Rändevõimalusi tulekul kui küllusesarvest

Märtsi lõpus avanes Erasmus+ programmi kauaoodatud uus periood järgmiseks seitsmeks aastaks. Programm sisaldab tegevusvõimalusi kõigile haridusvaldkondadele, avardades Euroopa haridusruumi, toetades paindlikke õpiteid, liikumist haridustasemete ja -liikide vahel ning hariduse ja töömaailma sidusust. Senisest enam on tähelepanu all mitmesuguse kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku taustaga ning äärealadel või maapiirkondades elavate inimeste kaasamine. Pandeemia tõstis valusalt esile vajaduse suurendada hariduse vallas tegutsejate digioskusi ning suur osa programmist on suunatud just nende pädevuste arendamisele. Samuti toetab Erasmus+ Euroopa rohepööret ning innustab tegema keskkonnasõbralikke valikuid ka haridusalases koostöös.

Milliseid rahvusvahelise koostöö võimalusi pakub uus programm üldhariduskoolidele ja lasteaedadele? Liialdamata võib öelda, et võimaluste palett pole kunagi olnud nii külluslik. Säilinud on juba tuttav õpetajate ja tugispetsialistide õpirändetegevus: koolituskursustel osalemine, partnerkooli õpetama või töövarjuks minek. Õpirändevõimalusi hindavad õpetajad väga kõrgelt. Erasmus+ rahvusvahelise uuringu „Õpirände mõju ja jätkusuutlikkus“ põhjal väitis ligikaudu 70% vastanuist, et pärast õpirännet võtsid nad koolis kasutusele uued õppemeetodid ning õpilased olid seetõttu tundides loovamad ja aktiivsemad.

Kooli arengut toetava uue õpirändetegevusena saab kooli kutsuda eksperte, kes võivad olla nii õpetajad, koolitajad kui muud oma ala professionaalid Euroopa riikidest.

Väärtuslikud kogemused

Erasmus+ programm on toonud uues kuues tagasi ka mõned varasemad, kunagisest Comeniuse programmist tuttavad õpirändetegevused. Esimene ja kõige olulisem neist on õpilaste individuaalne ja rühmaviisiline õpiränne. Õpirännet kui „eluõpet“ ehk kogemuste omandamist väljaspool kodu ja klassiruumi on raske üle hinnata. Mõne teise riigi koolis käinud õpilased on tagasi tulles palju iseseisvamad ja enesekindlamad, nad on pannud proovile oma keeleoskuse ning katsetanud elu teistsuguses kultuuriruumis. Nad pole õppinud ainult ainetundides, vaid ka ühiste spordi-, muusika- ja kunstiaprojektide või vaba aja tegevuste kaudu.

Õpilaste õpirände teine, kooli jaoks samavõrd väärtuslik pool on välisõpilaste vastuvõtmine. Need õpilased, kes ise õpirändes osaleda ei saa, võivad kogeda kõike seda kodus koos teistest riikidest pärit eakaaslastega.

Teine, samuti uuendatud tegevus on õpetajapraktikantide vastuvõtmine. Teisest kultuuriruumist tulev praktikant on tõeline kingitus: ta rikastab koolielu, soodustab võõrkeeles suhtlemist ja elavdab kogukonna tegemisi-toimetamisi.

Programm kujundas ümber ka pikaajalise, arendusele suunatud rahvusvahelise koostöö. Koolidevahelisi koostööprojekte, kuhu oli mugav minna partneriks, asendavad nüüd suuremate võimalustega õpirändeprojektid, mille jaoks iga haridusasutus peab ise toetust taotlema. Pikaajalist koostööd nii kogemuste vahetamiseks kui ambitsioonikamate eesmärkide saavutamiseks saab siiski koostööprojektide kaudu edaspidigi teha. Väheste kogemustega või esmakordselt programmis osalejatele on uuendusena mõeldud väikeprojektid, kuid jätkuvalt on võimalik ellu viia ka suuremahulisi arendusprojekte.

Miks osaleda?

Mida tähendab selline võimaluste paljusus? Miks tasub üldse Erasmus+ programmis osaleda?

Lühidalt öeldes võimaldab programm (samal ajal nii Eesti hariduse arengukava kui riiklikku õppekava järgides) kujundada oma koolist või lasteaiast sellise asutuse, nagu ise soovite. Kohendades oma arenguvajadusi Erasmus+ võimalustega, saab rahvusvahelist koostööd kasutada oma asutuse arengumootorina.

Vaimusilmas terendab kool, kus eesmärkide saavutamiseks on lõimitud nii õpilaste kui õpetajate õpiränne, kus samal ajal võetakse vastu õpilasi, õpetajaid, eksperte ja praktikante teistest riikidest ning tehakse rahvusvahelist koostööd selleks, et koolis oleks tagatud nüüdisaegne õppimist ja arengut toetav keskkond.

Selliseid lõimitud, kogu kooli vajadusi katvaid õpirändeprojekte ootame juba 11. maiks ning koostööprojekte 20. maiks.

Erasmus+ ei jäta üksi ka kriisi ajal. Õpirännet ja koostööd alustada saab virtuaalselt. Kevadel taotlust esitades võib projektide algusaja planeerida alles hilissügisesse või järgmise aasta algusesse.

Projektipõhist õpet saab läbi viia ka põimitult: osa virtuaalselt Eestis ja osa kohapeal välisriigis.

Lisainformatsiooni leiab aadressil www.erasmuspluss.ee ja meie 16. aprillil toimuvalt e-festivalilt.