Taas saab värvata eestikeelse lisaõpetaja

23. apr. 2021 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

28. aprillini saavad haridus- ja noorteametile esitada taotluse eestikeelse lisaõpetaja värbamiseks lasteaiad ja koolid, kus rühmas või klassis õpivad eesti keelest erineva kodukeelega lapsed ning soovitakse tõsta eesti keele õppe kvaliteeti. Välja valitakse kuni 50 lasteaiarühma ning 30 klassi.

Kolm aastat tagasi käivitati Tallinna ja Ida-Virumaa lasteaedades katseprojekt „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“. Venekeelsetes lasteaiarühmades on tööl juba 103 eestikeelset õpetajat.

Eelmisel sügisel laiendati projekti ka koolidele ning 20 eestikeelset õpetajat alustas tööd eesti või vene õppekeelega kooli 1. ja 2. klassis, milles õpib vähemalt kümme muu kodukeelega last. Projektiga liitus 15 kooli. Eesmärk on toetada eesti keele õppe kvaliteedi tõstmist, et muu kodukeelega õpilased saavutaksid esimese kooliastme lõpuks eesti keele oskuse A2-tasemel, ning tagada mitmekeelses klassis iga lapse areng, sealhulgas emakeeleoskus.

Jõhvi vene põhikoolile on direktori Irina Šulgina sõnul teinud katseprojekt „Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis“ palju rõõmu.

Kool on 2005. aastast keelekümbluskool ning igal aastal on varajasse keelekümblusklassi palju soovijaid. Käesoleval õppeaastal oli neid nii palju, et tuli avada kaks varajast keelekümblus- ja kaks vene õppekeelega klassi.

„Kuna eestikeelse õppe vastu on huvi suur, julgesime mõlemad vene õppekeelega klassid liita katseprojektiga ja pole seda kahetsenud,“ rääkis Irina Šulgina. „Saime oma meeskonda kaks säravat noort pedagoogi, kes elavdasid esimeste klasside koolielu. Õnnestus luua tore meeskond, kus kogenud klassiõpetajad töötasid koostöös uute õpetajatega välja lõimitud eestikeelse õppeprogrammi.“

Õpetajad on oma positiivse hoiaku, energia ja noorusega nakatanud õpilased sooviga suhelda eesti keeles.

„Lastevanemad vastu ei olnud, projekti suhtuti kui väga heasse alternatiivi varajasele keelekümblusele,“ märkis Šulgina. „Vanemad on ammu aru saanud, et mida varem keelt õppima hakatakse, seda parem. Ja variant, et toetust leiab ka emakeeleõpe, sobib paljudele.“

Tänu sellele, et HTM on eraldanud koolitusteks suured summad, on õpetajad omandanud nüüdisaegseid teadmisi keeleõppe vallas. Korraldatud on meeskonnakoolitusi, soetatud õppevahendeid. Tallinna ülikooli õppejõudude juhendamisel koostati süsteemne eesti keele süvaõppe tegevuskava. Venekeelsed klassiõpetajad tõstsid märgatavalt eesti keele taset ning leidsid ühised teemad eri ainete lõimimiseks.

„HTM eraldas ka õpetajate palgafondi päris soliidse summa,“ tunnustas Šulgina. „Ministeerium ei sea ranget raamistikku, vaid annab võimaluse panna eestikeelne õppekava kokku paindlikult, lähtudes kooli võimalustest, valida aineid, mida eesti keeles õpetatakse, õppemeetodeid. Kindlasti tasub projektiga edasi minna, kuna kõigi osaliste tagasiside on olnud väga kiitev.“

Illuka koolis kvalifitseerus programmi 2. klass, kus 14 õpilasest kümme on vene- või kakskeelsest perest. „Ootasime riigi tuge juba ammu,“ lausus direktor Anneli Bogens. „Piirkonnas, kus eestikeelne elanikkond on vähemuses, aduvad vanemad, et nende lapsed peavad õppima eesti keele heal tasemel selgeks, et olla ühiskonnaelus aktiivsed ka pärast kooli lõpetamist. Sisuliselt ainus võimalus selleks on õppida koos eesti emakeelega lastega eestikeelses klassiruumis. Vanemad mõistavad, et eesti keele valdamine ning eestikeelse inforuumi omaksvõtt avab uksed nii haridustee jätkamisel kui ka tööturul. Meie kooli puhul hindavad muukeelsed vanemad võimalust omandada väikestes klassides väga hea eestikeelne haridus.“

Projektiõpetaja värvati sujuvalt. Kümme aastat juhi abina töötanud Anastassia Zapletnjuk oli end tõestanud koduloo- ja abiõpetajana, eesti keele ringijuhina muukeelsetele õpilastele. Ta on läbinud Tartu ülikooli keeleõpetaja mitmekeelses koolis erialaõpingute käigus praktika klassi juures, millega kool katseprojekti kandideeris, ja juhtkonnal oli suur rõõm talle pedagoogina täiskoormust pakkuda.

Vältimaks rahvuse rõhutamist, nimetatakse eri emakeelega laste gruppe oravateks ja jänesteks.

Õpetajate koostöö on korraldatud kolmel viisil. Klassiõpetaja Piia Otti ja projektiõpetaja Anastassia Zapletnjuk on koos tunnis, Otti viib tundi läbi, Zapletnjuk jälgib ja juhendab vene lapsi (oravaid). Või juhatab klassiõpetaja tunni sisse, projektiõpetaja lahkub oravatega eraldi klassi, kus nad jätkavad teema selgitamise, sõnavara õppimise ning harjutustega. Kolmanda variandi puhul tegeleb Otti eesti laste ehk jänestega, andes neile rohkem pingutust pakkuvaid ülesandeid, ja Zapletnjuk tegeleb pikapäevarühmas oravatega individuaalselt või rühmas, korrates iseseisvaks tööks. Zapletnjuk on kaasas õppekäikudel ja teistel üritustel.

Projektis osalevate õpetajate sõnul on paranenud vene laste keeleoskus, nad on muutunud tunnis aktiivsemaks, õpitulemused on paranenud. Eesti lapsed tunnevad ennast vastutavatena − aitavad selgitada mõisteid ja väljendeid ning see lähendab eri emakeelega lapsi. Eesti õpilased saavad tundides tegelda jõukohaste ning pingutust nõudvate ülesannetega.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!