Õpetajaid leiab ka Edumuse kaudu

23. apr. 2021 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit
Õpetaja Kaisa Berg on lõpetanud Tartu Miina Härma gümnaasiumi ja TTÜ majandusteaduskonna. Töötanud raamatupidajana Societe Generale Eesti filiaalis ALD Automotive Eesti AS ning lapsepuhkuse kõrvalt aeroobikatreenerina. Edumusega liitus 2020. aasta augustis ja on nüüd Järvamaal Koigi kooli 5.–9. klassi inglise keele õpetaja. Fotod: Edumus
Ettevõtete spetsialistid Edumuse suvekoolis. Esimeses reas vasakult kunstnik Merle (kunstiõpetaja Maardu gümnaasiumis), ärikonsultant Kaie (Edumuse õpetajakandidaat), toitumisterapeut Külli (bioloogiaõpetaja Maardu gümnaasiumis), andragoog Katri (Emili kooli õpetaja), elektriinsener Kaido (füüsikaõpetaja Tallinna ühisgümnaasiumis). Teises reas vasakult kliendihaldur Triin (perekonnaõpetuse õpetaja Tallinna Kuristiku gümnaasiumis), sotsiaalpedagoog Katrin (arvutiõpetuse õpetaja Simuna koolis), kontroller Elina (Edumuse õpetajakandidaat), tarkvaraarhitekt Marek (füüsikaõpetaja Tallinna ühisgümnaasiumis).

MTÜ Edumus koondab ettevõtete spetsialiste, kes soovivad oma põhitöö kõrvalt koolis tunde anda. Praegu töötab Edumuse vahendusel Eesti koolides juba 30 ettevõtete spetsialisti – peamiselt valikainete õpetajatena.

Enamasti kasutavad koolid ettevõtete spetsialiste valikainete õpetajatena, kuid juhul, kui spetsialisti põhitöökoht on seda võimaldanud, on nad õpetanud ka matemaatikat, füüsikat, keemiat, inglise keelt jne. Järgnevalt tutvumegi selle variandiga, kus finantsspetsialist Kaisa Bergist on saanud Edumuse vahendusel Koigi kooli 5.–9. klassi inglise keele õpetaja, kes annab koguni 17 tundi nädalas. Vestluses osalevad ka Koigi kooli direktor Annela Ojaste ning Edumuse tegevjuht Maria Rahamägi.

Eri klassides tuleb vist õpetada väga erinevalt?

Kaisa Berg: Jah, viienda klassi õpilased on lapseohtu ja lõbusad, seal õpime mänguliselt. Näiteks õppisime inglise keele homonüüme ja vaatasime kõigepealt üle eesti homonüümid. Ütlesin neile, et ühte pirni saab süüa, klaasist pirn aga krigiseks ja ragiseks hamba all. See näide tegi neile hirmsasti nalja, aga homonüümi mõiste sai selgeks. Seevastu üheksandas klassi oskavad õpilased inglise keelt juba B1- ja B2-tasemel ja nendega vestleme inglise keeles neile olulistel teemadel, kusjuures mina juhin tähelepanu ka keelekasutusele.

Kas on üllatusi ka olnud?

Kaisa Berg: Üllatas, et kunagi ei saa anda tundi täpselt nii, nagu tahtsid. Suuremas plaanis aga see, et mind kui õpetajat on võetud eeskujuna, ilma et ma ise sellele üldse mõelnud oleksin. Olen töötanud mitu aastat pangakontoris ja see garderoob, mis ma sealt kooli kaasa võtsin, äratas õpilastes tähelepanu. Tüdrukute klassis pidin mõne tunni algul vastu võtma isegi komplimente oma riietuse, käekoti jne kohta. Rääkisime siis natuke moejuttu ka, enne kui tunniga edasi läksime. Teiseks üllatasid mind mõned noored, kes õppeaasta alguses tundusid olevat väga sügavas motivatsioonikriisis, et mitte öelda laisapoolsed. Nad muutusid tasapisi püüdlikumaks ning hakkasid inglise keeles isegi viisakusväljendeid kasutama. Ma ei tea, kas just mina selle muutuse esile kutsusin, kuid seda arvan küll, et ei ole tarvis pidada noortele loengut teemal, kui oluline on tere öelda ja hoolsalt õppida, sest muidu saavad neist koristajad jne. Las noored näevad parem inimesi, kes on elus mõndagi kogenud ja midagi oskavad, siis soovivad nad võib-olla kogeda samu asju ja hakkavad endasse panustama. Õpetaja ei tohiks ka oma väljanägemist alahinnata. Meile selgitati ülikoolis ühel loengul, et esmane hinnang antakse inimese kohta 60% ulatuses tema välimuse järgi, 30% ulatuses kõnetooni põhjal ja ainult 10% ulatuse avaldab mõju see, mida inimene räägib.

Äkki direktor käskis õpilastel teie tundides tubli olla?

Annela Ojaste: Ei käskinud! Õpilased ju näevad, et õpetaja tunneb ennast klassis kindlalt. Kaisa puhul meeldib mulle eriti see, et ta võtab õpetamist natuke näitlemisena. Ta elab hommikul kell seitse õpetaja rolli sisse ja astub siis heas mõttes võitlusse. Õpilane näeb, et tema õpetaja on sihikindel, arukas ja ilus inimene, ning usaldab talle oma muredestki rääkida.

Kaisat kuulates mul süda hõiskab rõõmust, sest ise mõtlen täpselt samuti, et eeskuju on väga tähtis ja ei ole vaja noortele lõputult moraali lugeda. See läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Aga missugune on mu olek, käitumine, suhtumine – see mõjutab õpilasi kindlasti.

Maria Rahamägi: Mitmed Edumuse kaudu kooli õpetama läinud spetsialistid on öelnud, et tunnevad olevat end õpilastele eeskujuks.

Kas Kaisa Berg jõudis Koigi kooli Edumuse kaudu?

Annela Ojaste: Nii see oli. Mäletan ilusat suvepäeva, kui ta tuli Koigi kooli esimesele vestlusele. Mõtlesin kohe, et see on noor, haritud ja õige suhtumisega inimene, kes suudab mistahes ainet õpetada; mida ma peaksin küll tegema, et ta meie kooli tuleks. Aga siis saatis ta mulle ise oma CV. Kuna meie kreeklasest inglise keele õpetaja oli kolinud Hiiumaale, siis pakkusin talle kohe inglise keele tunde. Imetlen teda, et ta julges kohe 17 tundi koormuseks võtta. Alustavale õpetajale on see absoluutne maksimum.

Jah, aga tal pole pedagoogilist ettevalmistust …

Annela Ojaste: Saan aru nendest, kes on õpetaja kvalifikatsiooninõute liiga vabaks laskmise vastu. Kuuldavasti on Eestis juba mõned ainult põhiharidusega õpetajadki. Samas on koolijuhi missioon ja vastutus just selliseid säravaid inimesi nagu Kaisa kooli saada. Ja ei maksa unustada, et tal on Tallinna tehnikaülikoolist finantsalal magistrikraad.

Kaisa Berg: Tahan ka õpetajakoolituse magistriõppe läbi teha, sest kavatsen kauemaks õpetajaks jääda. Praeguseks on mul mingisugune pagas kogunenud ja selle baasilt on õpetajakoolituses natuke kergem. Aga mul on ka kolleegilt saadud Eve Kikase 438-leheküljeline „Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes“.

Annela Ojaste: Kuna meil on praegu suur õpetajate puudus, siis ei ole õige aeg kvalifikatsiooninõuete osas liiga range olla. Õigem on vaadata, kas inimesel on õpetamiseks sünnipärast annet, ja kutsuda ta siis õpetajaks. Vastasel juhul pole meil kedagi klassi saata. Eesti koolides on praegu palju õpetajahariduseta õpetajaid, kes käivad õpetamise kõrvalt ülikoolis õpetajakoolituses.

Maria Rahamägi: Tüüpiline Edumuse õpetaja on ettevõtte spetsialist, kes õpetab koolis paar-kolm tundi nädalas ja ainult üht ainet, mis on enamasti valikaine. Kaisa annab 17 tundi, sest n-ö paberitega õpetajaid ei leitud. Meil Edumuses on aga väga hea meel, et oleme saanud aidata Kaisa teele, mis talle tõeliselt meeldib. Me tahamegi pakkuda tuge ja inspiratsiooni nendele ettevõtete spetsialistidele, kes on koolis õpetamisest huvitatud.

Samas võiks töötada ka vastupidine variant – et staažikas õpetaja, kellel hakkab tekkima oravarattas kiirustamise tunne, paneks ennast mõnes muus valdkonnas proovile. Turunduses peetakse seda loomulikuks, et majandust, keeleteadust, disaini või kunsti õppinu vahetab neli-viis korda töökohta. Ka õpetajad vajavad vaheldust.

Aga Edumus annab ju õpetajakoolitust ka?

Kaisa Berg: Augustis läbisime hakkama saamise kiirkursuse, kus toodi välja, et iga tunni puhul pead seadma endale selge eesmärgi, mida tahad õpilastele selgeks teha, et tund peab olema kolmefaasiline: teema avamine, selle kohta arvamuse kujundamine, kinnistamine jne. Teiseks tutvustati mitmeid põnevaid töövõtteid, mida saab tunnis kasutada. Mulle näiteks meeldis väga nn äratamise meetod. Lased õpilastel äkki keset tundi püsti tõusta ja selle järgi ritta võtta, kuidas keegi ennast hommikul tundis. See tähendab, et igaüks ütleb paar ingliskeelset lauset oma hommikuse meeleolu kohta.

Edumuse kiirkoolitusel saime teada, et mingist hetkest alates hakkab tekkima õpilastega konflikte, isegi kui oled kõik õigesti teinud. Tänu sellele ei ole ma võtnud arusaamatusi liialt hinge. Ei kujuta ette, kuidas oleksin selle aasta üle elanud, kui Edumuse kiirkursust ei oleks olnud. Palju abi olen saanud muidugi ka kolleegidelt.

Annela Ojaste: Oleks tore, kui saaksime hästi palju eri valdkondade spetsialiste koolidesse õpilastele teadmisi jagama. Aga koolis peavad olema ka need inimesed, kes õpilastega kogu aeg ja iga päev tegelevad, tunnevad neid, on järjepidevalt koos nendega.

Maria Rahamägi: Klassijuhataja rolli on raske üle hinnata, kuid vahel saab ka ettevõttest tulnud spetsialist anda midagi niisugust, mida klassijuhataja ei saa. Näiteks oli üks Edumuse õpetaja, programmeerija, kooli ajal pigem kolmeline. Nüüd koolis programmeerimise valikkursust õpetades saab ta just kolmeliste poistega kõige parema kontakti. Ta on osanud neile omaenda kogemuse põhjal selgeks teha, et kolmed pole läbikukkumine, tuleb üles leida oma tõeline huvi.

Annela Ojaste: Meil on samuti õpilasi, kes elavad täielikult IT-maailmas. Oleks hea, kui nendega tegeleks mõni IT-firma spetsialist, kes nende huvi sügavuti mõistaks ja suudaks nendega informaatika teemadel vabalt rääkida. Mina jään sellega kahjuks hätta.

Maria Rahamägi: Neid ettevõtete spetsialiste, kes tunnevad huvi mõne valikaine koolis õpetamise vastu, on üllatavalt palju. Oleme saanud vajaliku arvu kokku kiiremini, kui arvasime. Sama asi on teistes riikides – paljud ettevõtetes töötavad spetsialistid on huvitatud koolis õpetamisest, ja seda tasuta – hobina. Enamasti arvatakse, et hobiõpetaja kõlab halvasti, kuid tegelikult näitab just eesliide „hobi-“ huvi kooli vastu.

Edumuse üks tahk on veel see, et meil on koolides õpetavate spetsialistide ja ekspertide võrgustik. Sinna kuulub väga paljude eri valdkondade inimesi, on insenere, tarkvaraarendajaid, analüütikuid, juriste, majandusinimesi, IT-ettevõtete ja pankade spetsialiste jt. Nendel väga erinevate valdkondade inimestel on väga huvitav oma ühise hobi, kooli ja hariduse kaudu omavahel kokku saada. Nad on koolitustel öelnud, et poleks iialgi uskunud end tutvuvat nii paljude erialade nii huvitavate inimestega.

Kaisa Berg: Mina kuulun Edumuse Lõuna-Eesti õpetajate võrgustikku. Meie eestvedaja Merle Ööpik on särav inimene ja mulle suur eeskuju, aga meie võrgustikus on esindatud ka Võnnu, Põltsamaa jne. Meie võrgustiku kokkusaamised on hästi toredad, olgu Tartus kohvikus või veebis.

Edumuse kodulehelt leiab info nii programmi kohta, osalevad koolid kui ka õpetamishuvilised spetsialistid (https://edumus.org/koolile).


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!