Õpetajate Leht 30. aprillil
Üks päev Tondi koolis koos raske ja sügava puudega õpilastega
Toimetuleku- ja hooldusõppe peamine eesmärk on õpetada lapsele sotsiaalseid ja eneseteenindusoskusi, et ta võimalikult hästi elus toime tuleks. Õpetatakse ka akadeemilisi oskusi (kirjutamist, arvutamist), kuid sel määral, kui palju lapsed on võimelised vastu võtma. Samuti õpivad lapsed käitumisreegleid, teistega arvestamist ja koostöö tegemist.
Täpselt sellist maailma tahtsimegi
„Miks siis peab mikrotasandil üks korrarikkumisega silmitsi seisev õpetaja hakkama saama pelgalt hea sõna ja ei millegi muuga, samas kui makrotasandil lahendatakse need probleemid rahumeeli sunnimeetmetega ning rahva enamus ise kiidab need heaks?“ küsib Miina Härma gümnaasiumi õpetaja Martin Pent.
Koolikass mõtiskleb valikainete õpetamisest
Küsimusi „Olla või mitte olla? Kui olla, siis kuidas?“ on esitanud endale meist igaüks. Kuidas pakkuda oma õpilastele põnevaid ja mitmekesiseid õpivalikuid, kui kool asub kaugel suurtest keskustest, kui lisaks oma inimeste pädevusele tahaks kaasata tõmbekeskuste võimekust ja võimalusi, kui korra või kaks nädalas läbi poolaasta pole võimalik oma põhitöö kõrvalt Võrru sõita? Võru gümnaasium jõudis lahenduseni, mis töötab edukalt juba kuuendat aastat: kolmeperioodiline õppeaasta, igas perioodis üheksa põhiõppeainete nädalat, arvestuste ja valikainete nädal, kusjuures viimase kahe puhul muud õppetööd ei toimu.
Helsingi hõlbustab puudujate naasmist kooli
Saame tuttavaks Helsingis rakendatud ote-õpetajate süsteemiga, mis loodud abistamaks keskastme õpilasi, kellel on palju puudumisi või koolitee hoopis katkenud. Eripedagoogist ja sotsiaaltöötajast koosnev paar aitab tuua õpilased tagasi tavapärasele koolitööle. Edenetakse sammhaaval. Praegu on loodud 40 ote-õpetuskohta.
Kohustuslik lugu kõigile õpetajaile
Kolme aasta eest loodud Järva-Jaani gümnaasiumi ja Peetri kooli õpetajate ansambel Acadeemikud (algse nimega Õpsid) tegi hiljuti muusikavideo Henry Laksi tuntud loole „Õpetaja“.
Kuidas viia ettevõtlusõppes läbi enesehindamist?
Valminud on ettevõtluspädevuse arendamise ja enesehindamise juhend, mis on mõeldud abiks ettevõtluspädevuse alapädevuste käsitlemisel õppetöös. Õpetajate Lehe vestlusringis arutlesid TalTechi emeriitprofessor Urve Venesaar ja ettevõtlusõpetajad Tiina Aidnik ja Kertu Liebert, kuidas juhendit rakendada ja enesehindamist läbi viia.
KOOLIVÕRK: Haridusvaldkond on kohalikes arengukavades strateegiline valdkond
Tartumaa haridusvõrgus toimunud muutused peegeldavad küllaltki hästi õpilaste struktuuris toimunud muutusi. Maakonnas leidub nii kahaneva kui kasvava rahvastikuga piirkondi ning kohalike haridusjuhtide hinnangul tuleb koolivõrgu korrastamisel majandusnäitajate kõrval kindlasti arvesse võtta ka piirkonna eripära.
Viiruse levik pole kutseõppurite praktikaid nurjanud
Kutsekoolidel on eriolukorraga kohanemise kogemus ning õppijaid saavad oma praktika tõrgeteta läbi teha. Majutus- ja toitlustusteenindajad, kes on praktikale siirdumas, on ettevõtetesse oodatud, rääkimata noortest põllumajandusspetsialistidest. Nemad on juba tööle siirdunud ja neid on vaja rohkemgi, kui koolil pakkuda on.
Alanud on sõiduautotehnikute rahvusvaheline kutsevõistlus
Eesti osaleb kolmandat aastat rahvusvahelisel kutsevõistlusel, kus selguvad Euroopa kaheksa riigi parimad noored sõiduautotehnikud. Sel nädalal peeti võistluse teine, üle-eestiline teooriavoor. Kui möödunud aastal jäi koroona tõttu rahvusvaheline lõppvõistlus ära, siis praegu on kõigi osalejate siht jõuda finaali ja näidata oma oskusi Poolas.