Õpetajate Leht 16. aprillil

Miljardärid nõustavad viienda klassi lapsi

9‒14-aastastel koolilastel on aprillist alates võimalik õppida oma idufirma rajamist miljardäridest mentorite käe all. Kuidas see välja näeb, sellest annab aimu Vivita Vista uus kümneosaline videosari (vt vista.vivita.ee).

Klassijuhataja teema-aasta Tallinnas

Tallinna haridusamet sõlmis sügisel oma koolidega hea tahte lepingu, mille sisu on klassijuhataja töö väärtustamine ja toetamine käesoleval õppeaastal ning edaspidigi. Kuidas klassijuhataja aasta on läinud, sellest räägivad haridusameti vanemspetsialist Katrin Parve, Tallinna saksa gümnaasiumi õpetaja Anu Kušvid ja viis õpetajat, kes on klassijuhatajad esimest korda elus.

Õpetame lapsed tõhusamalt õppima

Tallinna ülikooli professor Eve Kikas tutvustab uuringut, millest selgub, et õpilastel napib iseseisvalt ja tulemusrikkalt õppimise oskust. Enim on hädas teine-kolmas kooliaste, kus lihtsa vaatlemise ja kordamisega asju enam selgeks ei saa, kuid muud moodi õppida ei osata. Kolm õpetajat toob näiteid selle kohta, kuidas nad oma õpilasi tõhusamalt õppima õpetavad.

Schoolaby muudab veebiõppe palju lihtsamaks

Eesti tarkvarafirma Net Group on asunud katsetama õpihaldussüsteemi Schoolaby, mis hakkab pakkuma Google’ile ja Micosoftile tõsist konkurentsi. See on platvorm, mis muudab ühe hiireklõpsuga kättesaadavaks Eesti ja maailma parimad digitaalsed õppematerjalid.

Rändevõimalusi tulekul kui küllusesarvest

Märtsi lõpus avanes Erasmus+ programmi kauaoodatud uus periood järgmiseks seitsmeks aastaks, mis toob senisest veelgi rohkem rändevõimalusi haridustöötajaile.

Lennukaaslased loovad uut riigigümnaasiumi

Sügisel avatava Tabasalu riigigümnaasiumi direktor Grete-Stina Haaristo ja õppejuht Jüri Käosaar on mõlemad „Noored kooli“ 9. lennu vilistlased. „Kui vaja, tuleb ka vaielda, aga tänu ühistele arusaamadele kooli alusväärtustest mõistame üksteist ilma pika sissejuhatuseta,“ kirjeldavad Haaristo ja Käosaar oma koostööd. 

Hea tugivõrgustik lasteaias vähendab muresid koolis

Veerandis Eesti koolides ja kolmandikus lasteaedades ei saa lapsed hariduse tugiteenuseid, selgus 2020. aasta lõpus avaldatud riigikontrolli aruandest. Ometi on hästi toimiva tugisüsteemi olemasolu lasteaias hindamatu väärtusega. Laste toetamisest, tundekasvatusest, rahupesadest ja muust räägivad Ilmatsalu lasteaia tugispetsialistid.

Kuidas õpetada lapsi teksti mõistma?

Alates bussijaamas infotahvlite lugemisest kuni koolitunnis tööjuhendite järgimiseni on tekstimõistmine vajalik oskus, mis aitab ühiskonnas toime tulla. See oskus ei tule iseenesest, tekstimõistmist on tarvis arendada õpetamisstrateegiate abil, kirjutabTartu ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Maile Käsper.

Google’i efekt

Seda, kui aju ei jäta meelde midagi, mis tema meelest on kuhugi salvestatud, nimetatakse Google’i efektiks või digitaalseks amneesiaks. See seab esikohale info asukoha, aga mitte meeldejätmise. Kasvatusteadlane Maie Tuulik kirjutab, et võistlevate sõnumite sissevool, mis meid võrku ühendudes iga kord tabab, koormab töömälu üle, nii et kinnistumise protsess ei saa isegi alata. Ja mida rohkem harjume me infokillukesi vastu võtma, seda raskem on keskenduda pikkade tekstide lugemisele.

Mis motiveerib teise emakeelega inimest eesti keelt õppima?

Teise keele õppimise kogemus on igaühel erinev. See sõltub nii õppijast kui ka väliskeskkonnast. Keeleoskust mõjutavad mitmed asjaolud: individuaalsed omadused ja motivatsioon, keelekeskkonna olemasolu, kvaliteetse keeleõppe kättesaadavus ja keele prestiiž. Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Artjom Tepljuk kirjeldab oma teekonda eesti keele valdamiseni. Ta on veendunud, et piirkondlikud erinevused eesti keele oskuses ja kasutamises sõltuvad otseselt kontaktidest eestlastega.