Tasuta nõustamisteenus pakub õpetajatele vaimse tervise tuge
Aasta väldanud koroonapandeemia on mõjutanud oluliselt kooliõpet ja sealhulgas õpetajate koormust. Ühtäkki internetti kolinud koolitunnid, uute virtuaallahendustega harjumine, paralleelselt toimuv koduõpe enda lastele, avaldab survet vaimsele tervisele. Kui allolev lugu tundub sulle tuttav, siis tea, et sa pole murega üksi. Nõu, kuidas oma vaimset tervist keerulisel ajal toetada, saab tasuta veebinõustamiselt “Vaimse tervise nõustamine“. Veebinõustamine on mõeldud inimestele alates 27. eluaastast, kuid sinna saavad pöörduda ka nooremad.
37-aastase Jaanika (nimi muudetud) lugu:
Ma olen õpetaja ja klassijuhataja ning samal ajal kasvatan üksinda kolme kooliealist last. Kujutate vast ette, millise koormuse annab mulle distantsõppe korraldamine kodus. Lisaks igapäevastele koolitundidele vajavad ka minu lapsed kodust juhendamist õppetöödes. Asja teeb keeruliseks ka see, et mu kõikidel lastel pole isiklikku arvutit. Õpetaja töö on endiselt sama: tundide ja testide ettevalmistamine, igapäevased videotunnid õpilaste juhendamiseks, õpilaste tööde kontrollimine, tagasisidestamine, suhtlemine lastevanematega. Küll on aga läbi e-kanalite seda kõike organiseerida palju ajamahukam ja keerulisem, sest läbi arvutiekraani on kordades raskem hoida laste tähelepanu.
Samaaegselt enda põhitööga pean ma aga toetama ka oma lapsi koolitöödes ja tegelema ka koduste majapidamistöödega. Näiteks iga päev on vaja perele kolm korda toitu valmistada, aga seda ju keset koolitundi teha ei saa. Lisaks tuleb jooksvalt lahendada enda laste omavahelisi probleeme ja nõustada enda klassi õpilasi ja lapsevanemaid. Tunnen, et ületöötamisest tingitud pinge, stress on kasvanud väga suureks ja mul on läbipõlemise ja depressiooni tunnused: unehäired, nutuhood, suitsidiaalsed mõtted.
Jaanika lugu on üks näide noore õpetaja koormusest ja vaimsest pingest seoses COVID-i piirangutega. Vaimse tervise nõustamisel sai Jaanika aru, et oli tagaplaanile jätnud isikliku hingehoolduse ja puhkuse, sealhulgas füüsilise liikumise. Ta sai aru, et ennekõike on vajalik enesekaastunne. Koos nõustajaga otsiti ressursse, kuidas koormust vähendada, võimalusel paluda abi lähisugulastelt, jagada laste hoolduskoormust laste isaga, kellega on peale lahutust keerukad suhted. Jaanikale soovitati perelepituse ja ka pereteraapia võimalusi, et suhteprobleemidega tegelda. Arutleti võimaluste üle, kuidas lisada päevaplaani isiklikku aega ja füüsilist liikumist.
Praegu saab vaimse tervise abi otsida näiteks kriisabi liinilt, ohvriabi liinilt, aga ka riiklikust arstiabivõrgust, kuid käesoleva kriisi mõõtmeid arvestades ei pruugi olemasolevad võimalused tegelikku abivajadust katta. Seetõttu on Eestis välja töötatud vabatahtlike panusel põhinev vaimse tervise nõustamisteenus. Projektis teevad kaasa Eesti psühhiaatrite seltsi noorpsühhiaatrite sektsioon, Peaasi.ee meeskond, VAAB (vabatahtlike andmebaas) ja sotsiaalkindlustusamet, lisaks kaasatakse jooksvalt mitmesuguseid eksperte.
Tasuta veebinõustamine käivitus juba 2020 aasta juuni keskel, on mõeldud üle 27-aastastele ning on kättesaadav kõikjal Eestis. Abivajajad ja -pakkujad viiakse kokku peaasi.ee lehele loodud broneerimissüsteemis https://registratuur.peaasi.ee/kriisi.
Nõustamised toimuvad üle videosilla, et tagada inimeste ohutus pandeemia ajal.
Miks haridusministeerium arvab, et õpetajate palka saab tõsta ennekõike koolide ja õpetajate arvu vähendades? Ehk oleks hoopis tõhusam abinõu ministeeriumi paisutatud koosseisu kärpida?