Rahatarkuse õpe muudab noore elu

Sain rahatarkuse valikaine vajadusest aru, kui võtsime elukaaslasega kodulaenu. Lepingus on järgmised terminid: võrdsete põhiosadega maksegraafik, krediidi kulukuse määr, annuiteetmakse. Ma ei saanud aru, mida need tähendavad. Kuidas peaksime oskama valida, kui ei saa aru, kuidas kodulaen toimib?

Otsused tuginegu teadmistele

Kui meil pole koolisüsteemis põhjalikku rahaõpet, ei saa ka eeldada, et noored oskaksid teha enda jaoks parimaid valikuid. Lihtne näide kodulaenuga on, et teades, kuidas kodulaen toimib ja mida pangad tahavad, on võimalik säästa suuri summasid.

Pank hindab riski, seega rahatark noor planeerib enda käitumist enne laenu võtmist: ta suurendab sissetulekuid, säästab rohkem ja väldib hasartmänge. Tänu sellele on ta panga silmis usaldusväärsem ning võib saada laenuintressiks näiteks 2,45% 2,15% asemel. Vahe tundub väike, aga 150 000-eurost kodu ostes võidab ta selle otsusega 7000 eurot.

Rahaga seotud otsuseid on elus palju: kas osta kasutatud auto või liisinguga uus, kas kasutada televiisori ostul järelmaksu, kas paigutada raha III pensionisambasse. Teadmised rahast tagavad, et inimene oskab analüüsida enda võimalusi ja vajadusi ning seejärel langetada parima otsuse.

Rahast ei saa rääkida möödaminnes

Rahast räägitakse ühiskonnaõpetuses, majanduse valikaines ja vahel kutsutakse kooli külalisesineja. Kuid raha ja sellega seotud otsused puudutavad iga inimest iga päev, seega ei piisa vaid mõnes tunnis möödaminnes kaetud teemadest. Paari tunniga on võimatu õpetada, kuidas analüüsida, kas targem on korter osta või üürida, kuidas valida pensionifond vastavalt oma riskitaluvusele või mis ohud on krüptovaluutasse investeerimisel.

Lisaks on õpilasel raske mõista teemat kui tervikut, sest õpe pole süsteemne, vaid infokillud tulevad siit-sealt. Ühel nädalal võib olla juttu eelarvest ja teisel nädalal räägib külalisesineja krüptovaluutast. See on nagu räägiksime ühel nädalal liitmisest ja lahutamisest ning teisel koosinusteoreemist. Kui info on killustunud, on raske mõista seoseid teemade vahel.

Seda tõestas ka 2019. aasta rahandusministeeriumi uuring, millest selgus, et ainult 17% koolinoortest peab oma teadmisi rahast heaks. See näitab, et koolist ja kodust tulevad teadmised ei ole piisavad, et valmistada noor ette täiskasvanueluks.

Lahendus on õnneks lihtne

Õpetame koolis finantskirjaoskust. Eelmisel aastal algatasime finantskirjaoskuse e-kursuse, mida õpetame enam kui 30 koolis valikainena. E-kursuse formaat võimaldab kogemustega spetsialistidel õpetada üle Eesti ja 35-tunnine kursus katab vajalikud teemad põhjalikult.

Õpe võib toimuda ka kohapeal, peaasi et finantskirjaoskuse aine võimalus oleks õpilastel olemas.

Lähenedes õppele süsteemselt, alustades rahalisest vundamendist, näiteks hädaabifondi loomisest, lõpetades keerulisemate teemadega, näiteks aktsiatesse investeerimisega, tekib noorel tervikpilt enda rahaasjade korraldamisest. 86% meie õpilastest soovitab kursust ka sõbrale, mis näitab, et noored saavad kasu ja huvituvad rahateadmiste omandamisest.

Me alustasime keskkoolidest, sest noored on kohe iseseisva eluga alustamas ja teadmised rahast on neile hädavajalikud. Kuid loomulikult tuleb rahast rääkida juba väikeste lastega.

Õnneks võimaldab e-kursuse formaat peagi õpetada finantskirjaoskust üle Eesti ja igas koolis.

Kujutage ette, kui iga eestlane oleks rahatark – inimesel oleks vähem stressi, ta saavutaks oma rahalised unistused ja ühiskonnas oleks vähem abivajajaid.

Õpetame noortele, kuidas teha enda rahaga parimaid otsuseid, kuidas kindlustada enda ja oma pere tulevik. Kui aitame tal saada kontrolli oma rahaasjade üle, muudame ta elu.

Õpetame rahatarkuse valikainet igas Eesti koolis!