Meie riik väärib hariduse tippjuhte
On suurepärane, et erasektori kaasabil on ellu kutsutud koolijuhtide praktikaprogramm, mis kannab eesmärki tõsta Eesti koolijuhtimise kvaliteeti. See annab koolijuhtidele kogemuse ja tutvumisvõimaluse nüüdisaegse juhtimiskultuuriga ettevõttes, kus on võimalik saada ülevaade asutuse igapäevaelust, toimimismudelitest ning omandada praktilise kogemuse kaudu tippjuhile vajalikke juhtimisoskusi.
Aga kes on tänane koolijuht? Mida oodatakse juhilt? Milles seisneb hariduse juhtimise kvaliteet? Vastamiseks vajame laiemat haridussektoriülest diskussiooni, kuid ameti kujundajad ja sisuloojad on ikkagi koolijuhid ise.
Ka „Haridusstrateegia 2035“ on tõstnud hariduse juhtimise temaatika fookusesse, kus sihtidena on toodud välja juhtide järelkasv, koolijuhtide professionaalse arengu toetamine, juhtide hindamise süsteem ning soodustatakse haridusuuenduste levikut ja rakendamist. Kõik mõistavad, et kõrgel tasemel koolijuhtimine on ülimalt oluline meie laste hariduse kvaliteedi kindlustamiseks. Järelikult peame tänaseid ja tulevasi haridusjuhte käsitama tippjuhtidena.
Loomulikult on see vastutus ja ka väljakutse eelkõige neile endale, sest üha enam sarnaneb koolijuhi amet äriettevõtte juhi omaga. Vaja on teadmisi finants-, eelarvestamis- ja juhtimispõhimõtetest, muutuste juhtimisest. Võõrad teemad ei ole ka kooli tulemuslikkuse juhtimine, töökeskkonna ning välise kuvandi kujundamine.
Eesti koolijuhtide ühendus on koolijuhi professiooni esindaja, eestvedaja ja suunaja. Et tõsta koolijuhi ameti kuvand tippjuhi tasemele, on vaja ühiselt
- luua karjäärivõimalused kõrge juhtimispotentsiaaliga haridussektoris töötajatele ning tutvustada ametit väljaspool sektorit;
- tõsta koolipidaja võimekust õppeasutuse juhtide värbamisel, professionaalse arengu toetamisel ning töösoorituse seirel ja hindamisel;
- rakendada haridusjuhi karjäärimudelit – alates haridusjuhiks pürgimisest kuni eluni pärast ametit;
- luua võimalused kogenud juhtide teadmiste rakendamiseks haridusvaldkonnas laiemalt;
- avada uksed haridusvälistele kaasaegsetele juhtimispraktikatele ning integreerida need hariduse juhtimiskultuuri;
- toetada koolijuhtide professionaalset arengut regulaarsete vajaduspõhiste praktikaprogrammide kaudu;
- luua piirkondlikuks juhtimiskultuuri edendamiseks koolidele sobivad haridusjuhtimise inkubaatorid;
- tekitada ühiskonnas huvi koolis toimuva vastu;
- luua uus hariduse rahastamismudel.
Meie riik väärib hariduse tippjuhte.
KOLLEEGID!
Lause “…ühe enam sarnaneb koolijuhi amet äriettevõtte juhi omaga” ütleb kõik -! Tänu sellele on PEDAGOOGIKA visatud välja meie koolist ja ühiskonnast tervikuna. Artiklis ei kasutatud seda ürgvana MÕISTETKI (TEADUSEST rääkimata). Ja meie koolidest tulevadki nii viimastel aastakümnetel välja kasvatuseta (kahjuks ka mõtlemisvõimetud) noored. Sellises ühiskonnas ei tahaks enam elada, rääkimata väikerahva hukust neis oludes …
Kui veel 40 aastat tagasi oli (pidi olema) koolijuht eelkõige PEDAGOOGILISE pere juht-intellektuaal, siis nüüd on neist saanud HTM-i käepikendused – karjäärihimulised “juhid”.
P.S. Pikemalt sellest kõigest äsja ilmunud raamatukeses “VANADUS on SUUREPÄRANE”, mida vist kusagilt praegu (õnneks!) hankida-osta pole võimalik.