Kuidas viia ettevõtlusõppes läbi enesehindamist?

Valminud on ettevõtluspädevuse arendamise ja enesehindamise juhend, mis on mõeldud abiks ettevõtluspädevuse alapädevuste käsitlemisel õppetöös. Õpetajate Lehe vestlusringis arutlesid TalTechi emeriitprofessor Urve Venesaar ja ettevõtlusõpetajad Tiina Aidnik ja Kertu Liebert, kuidas juhendit rakendada ja enesehindamist läbi viia.

Juhendis on toodud ettevõtluspädevuse mudeli alapädevuste detailsed kirjeldused ja selgitused ettevõtjate videote kasutamiseks, mis näitavad pädevuste olulisust elus. Antakse soovitusi alapädevuste arutelude ja rühmatööde läbiviimiseks ning ettevõtluspädevuses oluliste teemade mõtestamiseks, kirjeldatakse enesehindamise rakendamise võimalusi õppetöös. Olemas on ka nõuanded ja tagasiside tekstid nii õppijale kui ka õpetajale enesehindamise tulemuste tõlgendamiseks.

Tiina Aidnik: Räägime nii ettevõtlikkus- kui ka ettevõtluspädevusest. Mille poolest need erinevad?

Urve Venesaar: Ettevõtluspädevusel on kaks funktsiooni. See on võtmepädevus elukestva õppe kontekstis, samas ka erialane pädevus, mida on vaja nii ettevõtja kui töötajana.

Tekkinud ongi terminoloogiline segadus. Esmane dokument 2006. aastast kirjeldas ettevõtlikkuspädevust ja nii on kirjas ka riiklikus õppekavas. 2018. aastal muutis europarlament oma dokumendis pädevuse nimetust ja nimetas selle ettevõtluspädevuseks. See selgitab, et ettevõtlikkus sisaldub ettevõtluspädevuses. Kas meie riiklik õppekava läheb edasi vana väljendiga või võtab uue? See pole meie otsustada, aga ehk on õpetajail võimalus kaasa rääkida.

Kertu Liebert: Juhendi materjal on mahukas. Millest peaks õpetaja alustama, mis on kõige tähtsam?

Urve Venesaar: Kõik on tähtis, kõik alapädevused on olulised. Alustada võiks lähtuvalt pädevuse tasanditest. Ettevõtluspädevuse rattakujulises mudelis on alapädevused samaväärsed, kuid õigem oleks mudelit kirjeldada hierarhiliselt, kus kõige alumisel tasemel on enesejuhtimist toetavad pädevused (nt uskumused, motivatsioon), mis on aluseks teiste pädevuste arengule. Sellega peaks alustama juba lasteaias. Edasi tulevad mõtlemisoskused ja sotsiaalsete oskuste arendamine, lõpuks erialapädevused.

Kertu Liebert: Kas juhendist on kokkuvõtlikku materjali? Õpetajad tunnevad puudust ka ülesannetest, kas on plaanis teha kogumik?

Urve Venesaar: Ei ole plaanis, juhend ongi kõige kompaktsem materjal. Juhend sisaldab alapädevuste selgitusi, antakse soovitusi, milliseid arutelusid läbi viia. Kõiki pädevusi ei saagi ülesannete kaudu harjutada. Väga paljud pädevused saavad õppijale selgeks arutledes, eluliste situatsioonide mõistmise kaudu. Klassis võiks teha mingi tegevuse läbi. Näited on juhendis toodud. Aga kõigepealt peab õpetaja endale selgeks tegema ettevõtluspädevuse mudeli ja kuidas pädevusi õppes käsitleda.

Kertu Liebert: Ettevõtluspädevuste arendamine nõuab eelkõige õpetajalt endalt nende olemasolu ja tundmist. Kuidas kindlustada, et need endal olemas on?

Urve Venesaar: Polegi muud varianti kui enesehindamise ülesanne läbi teha. Enesehindamine on üks harjutustest, mis aitab pädevust õppijale selgitada. Õpetaja ülesanne on arendada ennast ja oma arusaamist pädevustest, kui hinnang tuleb liiga madal. Juhend sisaldab ka tagasisidet. Meil on hindamisel kolm taset. See on ka õpetajale parim viis enda hinnangut tõlgendada. On ka soovitused, kuidas võiks pädevust arendada.

Juhendis on ka tagasiside õpetajale − kuidas ta võiks toetada õppijat pädevust arendama. Selline tagasiside mõlemale aitab pädevusest aru saada.

Kertu Liebert: Kas enesehindamisest piisab hindamiseks või peab õpetaja veel eraldi ettevõtluspädevust hindama?

Urve Venesaar: Ettevõtluspädevus pole numbriga hindamiseks. Enesehindamine on õppija ettevõtluspädevuse arengu toetamiseks ja õppija kaasamiseks õppeprotsessi, et ta saaks individuaalse tagasiside enda kohta. Õpetaja ei pea teadma õppija enesehindamise tulemust.

Õpetaja ülesanne on ikkagi motiveerida õpilast pädevust arendama.

Kertu Liebert: Kas ettevõtluspädevuse enesehindamine on seotud teiste pädevustega? Kas enesehindamist saab teha ka koos teiste pädevustega, näiteks matemaatikapädevusega, et ennast uurida ja tundma õppida?

Teeme TTÜ-s semestri algul lühiküsitlust, et saada teada, milline on grupi tase. See aitab õpetajal otsustada, millised pädevused on madalamalt hinnatud, ja neile klassis rohkem tähelepanu pöörata.

Urve Venesaar: Õppija ettevõtlikkus toetab kindlasti matemaatika õppimist ja matemaatikatunnis saab ettevõtlikkust toetavaid alapädevusi arendada. Ka uuringud ütlevad, et näiteks loovuse arendamine parandab õppeedukust. Ettevõtluspädevuse alapädevused on omavahel seotud. Kui arendada ühte, toetame ka teise arengut. Näiteks kui usun oma arengusse, toetab see motivatsiooni uusi oskusi juurde õppida.

Tiina Aidnik: Koolides arvatakse sageli, et ettevõtluspädevuse arendamine on vaid ettevõtlusõpetaja rida. Võtmeküsimus ongi, kuidas panna kolleege uskuma, et see pole ainult meie ülesanne, vaid rakendatav ka teistes ainetes. Kas ettevõtluspädevuse mudelis olevaid alapädevusi saab arendada ühekaupa? Mina arvan, et mitte. Kuidas seda koolis ühiselt toimima panna?

Urve Venesaar: Kõige komplekssem lahendus oleks integreerida pädevuste areng koordineeritult eri ainetesse. Üldine mõte on toetada kõiki alapädevusi. Ühekorraga saab ikka ühte pädevust arendada ja selgitada neid õppijale ükshaaval. Toetudes ettevõtluse laiale käsitlusele, on ettevõtlikkuse pool oluline kõigis ainetes. Mingid pädevused on olulised matemaatikas, teised kunstiõppes, kolmandad ajaloos jne. Oleks ideaalne arendada neid koordineeritult. Igasse ainesse pädevuse integreerimine sõltub aine eesmärgist ja sisust. Pole hea, kui võtame pädevuse ainesse kui eraldi küsimuse. Peaksime siduma selle aine teemaga. Isegi ettevõtlusõppes seome pädevuse tegevusega, mis on tunni põhiteema.

Seost peab selgitama ka õppijale.

Tiina Aidnik: Mida annab enesehindamine õppijale ja õpetajale?

Urve Venesaar: Enesehindamine aitab kaasata õppijat pädevusest rohkem aru saama ja see toimib koos sekkumisega. Ta hindab väiteid iseenda seisukohalt ja saab tagasisidest teada, kuidas oma hinnangut tõlgendada. Enesehindamine ei ole kõikvõimas ja ainus hindamise viis. Mõne pädevuse puhul on olulised ka vaatlused ja muud meetodid. Hariduspsühholoogide Grete Arro ja Elina Malleuse arvates enesehindamine noorematele klassidele ei sobi, see sobib alates east, kui õppija on võimeline ennast hindama. Õpetaja saab teada klassi hinnangute kokkuvõtte ja saab mõtteid, kuidas nendega töötada ja millisele pädevusele eriti tähelepanu pöörata.

Tiina Aidnik: Kutseharidusse tulevad noored põhikooli järel. Kui oleme enesehindamise grupiga läbi teinud, kas võiks jagada tulemusi kolleegidega, et nad teaksid, millele ainetundides rohkem tähelepanu pöörata? Kas jõuaksime niiviisi teatud ohtudele jälile, et arendada õiges suunas noori? Ja veel: kas enesehindamises on ka puudusi?

Urve Venesaar: Enesehindamise puhul peab alati arvestama, et see on hinnang enesele mingil ajahetkel. Põhiline on see, et õppija saab tagasisidet. On hea mõte teha kohe õppeaasta alguses lühiküsimustik läbi, et saada teada hinnangute kokkuvõte grupi kohta ja jagada seda kolleegidega. Kui õppija pärast õpet hindab mõnda pädevust madalamalt kui enne õpet, võis ta end alguses üle hinnata, sest tema arusaam pädevusest oli teistsugune. Oluline on see, et arusaam muutus. Seda pädevuste arendamine taotlebki − muuta õppija arusaamu.

Enesehindamise kaudu saame kaasata õppijat tema enda pädevusest aru saama ja anda teadmise, mida ja kuidas on vaja veel õppida, et paremaks saada. See juhend ongi ettevõtluspädevuse arendamise juhend. Ehk aitab see juhendist aru saada ka õpetajal.

Juhend on leitav „Edu ja tegu“ kodulehelt https://ettevotlusope.edu.ee/materjalid/ettevotluspadevuse-enesehindamise-juhend/

Kevadised „Edu ja tegu“ koolitused ning seminarid

• 03.05. Ettevõtluse omapärad vene keelt kõneleval sihtturul. Müük ja turundus vene-eestlastele. (EEK Mainor)  
• 05.05. Koolide ja ettevõtete virtuaalne koostööseminar. („Edu ja tegu“, ETAG, Kaubanduskoda)
• 13. ja 21.05. Enesehindamise juhendi rakendamine ettevõtlikkust toetavate alapädevuste lõimimiseks õppesse. (TalTech)
• 13.05. Kooliastme ettevõtluspädevust ning rahatarkust arendavaid töölehti tutvustav virtuaalseminar. (HARNO)
• 24.05. III kooliastme lõimitud ainekava „Ettevõtlikuna töömaailma“ tutvustav virtuaalseminar. (HARNO)
• 08.06. Canvas kui väikeettevõtja tasuta tööriist. (EEK Mainor)
• Kevad 2021 (1 päev). Kuidas mõtestada õppimist ja kujundada õppijat toetavat keskkonda ettevõtluspädevuse arendamisel? (TalTech)
• Kevad 2021 (1 päev). Digitehnoloogia rakendamine ettevõtlusõppes ja ettevõtluspädevuse lõimimisel teistesse ainetesse. (TalTech)

Registeeru seminaridele ja koolitustele ning vaata täpsemat infot „Edu ja tegu“ kodulehelt https://ettevotlusope.edu.ee/koolitused/.

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond.