Muuseumid on kolinud veebi. Alatiseks

26. apr. 2021 Tiiu Kreegipuu Tartu ülikooli muuseumi haridusosakonna juht - Kommenteeri artiklit

Kuidas tuua vaheldust distantsõppe päevadesse? Miks ja kuidas teevad muuseumid veebitunde? Kas, kellele ja milleks neid üldse vaja on?

Vastamaks neile küsimustele jagame lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli muuseumi hariduskuraatorid tegid nelja nädala jooksul 46 koolile kokku 106 veebitundi.

Koolid ja muuseumid leidsid end 2021. aasta märtsikuus taas olukorrast, kus heitliku aasta järel tuli üle minna täielikult distantsõppele ja uksed sulgeda.

Koolide vaatepunktist oli selleks ajaks nii õpetajatel kui ka õpilastel tekkinud kõikvõimalikest veebitundidest ja virtuaalsetest õppematerjalidest juba küllastumus, paljudel juhtudel ilmselt tüdimus ja vastumeelsuski. Vaim ja füüsis olid väsinud üksi arvuti taga istumisest. Motivatsiooni leida oli üha raskem, seda enam, et praeguse seisuga pole meil selget teadmist distantsõppe kasust ja mõjust.

Aga eks olukorraga tuleb kohaneda, otsida ja kasutada neid võimalusi, mida saab. Veebiõppes on nii mõneski teemas pakkumine ammu nõudluse ületanud. Õpisisu pakutakse rohkem ja vähem nutikates vormides, veebikeskkondi, mille vahel liikuda, leidub hulgi. Õpetajad seisavad silmitsi tohutu infohulgaga olukorras, kus tuleb pidevalt ümber orienteeruda, omandada uusi tehnilisi oskusi ning kimbutab pidev ajapuudus.

Kas sellises olukorras on peale olemasolevate virtuaalsete koolitundide vaja veel mõnda veebitundi? Kas nendeks on ajagraafikus üldse ruumi ja kas õppijad jaksavad neid vastu võtta? Ja kuidas seda kõike korraldada? Kuidas leida õigel ajal üles õige lisamaterjal või kellegi teise loodud veebitund, mille sisu sinu ainekava ja tööjärjega sobib? Usutavasti on paljud õpetajad nende küsimustega põrkunud. Või oma aja ja närvide säästmise huvides sääraste küsimuste seadmise ja vastuste otsimise pigem kõrvale heitnud.

Muuseumidel pööras möödunud aasta samuti elu pea peale. Eriti teravalt on muutused tabanud otseselt kasutajate poole pööratud muuseumielu tahku. Silmast silma kohtumised muuseumikeskkonnas, ekskursioonide ja muuseumitundide tegemine vahetus kokkupuutes pärandiga on muutunud harvaks, eriliseks, lausa pidulikuks sündmuseks.

Igatsus kasutajatega kokkupuute järele on viinud muuseumid aina enam veebi. Veebis toimetamine eeldab vahendeid ja oskusi, aega, aga ka tahet. Kui mitte lausa usku sellesse, et veebi kaudu saab ja tasub muuseumi hariduslikku ja elamuslikku rolli kanda, siis vähemalt soovi katsetada ja iseennast proovile panna.

Mäluasutusena on muuseum oma olemuselt konservatiivne, nagu ajaloolise pärandi hoidja olema peabki. Sestap võttis ja võtab omajagu aega lahtilaskmine kinnistunud seisukohtadest. Muuhulgas sellest, et „õige“ ja „päris“ muuseumiõpe saab toimuda ainult oma sihtgruppe muuseumi tuues.

Tegelikult on muuseumi viimine inimesteni, kes ise kohale ei jõua või ei saa tulla, palju varasem tava kui eriolukorrast ja piirangutest tulenev vajadus. Virtuaaltuure, e-õppematerjale, „Muuseum kohvris“ projekte on tehtud varemgi. Aga ikka oleme seisukohal, et see, mida näitusesaalides ja muuseumis kohapeal pakutakse, on nii eriline, et veebi teel pakutav kahvatub. Kahvatub sel määral, et kaotab oma tuuma või tekitab vaatajas küsimuse, kas ongi enam mõtet päriselt muuseumi minna.

Tasuta veebitundide pakkumine

Olukorras, kus ühelt poolt ollakse veebitundidest väsinud ja teiselt poolt kaheldakse, kas muuseumi veebitunnid suudavad pakkuda muuseumikeskkonna külastamisega võrreldava väärtusega kogemust, on muuseumid tulnud välja arvukate veebitundide, virtuaaltuuride, e-õppematerjalide, taskuhäälingute, interaktiivsete töötubadega jne. Selle aasta märtsis otsustas ka Tartu ülikooli muuseum, et on aeg pakkuda senisest jõulisemalt veebitunde kõigist oma valdkondadest antiikkultuurist astronoomiani. Ühelt poolt selleks, et saada aru, kas nende tundide vastu on huvi, ja kui on, siis mis takistab õpetajatel ja õpilastel tundidesse jõudmist. Teiselt poolt tegemaks iseendale selgeks, kas ja kuidas veebitunnid muuseumiharidust edasi viia aitavad.

Et tundide kättesaadavust parandada, saatsime info oma veebitundide kohta otse õpetajatele ja kuulutasime välja tasuta veebitundide pakkumise. Ilmselt nende kahe asjaolu koosmõjul kasvas soovijate järjekord muuseumi postkastis kiiresti. Ligi kuu aja sisse õnnestus paigutada veidi üle saja veebitunni kokku üle 2000 osalejaga.

Tundide käigus ja pärast kogutud tagasisidest saime mitte ainult vastused ülalnimetatud küsimustele, vaid palju muudki väärtuslikku infot. Allpool mõned näited.

  • Õpetajatel on huvi muuseumi veebitundide vastu. Seda kinnitas lisaks arvukatele tellimustele tagasiside, mille õpetajad pidasid muuseumitunde tänuväärseks, vaheldusrikkaks, huvitavaks, vajalikeks.
  • Muuseumi veebitund ei pea, ei tohikski olla käsitletav lisatunnina, mis õpilaste ja õpetajate koormusele lisandub. Vastupidi – õpetajad tahtsid ja oskasid väga hästi siduda muuseumitunni teemad parasjagu enda tundides käsitletavaga või koguni asendada mõne enda tunni muuseumitunniga. Ajal, mil kogu suhtlus ja õppetöö toimub nagunii veebi kaudu, ei ole veebiformaat ka muuseumitunnis enam midagi erilist ega ärritavat. Või nagu üks õpetaja tagasisides kirjutas: „Olen tänulik, et muuseum selliseid võimalusi praegusest olukorrast tüdinud õpilastele pakub!“ Veebitunnid on ka üks võimalus, kuidas jõuda kiiremini ja lihtsamalt selleni, millest palju räägitud – hariduskeskkondade mitmekesistamine, alternatiivsete õpikeskkondade, sh muuseumide saamine haridussüsteemi orgaaniliseks osaks.
  • Hea veebitund saab olla aktiivne ja kaasav – sõltuvalt teemast ja osalejate vanusest on võimalik kasutada nii eri rakendusi kui ka koos lastega käepärastest vahenditest meisterdada.
  • Aktiivsuse teine pool on kord digitunnis. Kogemused kinnitasid, et veebitundides kogunev kasutamata energia ja anonüümsust võimaldavad keskkonnad võivad viia mõtteavalduste ja -väljendusteni, mis tunni läbiviija plaanidega sugugi ei sobi või neile lausa vastu töötavad. Lahenduseks on kooli ja muuseumi õpetaja hea koostöö, aga ka veebitunni läbiviimise spetsiifilised võtted ja oskused, mis kogemustega kogunevad.
  • Veebitund on oluliselt paremini ligipääsetav kui muuseumi tavakülastus ja õpetajad oskavad seda hinnata – meie tundidesse jõudis tänulikke õpilasi Hiiumaalt ja Ida-Virumaalt, ja väikekoolidest, kes vaevalt muidu Tartusse muuseumitundi jõudnud oleks.
  • Tehnika on oluline aga mitte kõige tähtsam – netiühenduse kvaliteet, kaamera, heli, oskusliku programmi käsitsemise kõrval teevad tunni eluliseks ja osalistele nauditavaks läbiviija energia, mis saab lisajõudu vahetust kontaktist noortega teisel pool ekraani.
  • Raha on teema, millest mööda ei saa. Tartu ülikooli muuseumi eksperimendi populaarsuse taga oli ilmselt just tasuta pakkumine suhteliselt lühikeseks ajaperioodiks. Õpetajad olid selle võimaluse üle väga tänulikud. Muuseumil ei ole aga paraku võimalik lõputult tasuta teenuseid pakkuda. Õnneks suutsid nii mõnedki õpetajad ja koolid leida pärast tasuta tunni kogemust võimaluse pakkuda õpilastele ka tasuta veebitundi.

Kõigi tundide kogemust ja õpetajate tagasisidet resümeerides nendime, et veebitunnid muuseumis on tulnud selleks, et jääda. On kohti, kus nad ei asenda muuseumikülastust või on pigem sissejuhatus füüsilisele elamusele. Ka paljud õpetajad ütlesid, et muuseumitund on väga väärtuslik, vaheldusrikas, põnev, aga tahaks ikka oma silmaga asjad üle vaadata.

Teisalt on neist kasu kui mitte muuks, siis vaheldusrikkuse loomiseks ja ligipääsetavuse suurendamiseks. Annavad ju muuseumitunnid veebis võimaluse käia suhteliselt väikeste kuludega oma koolitunnis ükskõik kust Tartu ülikooli kunstimuuseumi kaudu muumiakambris, rännata tähetorni juhendusel päikesesüsteemis või küsida otse Hullult Teadlaselt küsimusi.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!