Kuidas õpetada lapsi teksti mõistma?
Kui täiskasvanu hakkab lugema tundmatus keeles teksti, siis kaotab ta kiiresti huvi, sest arusaamatutest sõnadest moodustunud laused ei kõneta teda. Samuti kaotab hetkega huvi laps, kui tekst paberil on tema jaoks vaid hunnik seosetuid sõnu. Selleks et sõnadest moodustuks tähenduslik sõnum, on vaja teksti mõista ehk teksti tähendusest aru saada. Alates bussijaamas infotahvlite lugemisest kuni koolitunnis tööjuhendite järgimiseni on tekstimõistmine seega vajalik oskus, mis aitab ühiskonnas toime tulla. See oskus ei tule aga iseenesest, niisiis on tarvis tekstimõistmist arendada õpetamisstrateegiate abil.
Õpetamisstrateegiad on justkui midagi müstilist, millest räägitakse, aga millest keegi täpselt ei tea, millised need on. Kui õpetajatelt oma doktoritöö uurimuse käigus küsisin, kas nad õpetamisstrateegiaid kasutavad, oli vastus alati jaatav. Kui aga palusin täpsustada, millised need strateegiad on, jäädi lõviosal kordadest vastus võlgu. Küsimus ei olnud selles, et õpetajad ei oskaks strateegiaid kasutada, pigem ei osanud nad neid enda jaoks lahti mõtestada. Kui aga andsin ette tegevuste kirjeldused, kus tuli otsustada, kas ja kui sageli nad nimetatud tegevust eesmärgipäraselt kasutavad (näiteks „Kasutan emakeeletundides sõnamänge selleks, et arendada õpilaste sõnavara“), siis muutus olukord kohe selgemaks. Õpetajad tundsid ära tegevused, mida nad oma igapäevatöös kasutavad.
Milleks on üldse vaja õpetamisstrateegiaid ja nende alla kuuluvaid tegevusi teadvustada? Igal tegevusel on eesmärk, mida sellega saavutada tahetakse. Kui tegevuste eesmärki tunnis teadvustada, on võimalik neid saavutada. Näiteks võib õpetaja tunni eesmärk olla, et tema õpilased saaksid aru, mis on „Naksitrallide“ raamatu katkendi peamõte ehk mida selle lõiguga öelda taheti. Saavutamaks seda eesmärki, on parim lahendus valida sobivaimad tegevused õige õpetamisstrateegia alt, mis aitavad õpilastel tunni lõpuks katkendi peamõtet mõista. Järgnevalt kirjeldangi strateegiaid, mida õpetaja peaks kasutama, et oma õpilaste tekstimõistmist võimalikult palju toetada.
Sõnavara arendamise strateegia
Põhikooli alguses on emakeeletundides rõhk sõnavara õpetamisel ja arendamisel. Sõnavara arendamise strateegia alla kuulub hulganisti tegevusi, mis laiendavad laste sõnavara ning aitavad omakorda toetada ka tekstimõistmist, sest viimased on omavahel otseselt seotud. Sellised tegevused on näiteks tundmatutele sõnadele tähenduse otsimine ja nende selgitamine sünonüümide abil, samuti definitsioonide ümbersõnastamine lapse vanusele sobilike terminitega ning õpilaste julgustamine, kasutamaks uusi sõnu tuttavas kontekstis. Põhikooli esimestes klassides ei tohiks ära unustada ka mängimise tähtsust, kus keelepusledel ja sõnavaramängudel on kandev roll. Õpetaja suunavad lahtised küsimused, näiteks Miks? Millal? Kuidas? Milline?, panevad lapse tunni teemale aktiivselt kaasa mõtlema ja on toeks sõnavara avardamisel.
Õpilastel on raske teksti mõista eelkõige puuduliku sõnavara tõttu. Sõnade tähendust tundmata ei ole võimalik teksti mõista. Et lugeja saaks teksti tähendusest aru, peab ta mõistma vähemalt 90 protsenti selles sisalduvaid sõnu. Samuti on uuringutest leitud, et uue tundmatu sõna kinnistumiseks peab laps seda kordama vähemalt kuuel korral. Kuna sõnavara on tekstimõistmise alus, siis tuleb sõnavara õpetamise strateegiale piisavalt tähelepanu pöörata.
Tekstimõistmise õpetamise strateegia
Tekstimõistmise õpetamise strateegia on äärmiselt laiaulatuslik ning hõlmab endas toiminguid alates sõnade dekodeerimisest kuni järelduste tegemiseni. Tegevustest kuuluvad selle strateegia alla näiteks teksti ümberkirjutamine, teksti osadeks jaotamine, peamõtte leidmine ning teksti pealkirjastamine. Kasutades neid tegevusi, aitavad õpetajad oma õpilastel saada iseseisvaks lugejaks.
Kui esmane arusaam loetud tekstist on olemas, saavad õpetajad liikuda keerukamate tegevuste juurde, õpetades lapsi loetut analüüsima, tekstist kokkuvõtteid tegema ning lõpuks loetule hinnangut andma. Tekstimõistmise õpetamise strateegia puhul on aga oluline teadvustada, et selle ebasobiv kasutamine võib õpilaste tekstimõistmisoskust hoopis vähendada. Haridusteadlane Jenni Ruotsalainen leidis oma eelmisel aastal avaldatud uuringus, et tekstimõistmistegevuste rohke rakendamine võib olla osale õpilastest liiga keeruline ja takistada nende mõistmisoskuse arengut. Niisiis on õpetajatel tarvis teadvustada õpetamisstrateegiate mõju õpilaste tekstimõistmisele, et valida just need strateegiad, mis vastavad õpilaste muutuvatele vajadustele ja oskustele.
Grammatika õpetamise strateegia
Grammatika õpetamise strateegial on tekstimõistmise juures samuti kandev roll. Keelereegleid mõistmata ei ole võimalik teksti loogikast ega tervikust aru saada. Põhikooli esimeses kooliastmes esineb aga õpilastel raskusi abstraktsete sõnade ja lausete mõistmisel, millega sageli grammatikat õpetatakse. Et grammatikaõpetus oleks tõhus, peavad õpetajad tegema strateegilisi otsuseid.
Eelkõige peaks grammatikaõpetus õpilasi köitma ning selleks tuleb lähtuda nende ealistest võimetest. Nooremate puhul on levinuim viis reeglipõhine grammatikaõpetus, kuid seegi saab olla põnev. Kasutada võib ristsõnu, grammatilisi mänge ja töölehti näiteks sõnaliikide määramiseks.
Õpilaste roll peaks olema aktiivne ning lubama neil kaasa mõelda ja võimalusel füüsiliselt tegutseda (nt õigete vastuste kirjutamine tahvlile, interaktiivse mängu mängimine). Mida keerulisem on õpetatav valdkond, seda loovamalt tuleb läheneda. Kasuks tulevad mitmesugused riimid, mõistatused ja jutustused.
Lugemishuvi arendamise strateegia – milleks seda vaja on?
Mis aga saab siis, kui õpetaja kasutab kõiki eespool mainitud strateegiaid, kuid õpilane ei saa endiselt tekstist aru, sest tal ei ole lugemishuvi? Nimelt on lugemishuvi otseselt seotud tekstimõistmisega ning ka seda toetavale õpetamisstrateegiale tarvitseb tähelepanu pöörata. Üks levinumaid viise, kuidas äratada õpilastes lugemishuvi, on õppimise muutmine interaktiivseks rolli-, sõna- ja „Kuldvillaku“ stiilis mängude abil. Tuues tekstianalüüsi eakohaseid elulisi näiteid, aktiveerib õpetaja õpilase eelteadmisi ja annab lugemisele uue tähenduse: lugemine pole enam pelgalt sõnade kokku veerimine, vaid muutub huvitavaks meelistegevuseks. Huvitatud lugeja võtab raamatu kätte ka vabal ajal ja loeb mõnuga, mis omakorda laiendab tema sõnavara ja arendab tekstimõistmist.
Kas õpetamisstrateegiad on kõik head?
Eesti üldhariduskoolide õpetajate seas korraldatud uuringud on näidanud, et õpetamisstrateegiad mõjutavad õpilaste tekstimõistmist, sõnavara tundmist ja lugemishuvi. Küll aga ei ole mõju alati positiivne. Näiteks tekstimõistmise õpetamise strateegia liigne kasutamine mõjus kahjulikult 3. klassi õpilaste sõnavara arengule, tekstimõistmisele ning ka lugemishuvile. On oluline täpsustada, et mitte strateegia ise ei ole õpilaste tulemustele kahjulik, vaid probleemi võib tekitada strateegia rakendamine.
Kui õpetaja asub tekstimõistmist õpetama, kasutades tegevusi, mis on õpilaste jaoks liiga keerulised, ei saa sellest sündida mingit kasu. Kui õpetaja otsustab sõnavara liialt korrata ning teksti aina uuesti üle lugeda, selgitamata selle sisu, siis üsna tõenäoline, et tagajärjeks on lugemishuvi kiire langus.
Samast uuringust selgus, et ka grammatikareeglite õpetamise strateegia avaldas 3. klassi õpilaste tekstimõistmisele ja lugemishuvile negatiivset mõju. Nimelt on grammatika mõne õpilase jaoks liiga keeruline, mistõttu peaksid õpetajad tegema strateegilisi otsuseid viiside kohta, kuidas seda tõhusalt õpetada. Ainult nii kujuneb grammatika õppimine tulemuslikuks. Eelkõige on oluline planeerida teksti valikut ja tunnitegevusi, pidades silmas õpilaste eakohaseid huve ja oskusi.
Kokkuvõttes toetab õpetamisstrateegiate efektiivne kasutamine õpilaste lugemist ja lugemishuvi. Uuringud on tõestanud, et Eesti põhikooli esimeses astmes osutus nii tekstimõistmise, sõnavara tundmise kui ka lugemishuvi toetamisel kõige tõhusamaks just lugemishuvi arendamise strateegia. Teisisõnu, kui eesmärk on edendada õpilaste tekstimõistmist, tuleb teadvustada lugemishuvi rolli selles protsessis.
Saamaks keeletunnis häid tulemusi, on oluline juhendada õpilasi vastavalt nende vanusele ja vajadustele. Seetõttu peavadki õpetajad teadma, kuidas, millal ja milliseid õpetamisstrateegiaid rakendada. Põhikooli esimestes klassides sobib väga hästi kasutada rõhutatult mängulisi ja interaktiivseid õpetamisstrateegiaid, nagu lugemishuvi arendamise strateegia.
Lugemissoovitused:
- Duke, N. K. ja Pearson, P. (2002). Effective practices for developing reading comprehension. A. E. Farstrup ja S. J. Samuels (toim). What research has to say about reading instruction (3. tr, lk 205–242). Newark, DE: International Reading Association, Inc.
- Käsper, M., Uibu, K. ja Mikk, J. (2018). Language teaching strategies’ impact on third-grade students’ reading outcomes and reading interest. International Electronic Journal of Elementary Education, 10 (5), 601–610. https://doi.org/10.26822/iejee.2018541309
- Käsper, M., Uibu, K. ja Mikk, J. (2020). The effects of teaching strategies on primary school students’ reading outcomes and interest in reading. L1 – Educational Studies in Language & Literature, 20, 1–24. https://doi.org/10.17239/L1ESLL-2020.20.
- Nagy, W. (2005). Why vocabulary instruction needs to be long-term and comprehensive. E. H. Hiebert, & M. L. Kamil (toim), Teaching and learning vocabulary: Bringing research to practice (lk 27–44). New Jersey: Lawrence Erlbaum Associates Publishers.
- Ruotsalainen, J., Soodla, P., Räikkönen, E., Poikkeus, A.-M., Kikas, E. ja Lerkkanen, M.-K. (2020). Literacy instruction activities and their associations with first graders’ reading performance in two transparent orthographies. Compare: A Journal of Comparative and International Education. (Avaldatud veebis 29.04.2020.)
Oi-oi, noor KOLLEEG!
Nn õpetamisstrateegiate aluseks on TEADMINE, kuis inimene (laps omaette) omandab psühholoogiliselt uusi TEADMISI-oskusi. Eriti põhjalikult tegeles sellega (eksperimentaalselt!) kognitiivne psühholoogia 1960-70-ndatel aastatel. Seda on sõnastatud lõpmatult – omandamisel on määravad postpertseptiivsed (tajujärgsed) protsessid lühimälu perioodil … Mis see õpetaja jaoks tähendab, sellest olen kirjutanud mitu raamatut seoses nn omandamisprotsessi 3-osalise mudeliga … Aga kes külakoolmeistrit loeb!
Kuid Stanfordi professorid on selles “metsas lihtsalt ära eksinud …”