Riigieksamid on sellel õppeaastal vabatahtlikud
Riigikogu kiitis heaks seadusemuudatuse, mille kohaselt ei ole sellel õppeaastal riigieksamite sooritamine gümnaasiumi lõpetamise tingimus. Koroonakriisist tingitud muudatused puudutavad ka põhikooli ja gümnaasiumi hindamise korraldust.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on lõpetamistingimuste paindlikumaks muutmine vastutulek teist õppeaastat kriisioludes õppinud abiturientidele. „Muudatus annab koolilõpetajatele võimaluse oludega arvestades ise kaalutletud otsus teha. Oleme pingutanud, et eksamite sooritamine oleks õpilastele ohutu. Seega julgustan õpilasi siiski eksameid sooritama. Lisaks põhieksamile pakume selleks kaks lisaeksami aega. Kõikidel soovijatel on võimalus riigieksamid sooritada aga ka järgnevatel aastatel.“
Gümnaasiumilõpetajatel on võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas, inglise keeles ning üks rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksam. Eksamite tegemine ei ole seotud gümnaasiumi lõpetamisega. Riigieksamid toimuvad üldiselt plaanitud ajal, koroonaviiruse leviku maandamisele suunatud meetmetest kinni pidades. Mõne päeva võrra muudetakse hilisemaks inglise keele riigieksami aega ja matemaatika lisaeksami aega, et vältida eksamite kattumist ja tagada piisav aeg põhieksami ja lisaeksami vahel.
Neile õpilastele, kes ei saa sellel ajal eksamil osaleda, võimaldatakse sooritada lisaeksam. Sel aastal korraldatakse riigieksamitele täiendavalt üks lisaeksam, nii et igas aines on võimalik riigieksamil osaleda kolmel päeval. Riigieksamitele oodatakse kõiki, kes on 20. jaanuariks ennast eksamile registreerinud, lisaajal eksami sooritamiseks tuleb abituriendil esitada avaldus haridus- ja nooreametile kolme tööpäeva jooksul pärast põhieksami toimumist.
Põhikooli lõpetamiseks peab õpilane osalema kõigil ettenähtud eksamitel, kuid sellel aastal ei mõjuta lõpueksamite tulemused põhikooli lõpetamise otsust. Eksamite tulemused esitatakse lõputunnistusel protsendina maksimaalsest tulemusest.
Kooli lõpetamiseks peavad põhikoolilõpetajal aastahinded ja gümnaasiumi lõpetajal kooliastmehinded olema vähemalt rahuldavad või arvestatud. Õpilasuurimus, praktiline töö ja koolieksam ei ole riiklik lõpetamise tingimus. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimuse või praktilise töö ning koolieksami sooritamine on COVID-ist tingitud õppekorralduslikest erisusest tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, ei pea õpilane õpilasuurimust, praktilist tööd või koolieksamit sooritama.
Sellel õppeaastal võib põhikoolis ja gümnaasiumis kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse.
Riigieksamite põhieksamite ja lisaeksamite ajad 2020/2021. õppeaastal
| PÕHIEKSAM | LISAEKSAM 1 | LISAEKSAM 2 | |
| Eesti keel (kirjalik) | 19. aprill 2021. a | 17. mai 2021. a | 7. juuni 2021. a |
| B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) | 21. aprill 2021. a | 18. mai 2021. a | 8. juuni 2021. a |
| B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) | 21.–23. aprill 2021. a | 18.‒19. mai 2021. a | 8.‒9 juuni 2021. a |
| Inglise keel B1/B2-tasemel (kirjalik) | 7. mai 2021. a | 26. mai 2021. a | 21. juuni 2021. a |
| Inglise keel B1/B2-tasemel (suuline) | 10.–13. mai 2021. a | 26.‒27. mai 2021. a | 21.‒22. juuni 2021. a |
| Matemaatika (kirjalik) | 21. mai 2021. a | 3. juuni 2021. a | 18. juuni 2021. a |
Loe ja IMESTA …
Vaat, mis juhtub, kui koolis toimuva üle otsustavad PEDAGOOGIKAT ja PSÜHHOLOOGIAT mitte tundvad inimesed! Näiteks eesti keele ja matemaatika eksamiks valmistub ju õpilane põhikoolis 9 ja gümnaasiumis 12 (!) õppeaastat. Kui selle aja jooksul MÕNEL kuul ei toimunud päris täisväärtuslikku õppetööd (nagu on distantsõpe), siis see ei saaks kuidagi mõjutada kokkuvõtvaid TULEMUSI.
Või – meil on tegemist vaid MÄNGUKOOLIGA, kus kooli-hariduse-kasvatuse sisu (!?) otsustavad vaid viimase õppeaasta MÕNED KUUD … Me anname oma õpilastele pidevalt signaale, et KOOL pole tõsise töö koht, pigem aja veetmiseks mugav koht. Lõpetagem ka nutt lapsukeste stressi ümber – me ise “kasvatame” noori, kelle närvisüsteem pole kõige tühisemateks raskusteks, mis neid elus ootavad, valmis!
P.S.
Kes oli see PEDAGOOGILISE PSÜHHOLOOGIA suurkuju, kes võttis lapse-noore ARENGU tingimused kokku lausesse? – lapse (noore) ARENG kulgeb vaid läbi PROTSESSIDE, mida ta üle ja/või läbi elab! Pedagoogide ülesanne on – panna last (noort) neid PROTSESSE LÄBIMA, ainult nii ta ARENEB… See on lihtne (looduspärane!)… Ja ei mingeid nn tugiisikuid (neid vajavad vaid motoorikahäiretega inimesed) …