Õpetajate salong ‒ eksamid ja distantsõpe

31. märtsil toimus Eesti õpetajate liidu korraldatud haridussalongi aruteluõhtu, juba seitsmes. Sel korral olid külas õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Kristin Pintson ja juhatuse liige Katariina Järve. Teemaks oli distantsõppe ja koolilõpetamisega seotud kuumad küsimused. Õpilased küsisid ja õpetajad vastasid.

ESIMENE EKSAM

Kuidas õpetajad 19. aprillil toimuvale eksamile vaatavad?

Õpetajad vastasid, et mõtlevad nakkusohule ning sellele, et maa- ja linnakoolid on erinevas olukorras. Maakoolis on lõpetajaid paarkümmend ja neid on suhteliselt lihtne koolimajas hajutada. Suurtes linnakoolides on aga juba bussis eksamile sõitjate kontsentratsioon liiga suur, eriti Tallinnas, kus on nakatumise tase Eesti kõrgeim. Suurtel linnakoolidel on vaja ka tavalisest palju rohkem vaatlejaid, kui eksaminandid hajutatakse paljudesse ruumidesse.

Õpilased ise tõid välja, et proovieksameid on tehtud ainult distantsilt ja need ei ole läinud mõnel õpilasel hästi, sest igaühel ei olnud kodus kohta, kus kuus tundi järjest rahulikult keskenduda. Kuna koolist on nii kaua eemal oldud, võib ka koolimajaga uuesti kohanemine aega võtta. Õpetajate meelest on tervis kõige tähtsam. Kui mõni punkt tuleb vähem, siis seda tuleb võtta rahulikult.

ÕPETAJA TUGILIIN

Õpetajatele on avatud telefoni tugiliin eesti ja vene keeles. Kui palju õpetajad seda kasutavad? Miks õpilastel samasugust tugiliini pole?

Õpetajad vastasid, et enamasti pole õpetajatel aegagi tugiliinile helistada. Huvi pärast ka ei ole helistatud, sest ei ole tahetud liini koormata ja päriselt abi vajavaid õpetajaid ootele panna. Õpetajad märkisid, et neil on abi iganädalastest koolisisestest veebikoosolekutest, kus saab igast murest rääkida. Mõnes koolis on need koosolekud esmaspäeviti, teises kolmapäeviti jne. Mõnes koolis on kogu aeg avatud virtuaalne õpetajate tuba ja õpetajad käivadki seal omavahel asju arutamas. Õpetajad toonitasid, et tugiliini kasutamine on suures osas koolikultuuri küsimus. Kui õpetaja saab oma muredest koolis rääkida ja tunneb kollektiivi toetust, saab ta tugiliinita hakkama. Kui aga koolis tegutseb igaüks omaette, on tugiliin vajalik.

Õpilaste tugiliini pidasid õpetajad vajalikuks selsamal põhjusel ‒ kui koolist abi ei saa, siis saab tugiliini poole pöörduda. Ministeerium soovitab õpilastel pöörduda peaasi.ee ja lasteabi.ee poole, mis on hea soovitus vaimse tervise probleemide puhul. Kuid õpilasel võib olla raskusi ka lihtsalt õppimise planeerimise või eksamiärevusega ja siis vajab ta õppenõustamist.

Astrid Sildnik Kose gümnaasiumist tõi välja, et paljudes koolides on õpilaste toetamine korraldatud koolisiseselt. Õpilased saavad õppimise asjus helistada iga päev kella viiest seitsmeni oma kooli abiõpetajatele ja tugispetsialistidele. Seda võimalust kasutavad peamiselt nooremate klasside õpilased. Abiõpetajatena tegutsevad ka tudengid ja mõni õpilane on öelnud, et nendega on veel kõige huvitavam suhelda.

PIME EKRAAN

Mõnes koolis märgib õpetaja õpilase, kelle ekraan on pime, puudujaks või paneb talle kahe.

Õpilased lisasid, et on õpilasi, kes logivad ennast kell üheksa tundi sisse ja magavad siis edasi. Üks õpilane on olnud tunni ajal isegi vannis, selgus ETV telesaatest.

Õpetajad arvasid, et pimedat ekraani võiks võtta huumoriga, vannis olemist näiteks füüsikaga siduda (Archimedes, veeväljasurve jne). Ei pea olema liiga ametlik. Mõni noorema klassi õpetaja tunneb oma õpilaste lemmikloomi, kes hea meelega veebitundi kaasa teevad, juba nimepidi. Teisalt on mõnel õpilasel pime ekraan hädalahendus, sest tal ei ole oma tuba ja pereliikmed käivad temast kogu aeg mööda. Või on aeglane internet, mis hangub siis vähem, kui pilti ei ole. Märgiti, et muusikaõpetajale on mikrofon palju tähtsam kui ekraan.

Õpetajad toonitasid, et kõige tähtsam on, kui pühendunult õpilane tunnis osaleb. Enamasti on suletud ekraaniga õpilasel kõik ülesanded tehtud. See tähendab, et vaja on vastastikust mõistmist ja kokkuleppeid selle kohta, kes kuidas õpib.

ÕPETAJA ÜLEKOORMUS

Väidetakse, et distantsõppes jõuab poole vähem ainet läbi võtta kui kontaktõppes.

Õpilased lisasid, et neil on olnud isegi kahju vaadata, kuidas mõni õpetaja pingutab, kuid kõik läheb ikkagi aeglasemalt kui kontaktõppes, kasvõi selle pärast, et mõnel õpilasel on väga aeglane internetiühendus, ei õnnestu sisse logida jne.

Õpetajad vastasid, et õpetaja peaks oma tööd korraldama nii, et higistaksid ikka õpilased, mitte tema ise. Näiteks saab jagada õpilased väikeste rühmadena eraldi veebirühmadesse ja lasta neil üheskoos vastusteni jõuda. Kui õpilastel on töö tehtud, siis vaadatakse koos õpetajaga üle, kas läks õigesti. Õpilastele veebipõhised õppimisrühmad meeldivad – paljud neist on asutanud selliseid ka õpetaja korralduseta.

Teiseks märkasid õpetajad, et mõnda asja saab teha veebiõppes kontaktõppest isegi paremini. Näiteks suuliselt küsida saab klassis vaid mõnda õpilast, aga veebis saavad kõik õpilased oma suulised vastused ära salvestada ja õpetajale saata.

Kolmandaks tõid õpetajad välja, et palju oleneb õpioskustest – kes oskab õppida, see saab paremini hakkama. Õpetajad märkisid, et gümnaasiumis on õpioskuste valikkurus, kuid see peaks olema juba põhikoolis, ja kohustuslik, mitte valik. Õpilased lisasid, et need õpilased, kes soovivad ülikooli astuda, enamasti oskavadki iseseisvalt õppida või tunnetavad selle vajadust paremini. Need, kes on harjunud nihverdama, vajavad rohkem õpetaja abi.

KADUNUD LAPSED

Eelmisel kevadel räägiti sadadest kadunud õpilastest. Kas sellel kevadel on neid vähem või rohkem.

Õpetajad vastasid, et sellel kevadel on kadunud õpilasi vähe. Enamikus koolides teatakse, kus õpilased on, ja kui ei teata, siis neid otsitakse. Koolide abiõpetajad ja tugispetsialistid jälgivad, et kõik õpilased õpiksid. Kes ei õpi, sellega vesteldakse koolimajas üks ühele, mis on seadusega lubatud. Eelmisel kevadel oli kõik väga uus, õpetajad ise olid ka alles segaduses ja siis kasutas mõnigi õpilane juhust põhjuseta puududa. Tänavu kevadel on pigem see probleem, et mõni õpilane on distantsõppest väsinud. On kohal küll, kuid ei suuda kaasa teha. Selliste õpilastega tuleb eraldi tegelda. Samas teine õpilane puudub, kuid teeb kõik tähtajaks ära.

DISTANTSÕPPE TULEVIK

Mis distantsõppest edasi saab. Kas igasse kuusse jääb üks distantsõppe nädal?

Õpetajad vastasid, et esimese hooga soovivad õpilased kooli tagasi minna. Kui aga järele mõtlevad, siis on nad arvanud, et kolm päeva nädalas võiksid nad koolis käia ja kaks päeva olla distantsõppel. Põhjendanud on nad seda sellega, et break-out-ruumis on väikese rühmana täitsa tore õppida.

Õpetajate üldine seisukoht oli, et mida on otstarbekam õppida veebis, seda tuleks edaspidigi veebis õppida. Mis l..äheb paremini kontaktõppes, seda tuleb õppida koolimajas, õuesõppes, ettevõttes, muuseumis vm.

Seekordses õpetajate salongis osalesid õpetajad Tallinnast, Harjumaalt, Tartust, Pärnust, Kilingi-Nõmmelt.