KOOLIVÕRK. Haridus on kohalikes arengukavades strateegiline valdkond

TARTUMAA KOOLIVÕRK: Haridusvõrgus toimunud muutused peegeldavad küllaltki hästi õpilaste struktuuris toimunud muutusi.

Tartumaal leidub nii kahaneva kui kasvava rahvastikuga piirkondi ning kohalike haridusjuhtide hinnangul tuleb koolivõrgu korrastamisel majandusnäitajate kõrval arvesse võtta piirkonna eripära.

Võrreldes enamiku Eesti maakondadega on Tartumaa põhikooliõpilaste arv olnud üsna stabiilne: viimase 15 aasta jooksul on õpilaste arv veidi kasvanud ja järgmiseks 15 aastaks prognoosib statistikaamet sarnast väikest langust.

Gümnaasiumiõpilaste osas on muutused suuremad: praegu on Tartumaal viiendiku võrra vähem gümnasiste kui aastal 2005, kuid aastal 2035 peaks neid olema neljandiku võrra rohkem kui praegu. Gümnaasiumiastmega koole on märgatavalt vähem kui 15 aastat tagasi ning kuna arvestatav osa neist on muudetud põhikooliks, on kasvanud põhikoolide arv.

Palju halle varjundeid

Nõo valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Anneli Vetka sõnul on õpilaste arvu vaadates loogiline, et gümnaasiumiastmega koole jääb vähemaks. „Iseasi on, kas õpilaste heaolu silmas pidades on mõistlik jõuda olukorda, kus gümnaasiumiharidust on võimalik omandada vaid riigigümnaasiumis maakonnakeskuses või suuremates linnades,“ leiab ta.

Vetka hinnangul ei ole mõistlik pidada gümnaasiumi mõnekümne õpilasega, sest õppe kvaliteeti, valikuvõimalusi ja tänapäevast õpikäsitust on sel juhul keeruline tagada. Samas ei kao kuhugi noored, kellele ei sobi väga suures klassis õppimine või kelle vanemad ei saa endale lubada üürikorterit linnas, et laps saaks käia gümnaasiumis. Seega on koolivõrgu korrastamine palju nüansirohkem kui vaid mustvalge vaade: kas gümnaasium jääb või kaob?

„Riik peaks olema nn musta ja valge vahepealsel alal paindlikum. Mõnes kohas võiks teatud tingimustel säilitada gümnaasiumiosa just õppijate heaolu silmas pidades, selle asemel et panna kohalik omavalitsus fakti ette: kui vald loobub gümnaasiumist, siis riik toetab põhikooli renoveerimist või rajamist,“ leiab Nõo valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja.

Nõo reaalgümnaasiumi peab riik, aga koolil on hea koostöö nii omavalitsuse kui põhikooliga. Reaalgümnaasiumi juhtkond on kaasatud Nõo valla haridus- ja kultuurivaldkonna ümarlauda, kus arutatakse valdkonna jaoks olulisi küsimusi. Nõo põhikooli ja reaalgümnaasiumi õpetajad otsustasid 2021. aasta jaanuarist moodustada ühise ametiühingu.

Tartus on teadmuskeskused

Tartu linna eelmises arengukavas (2013–2020) oli sätestatud eesmärk arendada gümnaasiumidest teadmuskeskused. „See oli aeg, mil Tartus viidi läbi ulatuslik koolivõrgu korrastamine. Lahutati kümne täistsüklikooli põhikooli- ja gümnaasiumiastmed,“ selgitab Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave. „See tähendas õppesuundade, kompetentsi ja kogemuste-teadmuse koondamist suurematesse gümnaasiumidesse.“

Raave sõnul soovisid gümnaasiumid jätkata väljakujundatud akadeemiliste suundadega ja sellele lisaks oma valikuid mitmekesistada: „Leidsimegi, et iga gümnaasium arendab õppesuundi ja pakutavaid valikkursusi, millega kujundatakse kooli eripära, mille järgi saaks põhikoolilõpetaja Tartu gümnaasiumide vahel valida.“

Raave tõdeb, et praegu gümnaasiumide õppesuunad osaliselt küll kattuvad, aga nende suundade sisu, pakutavad valikkursused ja moodulid ning õppekorraldus siiski erinevad. Peale nn akadeemiliste kursuste pakutakse Tartu gümnaasiumides mitmeid rakenduslikke kursusi.

Piirkondlikud vajadused muutuvad

Tartusse asutakse õppima ka teistest omavalitsustest ning tuhandest gümnaasiumiastujast moodustavad igal aastal ca 30% väljastpoolt Tartut pärit noored. Päris uut gümnaasiumi Raave sõnul Tartusse lähitulevikus tõenäoliselt vaja ei lähe, esialgu piisab olemasolevate gümnaasiumide laienemisest. „Pikemas perspektiivis tuleb valmis olla selleks, et gümnaasiumi- ja kutsekeskharidus koondubki suurematesse keskustesse ning sellisel juhul praegustest kohtadest ei piisa,“ leiab ta.

Tartus on üks riigigümnaasium – Tartu Tamme gümnaasium –, mis läks riigile üle 2015. a. Rohkem ametlikke läbirääkimisi riigigümnaasiumide loomiseks pole riik linnaga Raave sõnul pidanud.

Tema sõnul tuleb tuua koolivõrgu korrastamisse suuremat selgust: kas tulevikus jäävad põhikoolid omavalitsuste vastutada ja gümnaasiumide ülalpidamises võtab riik suurema rolli? Kas riik on tulevikus gümnaasiumide ainupidaja või on ruumi ka teistele?

„Tartu soovib oma gümnaasiume edasi pidada, kuid neid võiks vajalike õppekohtade ulatuses rahastada riik lepingu alusel analoogselt riigigümnaasiumidega,“ leiab Raave.

Rääkides elukohalähedastest põhikoolidest, on Tartus kitsaskohaks kujunemas õpilaste jaotus linnaositi, mis on aja jooksul muutunud. Kui Annelinnas õpilaste arv järjest väheneb, siis Karlovas ja linnaäärses Raadi piirkonnas kasvab järjest suuremas tempos. Annelinnas on aga praegu kõige rohkem põhikoolikohti.

„Kui vaadata, kui palju uusi elamuid on viimastel aastatel Raadile rajatud, oleks seal võinud juba ammu kool olla,“ nendib Raave.

Linnal tuleb oma koolivõrgu arendamisel kohalike arengutega arvestada, samuti jälgida, mis toimub naaberomavalitsustes. Kõige rohkem lapsi käib linna kooli Tartu, Kambja ja Luunja vallast. „Päris selleni, et ühiselt haridusvõrku hallata ja arendada, ei ole siiski jõutud,“ tõdeb Raave.

Tartu linnas tegutseb ka kuus erakooli, kus õpib praegu ca 1700 last. Linnal on olnud erakoolidega hea koostöö. Raave sõnul toetas Tartu linna neid juba siis, kui riik seda veel ei teinud. „Käsitame erakoole koolivõrgu osana, sest lisaks koolikohtade loomisele aitavad nad meie hariduselu mitmekesistada,“ selgitab Raave.

Iga kool olgu omanäoline kogukonnakool

Tartu valla koolielu ulatub üle omavalitsusüksuse piiride igas suunas. „On mõistlik, et piirialade õpilased käivad lähimas koolis, mitte tingimata oma valla õppeasutuses,“ leiab Tartu vallavanem Jarno Laur.

Nii nagu linnas, leidub Tartu vallaski nii stabiilse ja kahaneva rahvastikuga piirkondi kui ka paiku, kus õpilaste arv hoogsalt kasvab. Näiteks on vallal vaja leida sobiv arengutee Laeva koolile, kus õpilaste arv on märgatavalt kahanenud.

Tartu vallavanema selgitusel käivad haridusvõrgu optimeerimise alla ka Tabivere põhikooli senisest väiksema hoone ehitamine 2020. aastal ja Kõrveküla põhikooli suure juurdeehitise valmimine. Tema sõnul lähtub vald põhimõttest, et iga kool olgu kogukonnakool, samuti peab iga kool leidma oma näo.

Gümnaasiumiharidust saab ka Tartu vallas asuvast Lähte ühisgümnaasiumist, aga valdavalt minnakse gümnaasiumi Tartu linna koolidesse.

Koolivõrgu ümberkorraldused Peipsiääres

Peipsiääre vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö spetsialist Bianka Makoid nendib, et laste arvu vähenemine on toonud kaasa haridusasutuste alatäitumuse, samal ajal on vaja õpikeskkonda nüüdisajastada – seetõttu ei ole valla koolivõrk jätkusuutlik, vaja on teha ümberkorraldusi.

Valdade liitmise järel on Peipsiääre vallas viis kooli, kaks põhikooli ning kolm lasteaeda-põhikooli. Sel õppeaastal õpib valla põhikoolides 404 õpilast, õpilaste arvu vähenemine on puudutanud kõige rohkem Kallaste ja Kolkja kooli. Alatskivi keskkooli põhikooliks muutmisega 2018. aastal lõppes gümnaasiumihariduse pakkumine vallas.

Makoid tõdeb, et laste arvu pideval vähenemisel võib tulevikus tekkida vajadus veel koole ühendada, näiteks Kolkja kool Alatskivi kooliga. Kallaste koolihoone vajab tänapäevase õpikeskkonna loomiseks suuri investeeringuid, kuid väikese laste arvu juures ei ole suure koolimaja renoveerimine otstarbekas ning läheb vastuollu avaliku huviga teiste koolide suhtes.

Peipsiääre valla koolivõrgu ümberkorraldamise käigus on kavas ühendada kaks kakskeelset kooli: Kallaste lasteaed-põhikool Kolkja lasteaia-põhikooliga. Nende koolide liitmine on tekitanud elanike seas küsimusi, sest Alatskivi kool asub Kallastele märksa lähemal.

„Kolkja kooliga liitumisel on Kallaste lastel võimalus jätkata keelekümblusprogrammiga,“ põhjendab Makoid koolide liitmist. „Kolkja koolis on keelekümblusprogrammi rakendatud suuremas mahus ja olemas vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajad. Seal saavad õpilased õppida süvendatult eesti keelt keelekümblusprogrammi järgi. Kallaste lastel on võimalus minna ka Alatskivi kooli, aga eesti õppekeelega koolis kohanemine nõuab mõnelt lapselt suuremat pingutust.“

Luunja õpilaste arv kasvab

Luunja keskkooli gümnaasiumiastmes õppureid napib (65), samas põhikooliõppurite arv kasvab ja neile on vaja õppeks pinda juurde. „Luunja keskkool on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud,“ möönab Luunja valla haridusnõunik Kadri Sõrmus. „Kunagi varem ei ole selles koolis õppinud nii palju õpilasi.“

Kool kujundab aktiivselt oma nägu ja uuendab õpikeskkonda, sisulist muutust toetab uuenev koolihoone. Sõrmuse sõnul täitub olenevalt aastakäigust Luunjas põhikooliosas kas kaks suure või kolm mõõduka täitumusega paralleelklassi. „Sellise suurusega põhikool on õpetajate tunnikoormuse jaotumisel optimaalne ning peaks omavalitsuse demograafilist situatsiooni ja elamuehitust arvestades lähiajal valla põhikooliõpilaste vajadused hästi katma.“

Õppijate arv kasvab tema sõnul ka Luunja keskkooli gümnaasiumiosas: ligi pool nimetatud 65 gümnasistist käib praegu kümnendas klassis. „Juba teist aastat Tartu gümnaasiumidega samal ajal ja samadel alustel tehtud sisseastumiskatsete tulemuste ja sisseastumisvestluste põhjal võib öelda, et valdava enamiku Luunja keskkooli gümnaasiumiosasse astujate puhul on tegemist õpilase teadliku valikuga,“ ütleb ta.  

Gümnaasiumiosa õppekvaliteet on tema sõnul viimaste aastatega märkimisväärselt paranenud, sügisest muutuvad gümnaasiumiklassides nii õppekorraldus kui ka õppekava.

„Minu arvates tuleb koolivõrgu korrastamisel arvesse võtta piirkonna eripära,“ arvab Sõrmus. „Kui piirkonnas õpilaste arv väheneb, ei jää sageli muud üle, kui tuleb koolivõrku koomale tõmmata ja ümber kujundada. Ka Luunja vald on pidanud hiljuti ühe sellise valusa sulgemisotsuse tegema ning laste vähesuse tõttu piirkonnas algkooli kinni panema. Kui elanike arv aga kasvab, õppijaid jätkub ning omavalitsusel jätkub võimekust ja soovi oma gümnaasiumi arendada, siis ei peaks sellele kätt ette panema.“ 

Rasked, aga vajalikud otsused Elvas

Elva valla haridusvõrgus on koole, mis erinevad õpilaste arvu poolest üle saja korra ning seega on suur väljakutse tagada kõikides koolides jätkuvalt kvaliteetse ja õppijakeskse hariduse andmine. „Vallas on kaks gümnaasiumi, kus mõlema kooli õpilaste arv paistab olevat järgneval kümnendil stabiilne, kuid arutada tuleb, kas sellest piisab, et pakkuda mõlemas koolis valikurohket ja kvaliteetset gümnaasiumiharidust,“ tõdeb Elva abivallavanem Marika Saar. Tema sõnul algab tulevikuvisioonide arutelu loodetavasti juba valimisperioodil ning jätkub pärast valimisi, sest praegu kehtib Elva vallas ühinemisleping, mis ei luba teha muudatusi hallatavate asutuste staatuses. 

Arutelude käigus peaks saama Saare sõnul ka selgemaks, mis saab näiteks Aakre koolist, kus 1.–6. klassis õpib kokku kuus last, või Paluperast, kus 1.–3. klassis on poole vähem lapsi (16) kui 7.–9. klassis (30). 

„Need arutelud seisavadki Elva vallal ees. On tõenäoline, et Aakre kool ei jätka ning alles jääb lasteaed, sest Rõngu kool asub lähedal ning 63% Aakre piirkonna peredest on juba praegu valinud oma lapsele muu kooli,“ selgitab Saar. 

Palupera kooli puhul on aga üks võimalikest stsenaariumidest tema sõnul võtta suund individuaalkeskusele, kuid see vajab täiendavat analüüsi, sest Tartumaal toimuvad parajasti arutelud Kammeri koostöökooli rajamise teemal. Nende suund ja sisu võib mõjutada ka Palupera kooli tulevikku. Palupera kolmandas kooliastmes on õpilasi rohkem seetõttu, et mitmed endised linnas koolis käinud õpilased ja nende pered on otsustanud vahetada suurkooli rahulikuma keskkonna vastu, kus õpetajatel jagub aega pöörata tähelepanu igale õpilasele.

„Paluperas on lapsi vähe ja ümbruskonnas on valida, kuhu kooli laps panna, kuid usume, et kodulähedase koolina on Paluperal kindel tulevik ja oma koht haridusvõrgus olemas,“ nendib Elva haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Mare Tamm. Tänavu on Palupera kooli 1. klassi oodata kuni seitset õpilast, mis näitab kohalike perede usaldust väikekooli vastu. 

Puhja kool sai riigilt toetust, kuna sulges väheste õpilastega gümnaasiumiastme ja keskendus tugeva põhihariduse korraldusele. Koolivõrgu korrastamise üle käisid endises Puhja vallas mitu aastat diskussioonid. Tamme sõnul ei sünni ükski selline otsus kergelt, kogukonna jaoks oli see väga raske. Loomulikult oli kogukonnas erimeelsusi ja kõvemini tegid häält gümnaasiumiosa sulgemise vastased. „Aasta enne otsust toimus viis rahvakoosolekut, keskenduti mitte kokkuhoiuvajadusele, vaid hariduse kvaliteedile ja panustati põhikooli tugevdamisele.“

Järk-järgulise sulgemise otsus langetati 2015. aastal. 2017. a alustati Puhja koolina ehk tugeva kodulähedase põhikoolina. „Selleks ajaks oli nii palju ära tehtud, et üleminekuaeg oli sujuv,“ selgitab Tamm. „Praeguseks on kool leidnud oma edu ja tugevused põhikoolina.“ 

Mis saab aga Rõngu keskkooli gümnaasiumiastmest? „Selge on see, et gümnaasiumiaste on liiga väike, et pakkuda gümnaasiumihariduses vajalikke valikuid,“ möönab Tamm. „Valikute pakkumisel oleme rääkinud koostööst Elva gümnaasiumiga, kuid seni ei ole head lahendust leitud. Kui vaadata riigi strateegilisi suundi, siis tundub, et oluline on suunata ressurss ja energia Elva gümnaasiumi tugevdamisele.“ 

2020. aastal koostas vald Elva valla haridusvõrgu analüüsi, millest järeldus, et valla haridusvõrk on väga mitmekesine, kuid järgmisel aastakümnel ootavad seda peamiselt kaks väljakutset: laste üldarvu järk-järguline vähenemine ja kvalifitseeritud õpetajate ning koolijuhtide puudus. Päevakorral on küsimus, kuidas saada lähiaastatel piirkonda juurde noori õpetajaid. 

„Gümnaasiumide arvu vähenemine on paratamatu, kuid sellega kaasneb oht, et haridus muutub õpilastele halvemini kättesaadavaks,“ arvab Elva abivallavanem Marika Saar. „Sellega seoses peavad riik ja omavalitsus olema läbi mõelnud õpilase toetamise teenuste ja toetuste kaudu: transport, vajadusel elukoha toetus vm.“

Hariduse usku omavalitsus

Kastre vallavanem Priit Lomp nendib, et haridus on valla arengukavas strateegiline valdkond, mis hõlmab märkimisväärse osa valla otsustest ja tegevustest. Praegu on valla põhilised väljakutsed kasvav õpilaste arv ja vajadus ruumikasutust muuta. „Meie omavalitsus on hariduse usku,“ ütleb ta.

Planeeritakse juurdeehitusi Sillaotsal ja Mellistes, Võnnus on koos koolijuhi ja -perega võetud suund säilitada gümnaasiumiaste, kuid teha rohkelt koostööd kõrg- ja kutseharidust pakkuvate asutustega, et mitmekesistada valikuid, samuti pakkuda õpilastele nüüdisaegseid võimalusi laboritundideks ja ühisteks kursusteks, mis võimaldab õpilasel koostada enda huvidest ja tugevustest lähtuva õppekava.

„Tuleb mõista vajadust tegevuskulud üle vaadata, samal ajal on olukord piirkonniti väga erinev,“ tõdeb vallavanem. „Võnnus õpilaste arv kasvab, sh gümnaasiumiastmes, lisaks on asukohta arvesse võttes tegemist suurtest keskustest kaugel asuva piirkonnaga.“

Suur väljakutse: Kammeri koostöökooli arendusprojekt

Kairi Vasemägi, Tartumaa omavalitsuste liidu haridusnõunik:

Tartumaa omavalitsuste liit veab Kammeri koostöökooli arendusprojekti, mille eesmärk on töötada välja omavalitsuste vaheline ühiskoolipidamise mudel.

Arendusprojekti käigus analüüsime ja valmistame ette erivajadustega lastele mõeldud kooli riigilt ülevõtmist ühiselt mitme omavalitsuse poolt. Varasematest HEV-riigikoolide omavalitsusele üleandmise näidetest nähtub, et sellise kooli jätkusuutlik pidamine võib ühe omavalitsuse jaoks olla suur väljakutse, käia ka üle jõu. Seetõttu püüdleme ühiskoolipidamise mudeli suunas.

Arendusprotsessi esimene samm on selgitada välja omavalitsuste ootused kooli sihtgrupile ja teenustele ning analüüsida Kammeri kooli praeguseid tugevusi. Seejärel arendame välja omavalitsuste koostöise ühispidamise mudeli ning sisustame koolimudeli parima praktika ja koostöövõimalustega. Loodud koostöökooli mudeli kontseptsiooni põhjal saab jätkata omavalitsustega läbirääkimisi ning jõuda 2021. a suvel ühise hea tahte koostööleppeni. Täiendavalt analüüsime üleminekukava ehk kuidas loodud koolimudel sammude kaupa realiseerida.

Praeguseks oleme jõudnud esimese etapi viimasesse faasi: lõpetanud ümarlauanõupidamised Tartumaa kõigis kaheksas omavalitsuses, toimunud on arutelukohtumised Kammeri kooli personali, juhtkonna ja praeguse koolipidajaga, oleme pidanud arutelu Tartumaa Rajaleidja keskusega. Tartumaa kõik omavalitsused tõdevad, et sellist kooli on maakonnas vaja, kuid kooli sihtgrupp ning juriidiline vorm, aga ka rahastusmudel vajavad enne ühist otsust täpsustamist. Oleme kokku leppinud, et 2021/2022. õppeaastal jääb koolipidaja samaks – see on läbirääkimiste vaheaasta ja koostöökooli käivitamise ettevalmistuste aeg.

Lõimitud õppesüsteemi ootab ees tõsine väljakutse

Mitmetes Eesti valdade-linnade koolides on loodud lõimitud õppesüsteem, kus arvestatakse tavatundide kõrval ka huvialast tegevust, näiteks treeninguid spordikoolis või õppimist kunsti- ja muusikakoolis. Seda kutsutakse formaalse ja mitteformaalse hariduse lõimumiseks ja seda  toetatakse ka Tartumaal Nõo vallas.

Nõo valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Anneli Vetka selgitusel toetab Nõo vald formaalse ja mitteformaalse hariduse lõimumist mitmete erinevate huviringide pakkumisega vallas. Vallas on loodud noortele võimalus osaleda 12 erinevas huviringis, peale selle on vallas oma muusika- ja spordikool. „Kõik asutused teevad omavahel tihedalt koostööd, et mitte tegevusi dubleerida, vaid et noori toetada ning kujundada nende maailmapilti, väärtusi ja sotsiaalset arengut,“ lisab Vetka, kelle sõnul on haridusasutustel tihe koostöö ka noortekeskusega, kus samuti toimub erinevaid projekte ja koolitusi.

Valla haridus- ja kultuuriosakonna ning noortekeskuse eestvedamisel toimub igal aastal huvitegevuse laat, kus kõik erinevad teenusepakkujad on oma huvitegevust tutvustamas ning uusi huvilisi leidmas.

Aprilli lõpus avalikkuseni jõudnud teade, et riigieelarves on kärpekohana ette nähtud huvihariduse toetuse vähendamine poole võrra, tuli ilmselt ebameeldiva üllatusena paljudele kohalikele omavalitsustele, nii suurematele kui väiksematele. Kinnitamist ootava riigieelarve strateegia järgi kukub huvihariduse ja -tegevuse toetus uuel aastal 14,25 miljonilt eurolt 7,25 miljonile eurole.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tõi välja, et huvihariduse ja huvitegevuse korraldus on omavalitsuste ülesanne: riigieelarvest antav täiendav toetus on jätkuvalt olemas (7,3 miljonit), kuid kriisioludest tulenevalt on see vähenenud.

„Võib arvata, et suurema löögi alla satuvad maapiirkondade lapsed, sest huvihariduse toetuse jagamisel on maapiirkondadel suurem osakaal,“ nendib Anneli Vetka. „Haridus- ja teadusminister rõhutas, et huvihariduse ja huvitegevuse korraldus on omavalitsuste ülesanne, mis on loomulikult tõsi, kuid viimastel aastatel on huviharidussüsteem just maapiirkondades edenenud tänu koostööle riigiga. See tähendab, et riigipoolse toetusega on olnud võimalik avada mitmekesisemaid huviringe ning tõsta ka huviringide juhendajate tasu.“

Nõo valla huviringe juhendavad Vetka sõnul riigi toetuse abil entusiastlikud ringijuhid ja seda väärilise tasu eest.

Haridus- ja teadusminister rõhutas, et huvihariduse kättesaadavust saab toetada ka olemasolevast rahast ning omavalitsused saavad hinnata, millised tegevused on olnud efektiivsed ja millised mitte.

„Iga noor, kes on leidnud tee huvihariduse või -tegevuse juurde, on väärtus,“ arvab Nõu valla haridus- ja kultuurijuht. „Iga huviring ei saagi olla väga suure osalejate arvuga, sest noorte eelistused ja huvid on erinevad, mis aga ei tähenda, et näiteks kolme osalejaga rahvusliku käsitöö ring ei oleks efektiivne. Vastupidi, kui aastaid ei olnud ühtegi noort huvilist ning oleme teinud tööd selle nimel, et noori konkreetse valdkonna juurde tuua, siis olen kindel, et nimetatud ring on väga vajalik, et säiliks meie rahvakultuur.“

See, et mitteformaalne õpe on hästi välja arendatud ning mitmekesine, on Vetka sõnul õpivõimaluste hetkeolukorra tugevusena välja toodud ka Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2035. aastani. „Selliste ootamatute otsustega võib hetkel tugevusena välja toodud aspekt muutuda kiiresti hoopis nõrkuseks, sest tundub, et valitsuse või ministeeriumi tasandil ei kaalutud otsuse mõjusid piisavalt,“ tõdeb ta.

Kui valitsus kärpekohti ei muuda, ei hakka Nõo vald sellele vaatamata Vetka sõnul ühtegi huviringi sulgema, aga võibolla tuleb teha otsuseid, et need toimuvad harvemini ning võibolla tuleb uuesti alustada läbirääkimisi juhendajate tasu üle. „Võibolla ei saa Nõo vald toetada oma valla laste huviharidust ja -tegevust väljaspool Nõo valda enam selliselt, nagu seda siiani tehtud on,“ lisab ta.

Heiki Raudla

Elvas rakenduvad uuest õppeaastast uued töö- ja palgakorralduse põhimõtted

Elva on pilootomavalitsus Eesti Linnade ja Valdade Liidu eestveetud õpetaja töö-ja palgakorralduse kaasajastamise põhimõtete arendamisel ja ellu rakendamisel.

Elva haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Mare Tamm: „Pilootprojektis osalemine andis konkreetse võimaluse ja ajakava viia ellu meie varasem soov rakendada õpetajate palgakorralduses ühtsed põhimõtted kõikides valla koolides. Pooleteise aastaga jõudsimegi tulemuseni, et vallavalitsus kehtestas 2020. aasta veebruaris regulatsiooni „Palgakorralduse koostamise ja ellu viimise põhimõtted koolidele“, uue töö-ja palgakorralduse rakendamine leiab aset alates septembrist 2021.“

Õpetaja töö-ja palgakorralduse kaasajastamise põhimõtted tagavad õpetajatele igakuise palgakindluse oma töötasu suhtes ja suurema teadlikkuse tööülesannetest, samuti selguse selle kohta, millistel alustel töötasu kujuneb. Koolijuhtidel on kindlus pidada õpetajatega läbirääkimisi nende töökoormuste üle, võimalus diferentseerida töötasu, praktiliselt puudub vajadus lisatasude maksmiseks. Omavalitsusel on ühtsed palgakorralduse alused ja seeläbi võrdne koolide kohtlemine ning suurem juhtide usaldamine.

Küsisime hiljuti koolidelt ka tagasisidet, mis näitas, et nii õpetajad kui ka koolijuhid on palgakorralduse muutused omaks võtnud, mille üle on väga hea meel.“

Pilootprojekt sündis Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Haridus- ja teadusministeeriumi, SA Innove ja Fontese koostöös. Projekti eesmärk on haldusreformi järgselt ühinenud omavalitsuste toetamine ning kus vajadus, töötada välja õpetajaametist kui tervikust ja õpetajate kompetentsimudelist lähtuvad töö- ja palgakorralduse põhimõtted kõikides konkreetse omavalitsuse üldhariduskoolides.

Pilootprojektis osaleb kaheksa kohalikku omavalitsust – Elva vallavalitsus, Jõgeva vallavalitsus, Järva vallavalitsus, Pärnu linnavalitsus, Põlva vallavalitsus, Rapla vallavalitsus, Saaremaa vallavalitsus ja Toila vallavalitsus.

Heiki Raudla

ÕIENDUS

13.05.2021

Tartumaa haridusvõrgu ülevaates kajastuv statistika näitab Kastre valla kohta käivaid andmeid maakonna keskmist arvesse võttes ebaõiglaselt, sest munitsipaalkoolide statistikas on võetud arvesse ka kinnise lasteasutuse teenuse alusel tegutseva Maarjamaa hariduskolleegiumi näitajaid. Eesti kõige raskemate laste statistika toomine valdade munitsipaalkoolide statistikasse näitas Kastre valla koole ebaõiglaselt halvas valguses. Õpetajate Leht palub eksitava info avaldamise pärast vabandust, kinnitades, et andmete esitamine ei olnud taotluslik.

Arvutused põhinevad Haridussilm.ee andmetele.

Hetkel ainult üks arvamus teemale “KOOLIVÕRK. Haridus on kohalikes arengukavades strateegiline valdkond”

1. Kati ütleb:

   5. mai 2021, 20:26

   Soovin teada, mis aasta andmeid on siia võrdluseks kirja pandud? Ja kust andmed võetud?