Praktiline õpetus, kuidas kooli kinni panna
Sügiseste valimiste järel rullub üle maa koolide sulgemise laine, tekitades maavärinaid ja ajades tülli kogukondi, ning kui kokku leppida ei osata, kulub haavade tohterdamiseks aastaid.
Mis on olnud viimase aja tulemusrikkaim haridussõda, kas Kiviõli-Lüganuse, Kallaste, Sonda, Haljala? Või Pikakannu oma, Eesti üks kuulsamaid? Lisa on igatahes tulemas.
Mitmete haldusreformiga ühinenud valdade liitumislepingutes seisab klausel, mis välistas selleks valimisperioodiks kõik koolidega seotud muutused, näiteks liitmise, sulgemise. Sügisvalimistega saab lepingu ja praeguse võimu aeg ümber. Uus võim võib aga plindris olla kogedes, et koole on kaugelt enam kui valla rahakotile jõukohane. Näiteks keskkoole, kus alla 50 õppuri, on Eestis praegu 29.
Kaotatud võit
Ühelt poolt on omavalitsusjuhil kohustus käia rahva rahaga hästi ümber, mitte kulutada seda näiteks tühjade ruumide kütmiseks. Teisalt on me rahval kaljukindel veendumus, et ükskõik milline muudatus hariduses toob kaasa külade ja isegi eestluse hävimise. Välistatud on arusaam, et külade kidumine ise võib olla kooli kidumise põhjus.
Püüa siis vallavanemana nende kuhjade vahel hakkama saada!
Ajakirjanik kutsutakse appi, kui kohapeal näib, et kuri vallamaja tahab imearmsa kooli kinni panna. Nii olengi kinnipanekuil üle aastate silma peal hoidnud. Näinud, et tegelikult pole asjad lihtsad ühtigi, et uksed kinni, uksed lahti, asi tahe. Esialgne võit kooli kinnipaneku või hoopis selle säilitamisena võib osutuda Pyrrhose võiduks, kaotuseks. Kaeme perra!
Lüganuse revolutsioon
Lüganusel lasti õhku valla plaan korrastada koolikorraldust. 8000 elanikuga omavalitsuse viies koolis on 60% kohti täitmata. Vaba pinda on mõnes koolis õppuri kohta 30, teises 40 ruutmeetrit.
Kui aasta eest tõusis Eesti avalikkus Kiviõli 1. keskkooli eestimeelse oaasina säilitanud koolidirektori vallandamise vastu, siis nüüd leidsid Lüganuse päästjad korraga, et just seesama haridusasutus, mille juhtimise alla taheti Lüganuse kooli anda, on hoopis venestamise kants.
Tulem: segadus ja mainelangus.
Aseri minimalism
Teada on pikk kähmlus kunagise Aseri valla keskkooli pärast. See langes savipealinna elanikkonna kahanemise ohvriks. Viimase lennu 2014. aastal lõpetas üheksa õpilast, varem oli lõpetanuid kaks aastat jutti kolm, siis seitse.
Peaaegu kõik valla katsed toonast Eesti väiksemat keskkooli reorganiseerida lõppesid fiaskoga. Vallavanema ametist kukkumise või kukutamisega. Kui haridusministeeriumis oli Aseri mikrokeskkool negatiivse näitena aastaid hambus, siis kohalik rahvas ei lubanud hiigelhoones aina pisemaks jäävat kooli mingil juhul puudutada.
Tulem: segadus ja mainelangus.
Pikakannu pahameel
2019. aastal läks Võrumaal kinni legendaarne Pikakannu kool, mille pärast oli seitsme aasta eest vallaga piike murtud.
Haridussõjas väikekooli eest lõid siis kaasa nii kohalikud kui ka enamik Eesti meediat. See andis külakoolile hingamist seitsmeks aastaks.
Tulem: mõningane mainelangus, aga ka aeg, mis andis arutust ja selgust.
Haljala lammutamine
Virumaa vanimale koolile Haljalas oli aasta 2017 sünkmust. Kunagise kuulsa Viru kolhoosi keskuses oli selgeks saanud, et Haljala rahva ja õppurite arvu kahanemine viib gümnaasiumi kinnipanekuni, jätkas põhikool.
Kohalike kannatuste karika täitis aga plaan soveediajal ehitatud koolimaja lammutada ja riigi toel uus ehitada. Küla läks pooleks, kiskleb senini, ühed peavad tehtut õigeks, teised valeks ja takistavad hoolega.
Tulem: segadus ja mainelangus, aga ka harjumine, sest aeg annab arutust.
Peipsiääre kohtuskäik
Kallaste linnas on lapsevanemad aastaid põhikooli sulgemise vastu võidelnud ja kogunisti kohtusse pöördunud, õiguse saanud. Kas suudab kohtuotsus elusana hoida suures majas tegutsevat kooli, kus õpilasi 30 ringis?
Ajalehehtede pealkirjad ja ka allkirjade kogumise portaalid kõnelevad pahameelest mitmes kohas, küll Koonga kooli 6-klassiliseks muutmise pärast, küll nõudmisest säilitada Virtsu põhikool. Tahetakse Patküla koolihoone lammutamise kohest lõpetamist.
Mis võiksid tulemid olla?
Kolm tõdemust
Mu esimene kokkuvõtlik tõdemus on kooli sulgejale: räägi ja räägi ja räägi tuhat pluss üks korda, õpeta rahvas arvutama ja anna aega aru saada, et kooli lõpp pole elu lõpp.
Mu teine tõdemus on kooli säilitajale: leia pikem plaan kui see, et valla plaan õhku lasta või kohtusse anda, mõtle, kas ja kust tulevad õpilased viie ja kümne aasta pärast.
Mu kolmas tõdemus on kõigile asjasse puutujaile. Üheski mälus ei püsi detailid, et kellel oli kooli kärarikka sulgemise asjus õigus, kellel mitte. Küll aga jääb mainelangatajana meelde, et miski jama selles paigas oli. Ja sellest pole kasu.
Ajalugu teab, et avalikult purelevad ja õiguse nimel kohtu uksi kulutavad Vargamäe mehed võivad küll kõrtsirahvale kütkestavad-naljakad olla. Ja kui poolehoidjate leidmiseks ka kõrtsile välja tehakse, on hetkesoosing kiire tulema. Aga kiire ka kustuma, sest lõpuks langev hinnang on ühene: „L…id mehed need Vargamäe mehed!“