Fotograafia lasteaias: mitmes mõttes arendav

Kuna enamik lastest puutub tehnoloogiamaailmaga kokku enne kooliminekut, tuleks meediapädevust hakata arendama juba lasteaias ja kodus.

Lapsevanemaid huvitab, kui palju aega võib laps ekraani taga veeta. Maailma terviseorganisatsiooni soovitusel ei tohiks alla kaheaastased lapsed üldse ekraani vaadata, vanemad kui kaheaastased võivad ekraani ees veeta kuni tund päevas. Alates viiendast eluaastast võib iga aasta eest lisada ekraaniajale kümme minutit. Ekraani ees veedetud aja pikkusest hoopis olulisem on aga selle kvaliteet.

Et tehnikavahendite seltsis veedetud aeg võib olla hariv, lõbus ja loominguline, tõestas ka rahvusvaheline Eduskills+ Media projekt, mille sisuks oli fotograafia kui meediahariduse vahend lasteaialastele ning mis sai teoks Erasmus+ toel. Koos ühe Horvaatia ja ühe Sloveenia lasteaiaga osales projektis ka Tallinna rahvusvaheline lasteaed, lisaks koostööpartnerid Horvaatiast ja Saksamaalt. Projekti ettevalmistav osa algas 2019. aasta oktoobris, praktilise tööga alustati 2020. aasta kevadel ning praegu on kokkuvõtete tegemise aeg.

Loovuse ja tähelepanu treening

Tallinna rahvusvahelise lasteaia õpetaja Elena Samsonova osales projektis kaheteistkümne oma rühma lapsega vanuses neli kuni kuus. Lasteaeda osteti kaks fotoaparaati ja tahvelarvuti ning töö võis alata. Kuna palju pilte tehakse praegusel ajal telefoniga, oli fotoaparaadiga pildistamine nii mõnegi lapse jaoks uus ja põnev asi.

„Alustasime fotoaparaadiga tutvumisest, rääkisin lastele, kuidas see töötab ja mida sellega teha saab,“ räägib õpetaja. Leppisime kokku, et pildistame kordamööda ja jagame omavahel kaameraid sõbralikult. Nende esimene ülesanne oli pildistada mingit objekti ning paljud tegid pildi oma lemmikmänguasjast.“

Märksa huvitavam ülesanne laste jaoks oli leida kindel arv sama värvi või sarnase kujuga asju majast seest või õuealalt ja need üles pildistada. See teema seostus ühtlasi matemaatika õppimisega. „Huvitav, et lapsed märkasid asju, mida nad harilikult tähelegi ei pane,“ toob õpetaja välja. „Üks poiss otsis tükk aega mänguväljakul midagi, mis oleks oranži värvi, ja lõpuks leidis liivakastist liivavormi, millega ta muidu kunagi ei mänginud. Teine laps tegi pildi jalgratta käepidemest. Palju värvitoone leidsid lapsed ka kevadisest lillepeenrast.“

Õpetaja Elena sõnul oli ühelt poolt tegu hea tähelepanuharjutusega, teisalt paistis ülesande puhul hästi silma laste loovus. Kui enamik otsis asju, mida pildistada oma õuealalt, siis ühel lapsel tuli mõte pildistada kaugel eemal asuvat puud, mis oli lasteaiaõuele näha.

Sõbrapildid ja rühma perepuu

Kui lapsed olid natuke harjutanud, hakkasid nad üksteisest pilte tegema. „Muidugi prooviti teha ka selfisid. Alguses tundus see fotoaparaadiga keeruline, aga lõpuks tuli kõigil hästi välja,“ muheleb õpetaja.

„Rääkisime ka sellest, et enne kui sõbrast pilti teha, peab temalt luba küsima. Lapsed said olla mitte ainult fotograafi, vaid ka lavastaja rollis: nad valisid ise välja koha, kus sõber võiks seista, palusid tal näiteks mütsi pähe panna või midagi kätte võtta. Sellega seoses saime rääkida ka meeleoludest ja emotsioonidest, mis pildis on. Pärast tegime laste fotodest mitmesuguseid kunstitöid. Kõige rohkem meeldis lastele rühma perepuud teha. Maalisime kõik koos paberile suure harulise puu, seejärel printisin välja fotod, mis lapsed oma kaaslastest olid teinud. Lõikasime need välja ja paigutasime okstele. Nii saimegi oma rühmale perepuu.“

Eelmisel kevadel oli rühma perepuu lasteaia galeriis mitu nädalat ka vanematele vaatamiseks väljas, lisaks paljud teised laste tehtud fotod. Eriti suure uhkusega näitasid lapsed emadele-isadele neid fotosid, mis nad ise oma kaaslastest olid teinud.

Millest foto räägib?

Fotograafia pakub palju võimalusi. Näiteks valis iga laps välja ühe enda tehtud foto, õpetaja liimis selle paberilehe keskele ning palus joonistada selle põhjal tervikpildi, mõeldes juurde asju, mis veel võiksid pildil olla.

Ühel päeval pildistasid lapsed varje ja hiljem arutlesid fotode põhjal, mida või keda üks või teine vari meenutab – inimest, mõnda looma või hoopis pilve. Ülesanne oligi foto kõrvale sellest pilt joonistada. „Me mitte ainult ei pildistanud, vaid see oli väga mitmekülgne tegevus, võiks öelda lausa kunstiprotsess, kus tuli kasutada fantaasiat,“ võtab õpetaja Elena Samsonova kokku.

Oluline oskus on õpetada lapsi fotosid vaatama. Õpetaja räägib, et näitas laste tehtud pilte suurel ekraanil ja küsis nende arvamust, milline on hea foto. „Vaatasime ja analüüsisime pilte koos. Esimesed fotod tulid udused ja olid fookusest väljas, sest kaamera oli käes liikunud. Rääkisime sellest, kuidas teha hea kvaliteedi ja ka sisuga fotot.“

Kõne areng ja sotsiaalsed oskused

Mõnikord palus õpetaja lastel rääkida fotode põhjal mõne loo, mis tema sõnul aitab kaasa nii keele- kui ka jutustamisoskuse arengule. „Rahvusvahelises lasteaias toimuvad ju kõik tegevused inglise keeles. Rühmas on lapsi Kreekast, Iraanist, Itaaliast, Soomest, Ameerika Ühendriikidest, samuti Eestist. Peaaegu kõik lapsed on kakskeelsest perest ja lasteaeda tulles neist kõik inglise keelt ei osanud. Fotograafia projekt aitas arendada nii laste sotsiaalseid oskusi kui ka nende inglise keele oskust ja sõnavara.“

Tallinna rahvusvahelise lasteaia juhataja Natalja Lapp lisab, et fotograafia sobib suurepäraselt ka erivajadusega laste arendamiseks. „Sloveeniast osaleski projektis fototeraapia instituut, kus käivad erivajadusega lapsed ning kus mitmesuguste teraapiate kõrval on kasutusel ka fototeraapia. See puudutab eeskätt füüsilise puudega lapsi, kellel on pliiatsit või pintslit raske käes hoida, aga pildistamine õnnestub hästi. Samuti saavad fotode kaudu end avada autismispektrihäirega lapsed, kes sageli näevad maailma väga omanäoliselt ja huvitavalt.“

Et digi- ja meediaharidusel on oluline koht uues alushariduse riiklikus õppekavas, on fotograafia tegevused lasteaias selle arendamiseks hea võimalus, tõdeb Natalja Lapp. „Laps õpib, et tehnoloogiavahendid ei ole ainult mängimiseks, vaid nende abil saab ka palju kasulikku ette võtta.“

Projekti jooksul on kogunenud palju huvitavat infot, mida tegijatel on soov jagada. Just praegu lõpetavad projektis osalenud riikide õpetajad tunnikavade koostamist ning aprilli lõpust – mai algusest on need veebiküljel eduskills.plus/media eesti, inglise, horvaatia, sloveenia ja saksa keeles kõigile huvilistele kättesaadavad.

Toredaid tegevusi katsetamiseks

Mälumäng

Paluge lapsel pildistada pereliikmeid, sõpru, loodust või esemeid. Mäng seisneb sarnaste paaride otsimises. Mängu tegemiseks on kaks võimalust: printida kõik fotod välja kaks korda või lasta lapsel igale fotole ise paariline joonistada.

Fotopusle

Laske lapsel enda tehtud fotodest üks välja valida. Printige see välja ning lõigake suuremateks või keerulisema pusle tarvis väiksemateks eri kujuga tükkideks. Et laps saaks puslet korduvalt kasutada, lamineerige foto enne lahti lõikamist.

Perspektiivimängud

Mängige perspektiiviga. Lähedalt pildistatud väike asi näeb fotol välja väga suur. Katsetage igasuguseid ideid. Huvitav tulemus on, kui pildistada asju alt üles ja ülevalt alla.

Kehaosad

Pildistage hästi lähedalt pereliikmete või sõprade kehaosi: suud, nina, silmi, sõrmi, varbaid. Printige need välja või vaadake ekraanilt, püüdes ära arvata, kellele need kuuluvad.

Foto täiendamine

Printige välja üks lapse tehtud foto ja liimige see paberilehe keskele. Paluge tal pilti edasi joonistada.

Fotoraamat

Uurige koos lapsega mõnd fotoraamatut, milles on fotod kunstiteostest, loodusest, inimestest või loomadest, ning arutlege nende piltide üle. Pärast koostage koos perealbum.

Väljamõeldud puhkusereis

Praegu päriselt puhkusereisile sõita ei saa, kuid seda saab teha kujutlusvõime abil. Looge koos lapsega paberile kollaažitehnikas maastik, kasutades selleks näiteks ajakirjadest välja lõigatud pilte, kivikesi, oksakesi, okkaid jne. Printige välja perepilt, lõigake kõik pereliikmed eraldi välja ja leidke neile koht oma fantaasiamaasikul.