Noorte seas popid välilaagrid läbivad uuenduskuuri
Riigikaitse praktiline õpe korraldatakse järgmisest aastast ümber. Muutused puudutavad õpetajaid ja välilaagrite läbiviijaid. Ümberkorraldused on algatanud kaitseministeerium, kes soovib laagrite tegevust ühtlustada ja paremat ülevaadet raha kasutamisest.
Riigikaitse, mis on gümnaasiumites, keskkoolides ja kutseõppeasutustes peamiselt valikaine, on õpilaste seas väga populaarne. Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski sõnul valikainete esikolmikus. Tema sõnutsi hindavad noored selle õppeaine juures väga kõrgelt just praktilist osa. Kui esimestel aastatel soovis kümmekond, siis tänavu juba 28 klassi minna ajateenistusse üheskoos.
Vähe on koole, kus seda ainet õppekavas ei ole. Kaitseministeeriumi haridusnõunik Reelika Semjonov ütles, et kui veel aastaid tagasi oli Tallinna, Harjumaa ja Kesk-Eesti koolides huvi suurem kui mujal, siis juba mitu aastat pole kaardil enam n-ö valgeid laike, pigem pole huvi tundnud vaid üksikud koolid. Riigikaitse on ka 17 kutseõppeasutuse õppekavas.
Kui esimesed koolid alustasid selle õppeainega 1997. aastal, tugines õpe entusiastidest õpetajatele. Käesoleva sajandi algul asus kaitseministeerium toetama koole, kes riigikaitset õpetasid. Aastast 2002 algas ministeeriumi rahatoetus.
Atraktiivsed välilaagrid
Riigikaitseõpetus koosneb 35 tunni pikkusest teooriaosast ja praktilisest õppest, mille osa on välilaagrid ja laskeõpe, samuti kokku 35 tundi. Eriti atraktiivne ongi välilaager. Valikõppeaine riigikaitse on kinnitatud üldkeskhariduse õppekavas valitsuse määrusega 6. jaanuarist 2011 valikkursustena „Riigikaitse“ ja „Praktiline õpe välilaagris“. Ainekava järgi kestab välilaager kuni neli päeva ja välilaagreid korraldades kaasatakse võimalusel kohaliku Kaitseliidu maleva ja/või kaitseväe väeosi ning koondatakse mitme kooli riigikaitsekursuste praktilise osa välilaagrid.
Väillaagreid on seni korraldanud mitmed tegijad, peamiselt Kaitseliit ja kaitseväe üksused, ent ka MTÜ-d. Laagrid on kestnud mõnest päevast nädalani. Kaitseministeerium on tasunud koolidele laagrite kulud, tänavu 460 000 eurot, kaitseressursside ameti kaudu.
Riigikaitselaagrite korraldamise kord muutub järgmisest aastast. Kaitseministeerium annab selle ülesande vaid Kaitseliidule, kuhu kuulub suurem osa riigikaitseõpetajatest. Pea kolmandiku korraldab laagrites juba praegu Rannaveski sõnul Kaitseliit, kellel on selles pikaajaline kogemus.
MTÜ-d jäävad kõrvale
Seni paljusid laagreid korraldanud MTÜ-d, nende seas MTÜ Riigikaitse Rügement ja Estlander, jäävad edaspidi kõrvale. Riigikaitse Rügement loodi 2011. aastal eesmärgiga viia läbi riigikaitseõpetust gümnaasiumites ja kutseõppeasutustes. Selle liikmed on sõjaväelise väljaõppe ja pika teenistuskogemusega. Lisaks koolidele korraldab rügement riigikaitseteemalisi nädalavahetuse laagreid alates 2016. aastast Eesti Õpilasmalevale, samuti Kaitseliidu noorteorganisatsioonidele ja käitumisraskustega noortele.
Kuna laagrite tegijaid on mitmeid (kolm MTÜ-d, Kaitseliit ja kaitsevägi ning riigikaitseõpetajad ise), siis vajab ministeerium selgemat ülevaadet, kuidas riigikaitselaagrite jaoks mõeldud raha kasutatakse. „Meil on ainekava, me teame, millised on õpiväljundid, mis tuleb riigikaitseõpetuse laagrist saada. Aga ikkagi on seal väga palju mänguruumi olnud,“ selgitas Rannaveski. „Ministeeriumi huvi on, et ainekavaga ette nähtud õpiväljundid oleksid saavutatud,“ sõnas Rannaveski. Kaitseliidul on uus teenusmudel valmis ja välilaagrite üleminek Kaitseliidu korralduse alla algab järgmise aasta algusest.
Ümberkorralduse järgi määratakse koolidele laagriaja pikkuseks kaks ja pool päeva ning laagrid tulevad senistest suuremad. Ühepäevaseid laagreid enam teha ei lubata, seitsmepäevastes on seni olnud teooria ja laagritegevus koos. „Kõik on toimunud väga erinevalt, palju on olenenud riigikaitseõpetajast,“ kommenteeris Rannaveski.
Kontroll lihtsamaks
Muutub ka raha eraldamise kord. Kui seni pidi koolijuht esitama laagri korraldamiseks taotluse kaitseressursside ametile, kes eraldas välilaagri korraldamise toetuse koolile lepingu alusel, ning kool pidi hiljem esitama ametile laagriga seotud kuludokumendid ja aruande, siis sellest kõigest direktor vabaneb.
„Nüüd ta saab võtmed-kätte-lahenduse. Ta peab Kaitseliidule edastama soovi, et tema õpilased tuleksid laagrisse, ütlema, kui palju neid on, ja aja, millal laager õppetöösse sobitub,“ selgitas Semjonov. „Lapsed pannakse kooli juures välivormidesse, nad sõidavad laagrisse ja direktoril on rõõm minna lapsi laagrisse vaatama või pärast need rõõmsad lapsed tagasi saada.“
Laagriteks ette nähtud raha, mis praegu on kuni 460 000 eurot aastas, jääb Rannaveski sõnul edaspidigi samasse suurusjärku, ainult selle erinevusega, et kaitseressursside ameti eelarves jääb raha laagrite korraldamise summa võrra vähemaks ja Kaitseliidu toetus, mida kaitseministeerium igal aastal Kaitseliidule annab, läheb laagrite korralduse võrra suuremaks. Ministeeriumile muutub lihtsamaks kontroll raha kasutamise üle, kui laagrite korraldamise raha läheb ainult ühele organisatsioonile.
Kvaliteet ühtlasemaks
Rannaveski sõnul on ministeeriumi auditis põhjalikult vaadeldud õpilaste välilaagrite korraldust ja leitud, et vaja on tagada nende senisest ühtlasem kvaliteet. Riigikaitseõpetajate seas tegi kaitseväe akadeemia möödunud aastal kvalitatiivse uuringu, mis tõi välja, millest riigikaitseõpetajad puudust tundsid.
Rannaveski sõnul selgus, et vaja on riigi tasandil välilaagrite korraldust. Kuigi riigikaitseõpetajad on suures osas Kaitseliidu liikmed või tegevväelased, on õpetajate seas ka neid, kellel pole lähedasi suhteid ei kaitseväe ega Kaitseliiduga. Neil on keeruline leida instruktoreid laagritesse ja sinna vajalikke vahendeid, selgitas Rannaveski. „Kui õpetajal oli senimaani mure, mida ta võib-olla ka direktoriga jagas, siis pärast seda, kui Kaitseliit võtab korralduse enda kanda, seda muret enam olla ei tohiks.“
Rannaveski sõnutsi tegi ministeeriumile muret laagrite ebaühtlane tase. „MTÜ-de jaoks seal väga ruumi ei ole,“ selgitas ta. „Nad on küll turule tulnud ja seda (st laagreid) pakkunud, aga eesmärk on alati olnud, et laagrid on seotud Kaitseliidu või kaitseväega.“ Tema sõnul on ka edaspidi koolides teooriatundide jaoks vaja riigikaitseõpetajat, kes läheb ka laagrisse oma õpilastega, keda kaasatakse laagri korraldusse ja instruktortegevustesse nagu senini.
„Laager läheb atraktiivsemaks,“ lisas Semjonov. „Kaitseliit on viimastel aastatel tõhusalt väljaõppel osalenud ja teeb ise väga palju õppusi. Nendel osalevad ka liitlased. Kaitseliit on öelnud, et nad saavad liitlasi kutsuda välilaagrisse, mis tähendab, et hea tahtmise juures, kui õpilased on nutikad, on neil võimalik laagris liitlastega suheldes prantsuse ja inglise keelt praktiseerida. Sellega saame täita seoste loomise riigikaitse õpetuse ja teiste õppeainete vahel.“
Rannaveski sõnutsi on ministeeriumil arengudokumendid, mis näevad ette, et Kaitseliidu liikmesust tuleb hoida ja tõsta. „Olen ajateenijate seas tehtud uuringute kaudu tuvastanud, et neil ajateenijatel, kes on eelnevalt riigikaitseõpetuse läbinud, on vähe teadmist Kaitseliidust. Kaitseliit tundus väga sobiv organisatsioon seda sidusust looma,“ rääkis Rannaveski. Uuest aastast hakkab Kaitseliit korraldama üle Eesti 20–30 laagrit.
Riigikaitse on 135 kooli ja 17 kutsekooli õppekavas.
Koolijuhid kommenteerivad
Martin Öövel, Tabasalu gümnaasiumi direktor:
Meie kooli õpilastele riigikaitsekursuseid läbi viiv juhendaja Kristo Pals (MTÜ Riigikaitse Rügement – toim.) on olnud alati väga proaktiivne ja leidnud laagrite osas iga kord head ja kõiki osapooli rahuldavad lahendused. Ta on taganud kvaliteetse sisendi ka aruandluse vaatenurgast. Seetõttu muudatus meie koolile olulist mõju ei avalda. Usun, et muudatusest võib olla rohkem kasu koolidele, keda toetab organisatoorselt passiivsem riigikaitseõpetaja. Teisisõnu, oleme koolina juba parima praktika osalised ning on tervitatav, et liigutakse selles suunas, et parim halduspraktika rakenduks riigis ühetaoliselt.
Erli Aasamets, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor:
Meie koolis asi toimib. Meil on riigikaitseõpetaja kogu õppe ja laagrite korraldamisega tegelenud mitu aastat ning võtnud selle enda peale. Kaitseliidu kohaliku maleva tuumiku moodustavad meie kooli vilistlased ja ma ei ole kordagi kuulnud, et koostöös midagi logiseks. Riigikaitseõpetaja ja õppealajuhataja teevad koostööd, lepivad kokku valikaine tunnid, laagrite ajad ja kõik muu (transport, asendused jmt).
Ain Iro, Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor:
Riigikaitse on ka meil populaarne valikaine ja huvi selle vastu on tõesti suur. Igal õppeaastal avatakse umbes 30 õpilasega rühm ja nii on olnud kooli algusest saadik.
Riigikaitse õpe toimub meil koostöös MTÜ-ga Riigikaitse Rügement ja seni on kõik toiminud suurepäraselt. Välilaagri korraldamine, toetuse taotluste ja aruannete koostamine on olnud nende kanda, selles osas koolil mingit lisakoormust ei ole. Ka välilaagrite aega saime pikalt ette planeerida ja muu koolis toimuvaga sobitada.
Praegu ei ole selge, kas ja kui palju tuleb koolil edaspidi riigikaitseõpetuses täiendava osapoolega tegemist teha ning kas välilaagrite korraldus on kooli jaoks sama sujuv. Eks ministeeriumil ole omad põhjused, miks nad muudatusi soovivad. Nende vajalikkuse hindamine jäägu ministeeriumile. Meil on praegust töökorraldust arvestades seda vajadust raske näha.
Kümme aastat korraldamise kogemust
MTÜ Riigikaitse Rügement (RR) on kümme aastat korraldanud koolidele riigikaitselaagreid, kokku 75 laagrit keskmiselt 200 õpilasega. Lepingud on enam kui 40 kooliga, igal aastal käib laagris ca 2400 õpilast. Kõigil koolidel on kujunenud välja partnerid, mittesobivuse korral on võimalik partnerit vahetada.
Laagri programmi paneb Riigikaitse Rügement kokku, lähtudes ainekavast ja koostöös koolidega. Näiteks seitsmepäevane programm kasvas välja Viljandi kutseõppekeskuse direktori soovist. Veidi varieerub programmide pikkus ja sisu, programmid katavad koolide vajadused.
Riigikaitse Rügementi on jõudnud Kaitseliidult info, et laager lüheneb kümne tunni võrra, välja jääb laskeõppe ja relva käsitsemisega seotu. Ajateenijate kompleksuuringu kohaselt on see aga riigikaitseõppe kõige atraktiivsem osa. Muudatuse ellurakendamisel ei ole enam võimalik viia läbi 5- ja 7-päevaseid programme, kus osaleb umbes 1300 õpilast aastas. Seetõttu võib riigikaitseõpe muutuda halvemini kättesaadavaks.
Seni laagreid korraldanud MTÜ-de liikmed on seotud kaitseväe, Kaitseliidu või mõlemaga, riigikaitseõpetajad on aktiivsed ning panustavad mitmes rollis. Enamik kaitseliitlasi korraldab riigikaitselaagreid koostöös MTÜ-dega. Planeeritava muudatuse tõttu jääb tegijaile mulje, et nende tehtud tööd ei hinnata. Tahetakse vähendada nende rolli olukorras, kus see õppeaine on väga populaarne ning tänu sellele läheb suur hulk noori vabatahtlikult ajateenistusse.
Annika Poldre
Eeldan uut kvaliteeti
Läänemaa ühisgümnaasiumi ja Haapsalu KHK riigikaitseõpetaja aastast 2008, KL Lääne maleva tegevliige major Jüri Bachman:
Olen viis aastat osalenud oma õpilastega MTÜ Riigikaitse Rügement laagrites. Ma eeldan, soovin, tahan ja usun, et Kaitseliidu laagrid on vähemalt sama kvaliteediga või veel kvaliteetsemad. Õpilaste jaoks suuri muudatusi ei tohiks tulla. Mina pean uue korraldusega harjuma ja kohandama ennast.
Mul on olnud väga hea koostöö Riigikaitse Rügemendiga, kes on võtnud minult bürokraatia enda kanda. Mul pole midagi halba öelda, pigem vastupidi, kõik riigikaitselaagrid, kus olen oma koolidega osalenud, on korraldatud heal kuni väga heal tasemel. Eelkõige peegeldub see õpilaste näoilmes ja tagasisides. Mul on mitu aastat olnud paar õpilast eelmistest käikudest, kes on küsinud, kas on veel võimalus riigikaitselaagris osaleda. Järelikult oli laager väga lahe ja õige.
Meie laagrid on olnud kolmepäevased, seal on kohustuslikud ained ja lisatud huvitavat tegevust, nagu meediasuhtlus ja libauudiste loomine. Hea lennuilma korral on kohal olnud helikopter, laagris on käinud vabadussõjaaegse soomusauto Estonia koopia koos seda ehitanud mehega, kes rääkis ka Vabadussõja ajaloost. Kolmepäevases laagris on kahel päeval ringkoolitused, kavva on mahtunud ka natuke vahvaid asju. Laagri oleme lõpetanud orienteerumisrännakuga.
Riigikaitse korralduses on väga tähtis osa mobilisatsioonil, mille üks tähtis osa on formeerimine. Seetõttu on väga hea, kui saame formeerimist ja lahkformeerimist õpilastega harjutada. Me läheme õpilastega laagrikohta ning korraldatud formeerimise käigus saavad nad oma varustuse ja riietuse. Ca veerand tunni jooksul väljub hoonesse ühe ukse kaudu tsiviilriietes sisenenud õpilane teisest uksest vormis, seljas laagriks vajalik isiklik varustus. Peale laagri lõppu viime läbi lahkformeerimise, mis on sisuliselt sama protsess nagu formeerimine, ainult ümberpöördult. Nii on olnud Riigikaitse Rügemendi laagrites viis aastat.
Kaitseliit on andnud teada, et nemad riigikaitselaagrites formeerimisega tegelema ei hakka. See on minu hinnangul kahetsusväärne mitmel põhjusel. Kui korraldatakse laager, kus on eri koolidest koos ca 200–300 õpilast, siis oleks õpilaste ühes kohas ja korrektselt korraldatud formeerimine laagri alguses ning lahkformeerimine laagri lõpus parem lahendus kui see, et iga õpetaja teeb seda oma õpilastega üksi. Lisaks sellele, et formeerimine ja lahkformeerimine kujuneb nõnda ladusamalt, annab see õpilastele väga hea praktilise õppetunni selle kohta, kuidas ajateenistusse minekul, õppekogunemise või sõja ajal (hoidku kõigevägevam selle eest!) mobilisatsiooni korral kaitseväekohuslasi formeeritakse.
Kuna kaitseliidu üks ülesandeid on formeerimiste korraldamine ja toetamine, oleks kasutegur veelgi suurem – Kaitseliit saaks nii oma formeerimismeeskondi treenida.
Ma ei kritiseeri ühtegi instantsi, aga ei ole aru saanud, millist probleemi on hakatud selle reformiga lahendama. Seda, et laagrid oleks ühtlase hinnaga, saab ju reguleerida pearahaga – üks laagripäev maksab ühe õpilase kohta nii ja nii palju. Ühtlase kvaliteedi alus on, et laagrid viiakse läbi õppekavade alusel ja neid kontrollitakse. Usun, et Kaitseliit saab talle püstitatud ülesandega väga hästi hakkama. Arusaamatuks jääb, miks need MTÜ-d, kes on riigikaitseõpetuse välilaagreid korraldanud juba pea kümme aastat ja sellega kenasti hakkama saanud, ei või jätkata nendele koolidele laagrite läbiviimist, kellega neil seni on koostöö sujunud.
Kui olemasolevat süsteemi hakatakse muutma, peab üheks eesmärgiks olema, et asjad lähevad muudatuse tõttu paremaks. Loodan, et muudatus tõstab veelgi riigikaitseõpetuse kvaliteeti ja riigikaitseõpetus muutub õpilaste silmis veelgi populaarsemaks.
Pole olnud vajadust koolitajat vahetada
Järvamaa KHK-s on riigikaitseõpetus õppekavas alates 2015. aastast. See on eraldi moodulina lõimitud sotsiaalainetega ning kohustuslik kutsekeskhariduse õppekavadel õppijatele.
Viimasel viiel aastal on riigikaitseõppes osalenud 114–167 õppijat. Kui õppur ei saa teatud põhjustel (tervislikud, perekondlikud, usulised vms) riigikaitselaagris osaleda, räägib ta sellest õppegrupi juhatajaga ja koos leitakse lahendus. Näiteks võib minna laagrisse järgmisel õppeaastal või teha asendustegevusena vabatahtlikku tööd kogukonnas.
Üldainete õpetaja Reelika Lippuri sõnul on riigikaitseõpetus väga populaarne. Riigikaitsenädala lõppedes küsivad õpilased tihti, kas järgmisel aastal ka laagrisse saab. Vanemate kursuste õppijaid on kutsutud esmakursuslastele riigikaitseõpetust tutvustama ja kõik on soovitanud selle läbi teha. Riigikaitseõpetuse läbiviimiseks on kool sõlminud lepingu MTÜ Riigikaitse Rügemendiga. Koolis õpetab riigikaitseõpetust staabiveebel Vahur Hanko.
Lippur selgitas, et koolil on olnud võimalus soovida, kes võiks õpet läbi viia. Koolitajaid vahetada pole vaja olnud. Koostööpartner MTÜ Riigikaitse Rügement on korraldanud riigikaitseõpetust lähtuvalt kooli vajadustest ja soovidest, näiteks on õpe läbi viidud ajal, kui ei ole praktikaid, õpet on korraldatud väiksemates rühmades jne. Kool on saanud korraldada õpetust paindlikult, arvestades muutuvaid olusid. Kuna õppetegevuse eest vastutab direktor, saab ainult tema otsustada, kes ja mis tingimustel kursuseid läbi viib, selgitas Lippur.
Kooli vastu võetud 1. kursuse kutsekeskhariduse õppekaval õppijad läbivad septembri 38. nädalal intensiivse nädalase riigikaitsekursuse koos -laagriga. Riigikaitseõpetus on kõigil ühine ega sõltu valitud erialast. Õppijatest on moodustatud kolm rühma ning esmaspäevast-kolmapäevani läbivad nad kooli juures teooriaõppe ja neljapäeval-reedel on välilaager. Kooli juures toimuvad loengud, rivi- ja relvaõpe koos laskeharjutusega lasketiirus, topograafia ja orienteerumine, üldfüüsiline test, õppekäik ajakeskusesse Wittenstein teemal „Eestimaa sõjaajalugu“. Välilaager toimub Humalas.
„Senise laagrite korraldusega oleme väga rahul,“ kirjutas Lippur. „Alates õppijate teavitamisest enne laagrit: õppijad ja lapsevanemad saavad kooliaasta alguses piisavalt infot laagri kohta, riigikaitseõpetuse teoorias valmistutakse laagriks, ohutusalane ettevalmistus jm, kuni laagri lõpus õppijate tagasiside kokkuvõtteni.“ Laagri sisu on Lippuri teatel väga mitmekülgne, täidab otseselt õppekava eesmärke (nt esmaabi, orienteerumine, ajateenistuse tutvustus, elanikkonnakaitse), kuid arendab ka õppijate üldpädevusi (meeskonnatöö, suhtlusoskus, vastutustunne jne). Riigikaitselaagri üks tulemus on ka see, et õppijad saavad omavahel paremini tuttavaks ja kursustel on tekkinud sõbralik õhkkond. „Laagri läbiviijad on oma valdkonna spetsialistid, kes annavad õppijatele edasi vajalikud oskused ja teadmised. Laager on läbi viidud turvaliselt ja kool saab pidevalt infot laagris toimuva kohta. Laagris arvestatakse õppijate individuaalsete eripäradega, nagu füüsilised võimed, eelnevad kogemused jne,“ teavitas õpetaja.
Vahetud muljed ja emotsioonid pärast laagrit on väga head: õppijad räägivad laagris juhtunust, toovad näiteid, mis väga meeldis (nt liitlaste läbi viidud koolitused, päästeõpe, maskeerimine, söögitegemine, erioperatsioonide tutvustus jne).
Õppijad annavad laagri kohta ka kirjaliku tagasiside, kus analüüsivad laagris toimunud tegevusi põhjalikualt ja teevad ettepanekuid edasiseks tegevuseks. Näiteks kirjutavad õppijad, et algul oli hirm, aga pärast meeldis väga, nad on rahul sellega, millega hakkama said, korraldajatele soovitakse jätkata samas vaimus jne.
Lippur lisas küsimustele vastates ka oma arvamuse: „Hea, et kool on saanud valida ise endale sobiva vormi ja koostööpartneri riigikaitseõpetuse, sh välilaagri läbiviimiseks. Iga kool on omanäoline ja seda on olnud võimalik arvestada ka riigikaitseõpetuse juures. Näiteks õpetuse korraldamine lähtuvalt kutsekooli praktika aegadest.
Viimasel kahel aastal on riigikaitseõpetuse tulemusena läinud meie koolist neli gruppi õppijaid vabatahtlikult kogu klassiga ajateenistusse. Oleme praeguse lahendusega rahul ega näe vajadust seda muuta. Juhul kui kursust hakkab korraldama kolmas osapool, ei saa me aru, kuidas on tagatud õpilaste hindamine ja kes mille eest vastutab.“
Annika Poldre
HTM on muudatusega kursis
Ruth Opmann, haridus- ja teadusministeeriumi keskhariduse osakonna juhataja:
Haridus- ja teadusministeerium on kursis kaitseministeeriumi plaanidega muuta riigikaitseõpetuse välilaagrite korraldust.
Kaitseministeeriumi 2019. aastal läbi viidud auditi tulemustest lähtudes peame põhjendatuks, et ühtlase kvaliteedi tagamise ja ressursside mõistliku kasutamise eesmärgil on kaitseministeerium sellise lahendusega välja tulnud.
Muudatused ei too kaasa koolidele täiendavaid kohustusi, samuti väheneb asjaajamise ajakulu.
Ajateenistusse läks mullu rekordarv vabatahtlikke
Valitsusele märtsikuus kaitseväeteenistuse aruannet tutvustades oli minister Kalle Laanetil põhjust rahul olla, sest täidetud olid pea kõik kaitseväekohustuse täitmisega seatud eesmärgid.
Ületati riigikaitse arengukavas aastateks 2017–2026 võetud eesmärk kutsuda ajateenistusse 3500 inimest aastas. Ajateenistusse asus 3516 kutsealust ja tütarlast. Märkimisväärne on seejuures, et üle poole kutsealustest asus teenistusse vabatahtlikult. Nende seas oli 54 naist, rohkem kui kunagi varem.
Minister Laaneti sõnul näitab erakordselt kõrge vabatahtlikkuse protsent ja väljalanguse vähenemine noorte oskust ajateenistust planeerida ning valmistada end eesootavaks ette. Seda kinnitas asjaolu, et ajateenistusse asus rekordarv klassikollektiive – 17.
Ajateenijate ankeetküsitlusest selgus, et riigikaitseõpetuses osalemine avaldab suurt mõju just teadlikkuse tõstmisele ning hirmude kõrvaldamisele. Ka vabatahtlikult ajateenistusse asunud olid valdavalt gümnaasiumis riigikaitseõpetuse läbinud.
„Riigikaitseõpetusel on otsene seos ajateenijate meelestatuse ja ajateenistuses hakkamasaamisega,“ tõdes minister Kalle Laanet.
Riigikaitseõpetajate sõnul on noortel suur huvi selle valikaine vastu mitmel põhjusel. Kaitseliidu major ja riigikaitseõpetaja Jüri Bachman tõi välja, et väga paljusid – valdavalt noormehi, aga ka tütarlapsi – huvitab, kuidas kaitseväes ajateenistus käib. „Väga palju on neid, keda huvitab laskeasjandus ja militaartehnika nii palju, kui saame seda riigikaitseõpetuse raames pakkuda,“ rääkis Bachman. „On ka neid, keda huvitab kaitsepoliitika ja riigikaitse laiemalt. Ja igal aastal on päris palju neid, kes tulevad puhtalt reklaami peale ja keda huvitab just see, mis kolmepäevases laagris toimub.“
2020. aastal algatati kaks olulist seadusemuudatust: arstlike komisjonide reform ning asendusteenistuse reservsüsteemi loomine. Mõlema elluviimine ja rakendamine jätkub käesoleval aastal.
Annika Poldre
Välilaagrisse minek ei ole kehalise kasvatuse tunniks riiete vahetamine nagu artiklist välja võib lugeda. Igasugune õppekogunemine, milleks ka riigikaitseõpetuse välilaagrit saaks pidada, algab formeerimisest. Osalejad saavad lisaks välivormidele kätte kõik muu vajaliku individuaalvarustuse (katelokid, söögiriistade komplektid, alusmatid, magamiskotid jms). Formeerimine ja lahkformeerimine on üks vajalik tegevus noorte õpilaste häälestamiseks eelseisvatesse tegevustesse välilaagris.
Selle vastu pole midagi, kui laagri korraldamiseks eraldatud toetus läheb otse KL malevale, kes tagab siis kõik vajaliku laagri toimimiseks. Kuigi praeguses lepingus on kirjas, et KL malev esitab pärast laagrit arve osalenud koolile. Veel jäi arusaamatuks, miks peab hakkama korraldama suurlaagreid. Miks peavad Jõgeva õpilased sõitma kuhugi kaugele? Miks ei võiks näiteks Jõgevamaa Gümnaasiumi välilaagrit korraldada kohalik kodumalev?
Loodan, et uuendustega ei hävitata juba hästi sisse töötatud ja enamasti toimivat süsteemi.
Tegelikult jääb arusaamatuks, millist probleemi lahendama asuti. Kaitseministeeriumi esindajad kiidavad seda, mis on tehtud ja see on 2/3 ulatuses tehtud just nende samade MTÜ poolt. Nüüd öeldakse, et enam me teid ei vaja? Täiesti arusaamatuks jääb, miks asutakse toimivat süsteemi, millele mitte midagi ette ei heideta. Kõik tundub olema korras. Räägitakse mingist kvaliteedi tõusust, aga neid asju, mille arvelt kvaliteet nagu tõusma peaks, tehakse intervjueeritavate sõnade järgi ka täna. Miks minnakse hästi toimivat süsteemi lõhkuma? Jah mingeid asju saab alati parendada, aga selleks peab teada olema probleem.
Huvitav, et Kaitseministeerium viib läbi suured muudatused õppetöö korralduse osas, ilma, et HTMiga ja koolijuhtidega seda eelnevalt põhjalikult läbi arutaks! Koolis läbiviidava õppetöö kvaliteedi osas peaks esmalt hinnangut andma ikka iga kooli juht ise. Kui KaMin tahab seda niiväga ise juhtida, siis võiks ju riigikaitseõpetuse koolidest hoopis lahti siduda ja jätta see puhtalt KaMin pärusmaaks!