Riigieksamid on sel õppeaastal vabatahtlikud, kuid edasiõppijatel tasub need siiski teha

15. apr. 2021 Kristin Hollo haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja - 1 Kommentaar

Sel õppeaastal ei ole riigieksamite, koolieksami ning õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine gümnaasiumi lõpetamise tingimus. Koroonakriisist tingituna on tehtud muudatused ka gümnaasiumi hindamise korraldusse.

Riigieksamitel osalemine on vabatahtlik

2020/2021. õppeaastal on gümnaasiumilõpetajatel võimalus sooritada eesti keele või eesti keel teise keelena, matemaatika ning inglise keele või üks rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksam. Riigieksamite tegemine ei ole seotud gümnaasiumi lõpetamisega ja soovi korral võib abiturient ühest või mitmest riigieksamist loobuda. Kui eksaminand otsustab, et ei soovi riigieksamit sooritada, siis selleks ta midagi täiendavalt tegema ei pea.

Riigieksamid toimuvad üldiselt plaanitud ajal. Mõne päeva võrra muudetakse hilisemaks inglise keele riigieksami aega ja matemaatika lisaeksami aega, et vältida eksamite kattumist ja tagada piisav aeg eksamite vahel.

Ministeerium kutsub üles kõiki, kel on plaan tänavu või tulevikus ülikooli astuda, riigieksamitel osalema. Täpsemat infot ülikoolide sisseastumisnõuete kohta saab huvipakkuvast koolist, kuid paljudele erialadele astumiseks on tarvis siiski riigieksamitulemusi. Rõhutada tasub, et isegi kui kohe ei ole soovi õppimist kõrgkoolis jätkata, võib see mõte tulevikus siiski tulla. Riigieksameid saab muidugi teha ka hiljem, kuid pärast pausi õppimises võib eksamitel hea tulemuse saavutamine osutuda keerukamaks. Kui aga otsustatakse sel aastal eksamit siiski mitte teha või eksam ebaõnnestub sootuks, saab eksami soovi korral järgmistel aastatel uuesti teha.

Täiendav lisaeksami võimalus

Sel aastal pakutakse õpilastele võimalust riigieksamit sooritada kolmel päeval: põhieksamipäeval või kahel lisaeksami päeval. Riigieksami lisaeksamil osalemiseks tuleb esitada avaldus haridus- ja noorteametile kolme tööpäeva jooksul pärast põhieksami toimumist. Taotlus tuleb esitada iga eksami kohta eraldi ning lisada tuleb vabas vormis kirjutatud põhjendus. Soovitame õpilastel osaleda siiski põhieksamil või esimesel lisaeksamil, sest teise lisaeksami tulemused selguvad hiljem ja see võib raskendada sisseastumist kõrgkoolidesse.

Õpilasuurimus, praktiline töö ja koolieksam ei ole riiklik lõpetamise tingimus, hindamine on paindlik

Kui õppenõukogu hindab, et koolieksami sooritamine on võimalik, siis on see ikka osa õppekavast ja kooli õppekorraldusest nagu tavapäraselt. Samamoodi nagu iga töö ja ülesanne, mida õpilane õppetöö käigus täidab. Seda, kas koolieksami korraldamine on võimalik või ei, hindab kool, mitte iga üksik õpilane eraldi. Samas ei ole koolieksami sooritamine lõpetamise tingimus. Kui kool leiab, et koolieksamit on võimalik teha, aga õpilane seda ei soorita, ei jää tal kool lõpetamata. Lõputunnistusele kantakse sellisel juhul „Jättis sooritamata“. Kui õppenõukogu hindab, et õppekorralduslikult ei ole koolieksami läbiviimine või sooritamine mõistlikult võimalik, siis kantakse lõputunnistusele „Sooritamine ei olnud võimalik“.

Sellel õppeaastal võib gümnaasiumis kasutada õpilaste hindamisel ka kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse.

Riigieksamid toimuvad turvaliselt

Riigieksamid toimuvad koroonaviiruse leviku maandamisele suunatud meetmetest kinni pidades. Koolid on läbi mõeldud õpilaste saabumisteed koolimajja ja tagatakse võimaluse piires hajutatus. Õpilased istuvad eksamiruumides ükshaaval ja suurte vahedega, ruume tuulutatakse, tagatud on kätepuhastusvahendid. Kõik eksamiruumis viibijad peavad kandma maski või katma suu ja nina, v.a need, kellel see ei ole tervislikel põhjustel võimalik. Samuti saavad aprillis riigieksamite ja Cambridge’i inglise keele tasemeeksami sooritajad lasta teha enne eksamit kurguloputusvedelikust võetava PCR-koroonatesti. Testimine on eksaminandile tasuta. Terviseametiga kooskõlastatult testitakse eksaminande 72‒48 tundi enne eksamit, et riigieksam oleks kõigile asjaosalistele võimalikult ohutu ning testitulemused saaks õigeks ajaks teada. Positiivse tulemuse andnud eksaminandid peavad jääma eneseisolatsiooni ning saavad eksami sooritada lisaeksami ajal. Riigieksamite korraldus on põhjalikult läbi mõeldud ja tehtud kõigi osalejate jaoks võimalikult turvaliseks.

Lisainfot riigieksamite korralduse ja koolilõpetamise tingimuste kohta leiab haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt ning nõu saab küsida infotelefonilt 5690 0353 ja 5690 0340.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Riigieksamid on sel õppeaastal vabatahtlikud, kuid edasiõppijatel tasub need siiski teha”

  1. Marcus Hildebrandt ütleb:

    Kas haridusministeerium peab nii abituriente kui ka õpetajaid lolliks?
    1. Ei ole need eksamid vabatahtlikud, kui inimene soovib lähitulevikus ülikooli astuda. Ülikoolid ise kutsuvad abituriente üles eksamid ikka sooritama ja seda teevad ilmselt “igaks juhuks” väga paljud abituriendid, ka need, kes ei ole veel kindel, kas soovivad kohe ülikooli astuda. Eelmise õppeaasta kogemus on, et paljudes koolides loobusid väga üksikud õpilased.
    2. Paljud õpetajad kui ka välisvaatlejad ei ole veel täiesti vaktsineeritud, aga koroona kõrgajal sunnitakse neid ja õpilasi koolidesse.
    3. Eksamieelne testimine on vabatahtlik ja seega juba eos läbi kukkunud; mõnedes koolides registreerus testile ainult kolmandik abiturientidest ehk kaks kolmandikku ilmub ilma testita eesti keele eksamile!!!

    Mis oleks siis parem lahendus olnud?
    1. Ekstreemne lahendus: eksamid jäävad ära ja ülikoolid võtavad sisseastumistestide abil vastu. See looks võrdseid tingimusi.
    2. Kompromiss: eksamid toimuvad ja on kohustuslikud, aga eesti keele eksam on edasi lükatud 4-5 nädala võrra, kui epideemioloogiline olukord on kindlasti leebem. Lisaks on eksamieelne testimine kohustuslik et tagada maksimaalset turvalisust.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!