlusi“ sisaldab rikkalikku toimetulekuõppes käsitletavate teemade valikut, ülesande- ja töövõtete tüüpe ning juurde on lisatud õpetaja metoodiline juhend. Rõõm on tõdeda, et oma õppevara laadisid E-koolikotti üles ka eelmist konkurssi mahukate ja kvaliteetsete töödega kostitanud õpetajad. Üks selline on Sirje Nootre, kelle „Lonks luulet. Ports proosat. Poeetika“ koondab hea valiku materjale nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiklasside luulekäsitluse tundideks.

Alushariduses esitati sel aastal konkursile märkimisväärselt rohkem töid kui eelmisele. Loomulikult on igal haridusastmel oma eripära, kuid alusharidus on nii sihtrühma kui ka õppekava aspektist paras pähkel, mis puudutab digitaalse õppevara loomist. Aga õpetajad on nutikad ja konkursile laekud mitmeid põnevaid töid. Näiteks koostasid Tallinna Luha lasteaia õpetajad väärt õpijuhise robootika- ja IKT-vahendite kasutamiseks. Nende „Robootika ja IKT-vahendite õpijuhis“ annab õpetajale suure valiku häid, nii teksti kui ka videona esitatud juhiseid, millele toetuda. Rita Šumljanski õppematerjal „Kahesuunalise keelekümblusrühma laps tutvub tihase ja leevikesega“ on hea struktuuriga paras amps uut infot, kus vaimne tegevus vaheldub liikumise, laulu ja naljaga. Sarnaselt eelmise materjaliga on Karin Tuvikene loonud õppematerjali „Aastaajad“, kus on esikohal lõiming mitmesuguste teadmiste ja oskuste arendamiseks.

Kutsehariduse õppematerjalide arv jäi eelmise aastaga võrreldes samale tasemele, kuid õppematerjalide hulga asemel on olulisem välja tuua nende kõrge kvaliteet. Eriliselt tahan seekord esile tõsta Haapsalu kutsehariduskesksust, kus õpetajad tunduvad digitaalsete õppevara loomises ühtlaselt heal tasemel olevat. Terviklik ja hästi liigendatud õppevara aitab õppimist köitvamaks muuta. Hea näide on Janne Muuli „Keedrite ja lukkude õmblemine“ või Aili Tervoneni „Suurköögi einekorra planeerimine“. Margit Ojaots on koostanud õppematerjali matemaatika, eesti keele ja karjääriõpetuse ning informaatika ühisprojektiks: „Hoone esimese korruse renoveerimine“. See on hea näide matemaatikas õpitu rakendamisest tööelus.

Eraldi ja haridusastme üleselt tasub välja tuua, et seekordsel konkursil andis hindamiskomisjon välja ka eriauhindu. Mitme tervikliku saksa keele harjutusvara kogumiku eest pälvis eripreemia Kalle Lina. Samuti pole E-koolikott ainus, kel sel aastal veidi tähtsam sünnipäev on – hindamiskomisjon pidas silmas ka saabuvat Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. sünnipäeva. Sel puhul väärib äramärkimist Aleksandra Novaševkaja õppematerjali „24 февраля – День независимости Эстонии“, mis on hea vastavat kultuuritausta avav materjal.

E-koolikott – mitmekesise õppevara varamu

E-koolikoti kaudu õppematerjale jagades rikastub õppevaramaastik. Meie eesmärk taolisi konkursse ja tegevusi korraldades on tõsta õpetajate sellekohast julgust, kindlust ja teadmisi. Hästi võtab selle kokku kolleegi soovitusel konkursil osalenud Tartu kutsehariduskeskuse õpetaja Gerly Sepping: „Ei ole varem E-koolikotti üldse kasutanud, kuid nüüd tean, kust võiks leida ja ka ise materjale üles laadida. Usun, et tänu sellele keskkonnale saavad koolid ja õpetajad omavahel rohkem koostööd teha.“

Euroopa sotsiaalfondi tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames läbi viidud konkursi auhinnafond oli kokku 20 000 eurot. Kuna võistlustöid laekus palju ning võistlussõel oli tihe, võttis konkursi hindamiskomisjon, mis koosnes haridus- ja noorteameti ning Eesti haridustehnoloogide liidu esindajatest, vastu otsuse seda suurendada 10%.

Suur tänu veel kord kõigile, kes konkursile oma õppematerjalid esitasid! Osalejatega võetakse ühendust ja antakse personaalset tagasisidet, sest hea digitaalse õppematerjali teekond ei lõpe selle avaldamisega – head materjalid elavad edasi ning täienevad ja muutuvad ajas vastavalt vajadusele.

Konkursil osalenud õpetajate kommentaare

Kriste Talving: Õppevara loomine on minu jaoks õpetajatöö järjepidev ja läbiv osa. See ei saa kunagi päris valmis, kuna ka teadmised õppimisest muutuvad ja arenevad kogu aeg. Samuti erinevad õpilased, neil on erinevad eelteadmised, huvid, aspektid, mis neile õppimises raskusi valmistavad ja millele seetõttu enam tähelepanu tuleb pöörata. 

Kalle Lina: Harjutusi tehes mõtlen eelkõige oma õpilaste vajadustele. Kui harjutused sobivad minu õpilastele, siis sobivad need ka kolleegide õpilastele. Aeg-ajalt tuleb kolleegidelt tänu. Ja mitte ainult. Olen väga tänulik neile ka parandusettepanekute eest. See on motiveeriv koostöö.

Rita Šumljanski: Minule ei meeldi korrata lastega tegevusi, mida juba olen kunagi teinud, tahan pidevalt midagi muuta või täiendada. Ilma uue õppevarata kuidagi ei saa. Tänu konkursile oskan koostada ka digiõppevara.